lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-66926/34

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 24.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-66926/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõisteVÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustusTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 293Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-66926/72Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval29.08.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Kingexport10441509(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-66926

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2010, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Kivisaare Ehitus Osaühingu hagi Kingexport Osaühingu vastu töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

82 268,91 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.05.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kingexport Osaühingu apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja Kivisaare Ehitus Osaühing (registrikood 11293212, asukoht Kivisaare mü, Reiu küla, Tahkuranna vald, Pärnu), esindaja Valvo Kivisaar; Kostja Kingexport Osaühing (registrikood 10441509, asukoht Kuninga 21, Pärnu), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2009 otsus Kivisaare Ehitus Osaühingu hagis Kingexport Osaühingu vastu töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 641Töö vastavus lepingutingimustele
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.13.10.2008 esitas Kivisaare Ehitus Osaühing Pärnu Maakohtule hagi Kingexport Osaühing vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.02.2008 töövõtulepingu, mille objektiks oli Nikolai tn 24 asuv vanalinna ala arhitektuurimälestis reg.nr. 16697 ehitisel (Jussi viinakauplus) fassaadi tööde teostamine. Hageja kohustus tegema lepingu lisas toodud hinnapakkumises nimetatud tööd: olemasoleva värvkatte eemaldamine seintelt, räästakastilt, akendelt; osaline seinalaudise vahetus ja seinalaudise remont; värvitava pinna ettevalmistamine, seentõrje, õlitamine; värvimine linaõli värviga (kuni 3 korda); otsaseinte parandus ja lupjamine; materjalid ja mehhanismid, transport ja tellingud. Tööde pakkumises on lisaks märgitud, et antud pakkumises mittesisalduvaid töid käsitletakse lisatöödena. Pooled sõlmisid töövõtulepingu lisana tööde eest tasumise korra. Selle järgi tasus kostja hagejale 200 000 krooni, kostja jättis tasumata 79 896 krooni, mille tasumise kohustuse oli kostja võtnud vastava leppega.
2.Hageja on kõik tööd teostanud ja kostjale üle andnud, kuid kostja pole hagejale teadmata põhjusel üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Peale lepingus ettenähud tööde teostamist hakkas kostja nõudma hagejalt lisatöid, leides, et lisatööd kuuluvad lepingus ettenähtud tööde hulka, kuid hageja keeldumisel jättis kostja viimase makse 79 896 krooni maksmata.
3.Hageja on saanud kahju, mis seisneb 1204,03 krooni suuruse maksuvõlgnevusega ja tegemata jäänud investeeringutega summas 11 160 krooni, ning muu kahjuga, millise suuruseks hindab hageja umbes 90 000 krooni, mille hageja palus kindlaks teha ning lisaks 79 896 krooni suurusele põhivõlgnevusele ja 2 372,91 krooni suurusele viivisele kostjalt VÕS § 127 lg-te 1 ja 3 alusel välja mõista. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt jättis hageja lepingu täitmata, kuna ei lõpetanud töid lepingus ettenähtud tähtajaks 27.06.2008. Selle asjaolu kohta esitas kostja järelpärimise alltöövõtjale. Kokkulepitud tööd on jäänud siiani lõpetamata ja seetõttu ei ole kostjal kohustust hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 25.05.2009 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 79 896 krooni ja viivise 2372,91 krooni. Kahju nõude osas jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus leidis, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 1 alusel. Asjaolu, et vastavalt töövõtulepingule olid lepingus ettenähtud tööd valmis, tõendab tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8. Nimetatud tõendist nähtub, et kokkulepitud tööd on teostatud kokkulepitud mahus ehitise muinsuskaitse järelvalvet teostava isiku allkirjaga 07.07.2008. Kostja vastuväited nimetatud asjaolu kohta on tõendamata. Kostja viidatud AS Ermet Ehituse hinnapakkumises loetletud tööd ja poolte lepingu lisana käsitletava hageja hinnapakkumises loetletud tööd ei kattu. AS Ermet Ehituse hinnapakkumises ja hageja hinnapakkumises kattuvaks positsiooniks on ainult puitpindade puhastus ja värvimine 46,5 m2 ulatuses, kuid kuna esmalt nimetatud hinnapakkumises pole nimetatud milliseid puitpindu puhastatakse ja samuti pole antud pindala võrreldav maja seinte pindalaga, siis kohus järeldas, et tegemist pole fassaadi pindadega, millede remondiks pooled leppisid kokku.
7.Puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud poolte poolt kokkulepitud perioodil pretensioone vaegtööde või ebakvaliteetsete tööde kohta. Sellest järeldas kohus, et õige on hageja väide, et kostja püüdis kõrvuti kokku lepitud töödega sundida hagejat teostama lepinguväliseid töid (hageja vastus kostja arvamusele 15.12.2008). Sellest tuleb aru saada, et kostja pöördumised hageja poole tööde peatumise kohta tähendavad sisuliselt küsimust, miks hageja pole hakanud tegema poolte poolt mitte kokkulepitud töid. Konkreetsetele puudustele kostja ei osunda. Lisaks, nagu eelpool nimetatud, poleks muinsuskaitseline tööde järelevalve puudustega tööde üleandmise akti 07.07.2008 allkirjastanud. Seega puudus kostjal nii seaduslik kui ka tegelik alus lepingu täitmisest taganeda ja mitte maksta hagejale kokkulepitud tasu. Hageja poolt on maksmata tasult arvestatud viivis arvutatud seaduslikult ning on põhjendatud ja kuuluvad välja mõistmisele.
