Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, seal hulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

XXXXXXXXX on hageja tollaste seletuste kohaselt tema lahutatud abikaasa ja poja elukoht. Kohtu hinnangul on hageja elukoht XXXXXXXXXXXXX XX XXXXXXXX heas usus seoses tsiviilasja nr 2-07-8751 menetlusega osanike nimekirja kantud. Sama elukoht on hageja elukohana märgitud isegi hagiavaldusse, mille hageja käesolevas tsiviilasjas esitas. Kostjal on hageja vastu märkimisväärne võlanõue, millega seoses saatis osaühing võlanõude esmalt hageja osanike nimekirja kantud aadressile ning mõni aeg hiljem aadressile XXXXXXX XX XXXXXXXXX. Kohtu hinnangul ei ole kostja pahatahtlus eeltoodust järeldatav. Seda enam, et Soomes on posti kättesaamine korraldatud hageja enda andmetel selliselt, et post saadetakse edasi uude elukohta, kui vastav muudatus on registrisse kantud. Tulenevalt eeltoodust oli vaidlusalune kutse saadetud nõuetekohaselt hageja osanike nimekirja märgitud aadressile. Muu hulgas sisaldab ÄS § 172 lg 1 osaniku jaoks nõuet oma elukoht osaühingule teatavaks teha. Hageja vastupidine arusaam on ekslik. Hageja kahtlus, et postisaadetis võis sisaldada midagi muud, kui osanike koosoleku kutset, on tõendamata ja paljasõnaline. Nähtuvalt hageja 23.11.2006 volikirjast, kehtisid Peeter Malve volitused kuni ülesannete täitmiseni või edasise täitmise võimatuse selgumiseni. Seega vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal oli Peeter Malvel õigus hagejat esindada. 10.05.2007 tegi hageja oma esindaja Peeter Malve kaudu sõnaselgelt kostjale teatavaks, et osanike koosolekute kutsed tuleb saata temale, mitte hageja Soomes asuvasse elukohta ning kinnitas, et Peeter Malve volikiri on kehtiv. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Lähtuvalt ÄS § 172 lg 1 eesmärgist hõlmab nimetatud nõue ka olukorda, kus osanik on palunud kutse oma esindajale saata. Eesmärgilt on ÄS § 172 lg 1 kaitsenorm, tagamaks, et osanik saaks osaühingu juhtimises osaleda. Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 rõhutanud, et osanikul on õigus osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes, mida tal on õigus isiklikult või oma esindaja kaudu kasutada. ÄS §-st 1721 tuleneb, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS §-st 1771 tulenevalt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eeltoodu põhjal on osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduse nõudeid oluliselt rikutud ning vaidlusalused osanike koosoleku otsused on tühised.

Apellatsioonkaebus

1, mille eesmärgiks on tagada igale osanikule võimalus osaleda osaühingu juhtimises. Maakohus ei ole tuvastanud avaliku korra või heade kommete rikkumist ega ole hagi rahuldamisel nimetatud alustest lähtunud. Apellandi vastavasisulised väited ei ole asjakohased.

Ande Tänav

Tiit Kollom

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.