Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-15265
Tsiviilasi
JPhagi osaühingu K vastu 690 krooni saamiseks 690 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja JP(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja Indrek K kostja osaühing K (XXX, XXX) kostja esindaja Ervin N 09.09.2010.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 20.10.2009.a kostjale kuuluvast poest meestekingad. Kingade kandmisel selgus, et märjal asfaldil kõndides läksid kinganinad seest märjaks. Hageja viis kingad poodi tagasi, soovides osta nende asemel teised kingad. Kostja aga keeldus sellest. Hageja pöördus kahe eksperdi poole, kes leidsid, et kingad on selliselt valmistatud, et märjal pinnal tungib vesi paratamatult sisse. Kostja saaks niiskust läbilaskvaid kingi müüa üksnes juhul, kui ostja on sellest teadlik. Kostja ei ole aga ostjaid teavitanud sellest, et müügis olevad kingad ei sobi meie kliimavöötmesse. Sellistel kingadel puudub hageja jaoks tarbimisväärtus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kingade maksumuse 690 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Kostja on tellinud ekspertiisi, mille kohaselt naturaalnahast jalatsid ei ole kunagi veekindlad, kui nad ei ole eelnevalt töödeldud vastavate vetthülgavate hooldusvahenditega. Samuti ei ole jalatsid, millel on tallal läbiõmmeldud rant kunagi veekindlad, kuna tallarandi õmbluse torkeaukudest võib niiskus jalatsi sisse sattuda. Ekspertiisi kohaselt ei ole jalatsil tootmis- ja tehnoloogiadefekte tuvastatud. Kostja instrueerib kõiki ostjaid kassatšekil kuvatud infoga selle kohta, et jalatsitel tuleb kasutada hooldusvahendeid. Samuti on kaupluses nähtaval kohal silt, et mitte kummist jalatsid võivad märja ilmaga niiskust läbi lasta. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ostis 20.10.2009.a kostjalt nahast meestejalatsid hinnaga 690 krooni. Samuti puudub vaidlus selles, et ostetud jalatsid lasevad niiskust läbi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Pooled vaidlevad selle üle, kas nahkkingad, mis lähevad märjal asfaldil kõndides seest märjaks, vastavad lepingutingimustele. Kostja on väitnud, et nahast kingad ei ole kunagi veekindlad. Kohus nõustub kostjaga selles, et teatud viisil kingi kasutades (näiteks suures vihmasajus) võivad nahkkingad seest märguda. Käesoleval juhul ei ole aga vaidlus selles, et teatud olukorras võivad nahkkingad seest märjaks saada. Küsimus on selles, kas
kvaliteedinõuetele vastavad kingad, mis ainuüksi märjal asfaldis käies lähevad seest märjaks. Kohus leiab, et sellised kingad keskmisele kvaliteedile ei vasta ning sellest tulenevalt on kostja lepingut rikkunud. Kohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et kaupluses oli silt informatsiooniga, et mitte kummist jalatsid võivad märja ilmaga niiskust läbi lasta. See info on kohtu hinnangul liiga üldsõnaline. Nagu ülal märgitud võivad nahast jalatsid teatud ilmastikuoludes tõepoolest niiskust läbi lasta. Sellest infost ei saa aga järeldada, et müüdavad kingad ongi sisuliselt üksnes kuiva ilma jalatsid. Kohtu hinnangul saab hageja 06.11.2009.a kirja kostjale, milles hageja nõuab raha tagastamist, käsitleda taganemisavaldusena. Kuna kostja on kohtu hinnangul lepingut oluliselt rikkunud, siis on taganemisavaldus põhjendatud. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 690 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Pooled on esitanud taotlused 09.09.2010.a toimunud istungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtu hinnangul on need nõuded täidetud. Seega tuleb taotlused protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.