8.Rahuldamisele ei kuulu hageja poolt esitatud kahjunõue kostja vastu. Hageja pole piisavalt tõendanud, et kahju tekkimises on süüdi just kostja. Kostja ei takistanud hagejat tasumast makse hageja teistest vahenditest, sest vaidlusalune objekt ei olnud hageja kui ehitaja ainuke objekt. Pole tõendatud, et kostja süül jäi hagejal tegemata investeeringud seadmetesse ja halvenes hageja kui ehitaja maine, mis omakorda tingis tellimuste vähenemise. Nimetatud asjaolu võis olla seotud hoopis üldise ehitustegevuse vähenemisega riigis (VÕS § 127 lg-te 1 ja 3 kohaldamine).
9.Kostja taotles kohtult ekspertiisi määramist. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtu arvates ei saa ekspertiisiga kindlaks teha, millised tööd pooled kokku leppisid. Kui kostja pidas hageja pakutud tööde loetelu piisavaks ilma neid töid detailselt lahti kirjutamata, siis seda peab aktsepteerima ka kohus.
10.Kohus järeldas, et kui kostja soovis veel täiendavaid töid ja hageja soovis selle eest veel täiendavat tasu, siis kostja jättis karistuseks viimase makse hagejale maksmata, mis tingiski hageja poolt kohtusse pöördumise. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Kostja palus Harju Maakohtu 25.05.2009 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, millest nähtub, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele VÕS § 635 lg l ja 638 lg 1 alusel; tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 8 nähtub muinsuskaitse järelvalvet teostava isiku allkirjaga 07.07.2008, et tööd on teostatud kokkulepitud mahus; kostja poolne AS Ermet Ehitus hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend; kostja sundis hagejat tegema lepinguväliseid töid; kohus jättis kostja taotluse ekspertiisi määramisest rahuldamata, sest ekspertiisiga ei saa kindlaks teha, millistes tööde pooled kokku leppisid; kostja pidas hageja pakutud tööde loetelu piisavaks ilma neid detailselt lahti kirjutama ja seda seisukohta aktsepteerib ka kohus.
13.Maakohus ei ole mitte ühtegi tsiviilasjas kogutud tõendit õiglaselt hinnanud ning otsus on täies ulatuses motiveerimata ning põhjendamata. Kuna maakohtu otsus ei ole tehtud üksnes käesolevas tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendite kogumis hindamisel, on kostjal sisuliselt võimatu motiveerida endapoolseid vastuväiteid eelpoolnimetatud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele.
14.Juba enda esimeses vastuses 24.11.2008 esitatud hagile on kostja asunud seisukohale, et hageja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi täies ulatuses ning 03.07.2008 pöördus kostja kirjalikult hageja poole, saamaks teada, mis põhjusel on remonditööd peatatud. Kuna hageja registreeritud aadressilt keeldus hageja seaduslik esindaja nimetatud järelepärimist vastu võtmast, tagastati see kostjale seoses hoiutähtaja möödumisega. Seega on ümber lükatud esimese astme kohtu motiveerimata seisukoht, et kostja ei ole omapoolseid pretensioone esitanud.
15.Kostja taotles kohtumenetluse käigus ekspertiisi teostamist, sest ka ilma eriteadmisi omamata on visuaalselt igale tavakodanikule nähtav tõsiasi, et hageja ei teinud enda poolseid ja lepingus sätestatud tõid lõpuni. TsMS § 293 lg l kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Käesoleval juhul aga on kohus asunud ise eksperdi rolli, tuvastades kostja arvates eriteadmisi omavad asjaolud. Seeläbi on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust.
16.Kostja soovis esitada uue tõendina Nikolai tn 24 Pärnus asuva elamu remondi muinsuskaitse järelevalve vahearuande, mille on koostanud muinsuskaitse spetsialist Eduard Rajari ning milline on kooskõlastatud 10.06.2009. Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent poolt. Kostja kinnitab, et varem ei olnud tal võimalik nimetatud vahearuannet esitada just seetõttu, et nimetatud kirjalik tõend ei olnud enne valmis. Samas kinnitab nimetatud vahearuanne täielikult kostja vastuväiteid maakohtumenetluses ning ka tõsiasja, et kostja taotluse rahuldamisel ekspertiisi teostamise osas oleks ka kohus saanud asuda õiglasele seisukohale antud vaidluses. Seega palub kostja nimetatud vahearuannet käsitleda kogumis koos juba toimikus olemasolevate kirjalike tõenditega. Nimetatud vahearuande alajaotusest vaegtöödest nähtub fakt, et hageja ei teinud ära lepingust tulenevaid omapoolseid töid täies ulatuses, mitte aga täiendavaid ja seega lisatöödena väidetavalt kostja poolt tellitud töid. Vahearuandest selgub, et ka 08.12.2008 olid vaegtööd tegemata ning hageja olevat esitanud vaegtööde tegemata jätmise põhjusena saamata rahad tellijalt/kostjalt.
17.Vastavalt pooltevahelise 10.02.2008 töövõtulepingu p-le 6.1. võttis hageja endale kohustuse teostada tööd hiljemalt 4 kalendrikuu jooksul, kusjuures töödega tuli alustada veebruaris 2008.a. Sama lepingu p. 6.3 sätestas, et ettemaksuna tasub kostja 100 000 krooni 11.02.2008 osapoolte vahelisest kokkuleppest (eelpoolnimetatud lepingu lisa) on ka hageja seaduslik esindaja nõustunud enda allkirjaga, et 79 896 krooni tasutakse hagejale juunikuu jooksul 2008.a tingimusel, et objekt on vastu võetud. Kuid vahearuandest, mille kostja lisab käesolevale kaebusele, selgub, et vaegtööd on veel tänaseni tegemata.
18.Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lg l ega ka TsMS § 442 lg 8 sätestatust, sest kohtu otsusega ei ole kohus otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kohus ei ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Kohtuotsuses puudub seega täielikult kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud kostja kanda.

