2-10-39955/14 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja menetluse käik G F esitas 18. augustil 2010 Viru Maakohtule avalduse täisealise isiku üle. Avalduse kohaselt oma O K psüühikahäired, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Avaldaja arvates vajab Ol K psüühilise seisundi tõttu igapäevaselt kõrvalabi, juhendamist ja hooldust. O K lapsi ei ole ning tema isa on surnud. Avaldaja on O K ema, kellega koos elab eestkostet vajav isik. Avaldaja teostab vajalikku hooldust oma tütre üle ning avaldaja on nõus olema O K eestkostjaks. Avaldaja leiab, et tema võimed ja isikuomadused sobivad selleks, et määrata ta O K eestkostjaks. Eeltoodu alusel palub avaldaja kohtul määrata ta O K eestkostjaks viieks aastaks. Narva linna arvamus O. K on lapseeast invaliid ning ta on psühhiaatri jälgimisel alates 1982.a. Tema vajab ööpäevaringset hooldust, järelevalvet ja juhendamist. Vaimse seisundi tõttu ei ole O. K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta pole suuteline ise oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Eestkosteasutuse arvates vajab O. K eestkoste seadmist oma isiklike huvide ja õiguste kaitseks. O. K elab koos oma emaga kolmetoalises korteris, elutingimused on head ning tal on oma tuba. O. K isa on surnud. Sugulastest on tal vend, kes elab Inglismaal, muid sugulasi tal pole. Eeltoodu alusel palub Narva linn määrata O K eestkostjaks viieks aastaks tema ema G F. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis O K eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 23. septembril 2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 24, mille kohaselt alates 14-15 eluaastast esinevad O. K pidevalt kuulmis-, nägemishallutsinatsioonid, luulumõtted. Ka käesoleval ajal esineb tal raske puue, ta oli ravil psühhiaatriosakonnas 44 korda. O. K on enda isikus orienteeritud, ajas ebatäpselt, tal esineb jälitus- ja kahjustusluul, mõttekäik on kiirenenud ja hüplev. Periooditi ta on väga rahutu, püsimatu, võib olla agressiivne (eriti ema suhtes). Võõraid inimesi ligi ei taha lasta, võib solvata ning lüüa. Tema kodust väljas ei käi ning tal puudub haiguskriitika. Eeltoodu alusel leiab ekspert, et O K vaimne seisund ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, samuti oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, s.h ka pisitehinguid. Tema vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Tema käitumine võib olla ettearvamatu ja agressiivne, ka tavalises keskkonnas võib ta olla võõrastele ohtlik. 2/5

29.septembril 2010 Viru Maakohtule oma arvam,use eestkoste seadmise vajaduse osas. Esindaja arvamuse kohaselt veendus esindaja eestkoste seadmises vajaduses O K ärakuulamisel. Esindaja arvab, et eestkostet tuleb seada viieks aastaks. O K ei tunne rahatähti ja ei osa sooritada isegi pisitehinguid. Esindaja on seisukohal, et G Fj on sobiv eestkostja kandidaat. Tegemist on eestkostet vajava isiku emaga, kes on terve oma elu lapse eest hoolitsenud ning ei ole põhjust kahelda, et ta edaspidi ei täida oma ülesandeid avajliku hoolitsusega. Eeltoodu alusel palub O K esindaja määrata talle eestkostjaks G F. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab O K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa O K ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning ta ei suuda ise oma elu korraldada. Avaldaja leiab, et O K tuleb seada eestkoste tema isiklike huvide ja õiguste kaitseks. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole O K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkoste seadmist esialgu tähtajaga 3-5 aastani. O K esindaja on arvamusel, et O. K ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve 3/5

2-10-39955 ning vajab eestkoste seadmist. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulas isiku ära esindaja vahendusel ning eestkostet vajava isiku tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et oma psüühilise seisundi tõttu ei ole O K võimeline ise oma elu korraldama ega otsuseid langetama ega tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. Seetõttu on kohus seisukohal, et O K tuleb määrata eestkostja tema asjade ajamiseks ning tema eest hoolitsemiseks. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohtule oli esitatud kirjalik avaldus, millest tuleneb avaldaja soov olla O K eestkostjaks. Nagu tuleneb avaldusest ja eestkosteasutuse arvamusest on avaldaja G F sobiv isik eestkostja määramiseks ning muid sugulasi ega muid isikuid, kes võiks olla O K eestkostjaks ei ole teada. G F on O K ema ning on hoolitsenud tema eest terve elu, võõrastesse suhtud O. K negatiivselt. Seega leiab kohus, et G F on sobiv eestkostja kandidaat. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada O K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Avaldaja palus määrata eestkostjat viieks aastaks. Eksperdi arvamusest tuleneb, et O K vajaks eestkostjat 3-5 aastaks. Kohus leiab vajalikuks ja otstarbekaks seada O K üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 14. oktoober 2013, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkoste pikendamiseks tuleb avaldajal või eestkosteasutusel esitada kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. 4/5