vastu,

palus

jätta

selle

rahuldamata

ja

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lõikes 1 on sätestatud alused, mille korral tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Muuhulgas annab selleks aluse asjaolu, et esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5).
21.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Nimetatud normidest tulenevalt on tehtud töö vastuvõtmine tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, mille üle saab otsustada pärast seda, kui töö vastuvõtmine on ühel või teisel viisil seadusele või lepingule põhinevale alusele tuginedes tuvastatud.
22.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alla kirjutanud. Hageja väitel keeldus kostja alusetult lepingus kokkulepitud ajaks tehtud töö vastuvõtmisest. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei pidanud ta seda lepingust tulenevalt vastu võtma. Seega tuleb enne kui saab otsustada tasu, viivise ja kahju nõude üle, tuvastada, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud või selle vastuvõtmisest alusetult keeldunud.
23.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, mille kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Seega omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine. Vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, millistes töödes pooled kokku leppisid, kas hageja on teostanud kõik kokkulepitud tööd, on täitnud lepingut tööde kvaliteedi ja tähtaja osas ning kindlaks teha, kas ja millal saab lugeda tehtud tööd tellija poolt vastuvõetuks.
24.Maakohus on hagi osalist rahuldamist põhjendanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja on kokkulepitud tööd teostanud. Pooltevahelise erimeelsuse kohta tööde vastuvõtmise suhtes ei ole kohus seisukohta võtnud. Oma järeldust, et kostjal lasub põhivõla ja viivise tasumise kohustus, kuna tööde vastuvõtuaktile on alla kirjutanud muinsuskaitse järelevalve töötaja, ei ole kohus põhjendanud ega muinsuskaitse seotust pooltevahelise õigussuhtega selgitanud. Kostja vastuväidetele, et osad kokkulepitud töödest hageja poolt siiani tegemata, ei ole kohus nõutavat tähelepanu pööranud. Poolte vahel kokkulepitud tööde loetelu ning nende nõuetekohase ja tähtaegse teostamise osas valitseb siiani segadus, mille maakohtus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Kuna maakohus ei olnud seadusele vastavalt lepingurikkumist või selle puudumist tuvastanud, ei saanud kohus langetada ka otsust esitatud kahjunõude osas.
25.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.
26.Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
27.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja