lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-57275/5

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-57275/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldTLS § 104 lg 1Ülesütlemise tühisusTLS § 107 lg 1, 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 1, 2Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 86 lg 1Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 89 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-57275

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2010 Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-57275

Tsiviilasi

GVhagi OÜ C(pankrotis) vastu töövaidluses 38 445 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

Hageja GV (isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Kostja OÜ C(pankrotis) (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Maire A (Advokaadibüroo Mägi, Kraavi & Partnerid )

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et OÜ C(pankrotis) poolt töölepingu ülesütlemine GViga on töölepingu seaduse § 104 lg 1 alusel tühine.
3.Lõpetada GV ja OÜ C(pankrotis) vaheline tööleping alates 30.09.2009 töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel.
4.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
Välja mõista OÜ-lt C(pankrotis) keskmise töötasu suurune hüvitis 38 445 (kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada nelikümmend viis) krooni GV kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt C(pankrotis) menetluskulud 100% ulatuses GV kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

2-09-57275 tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub tuvastada, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine hagejaga TLS § 104 lg 1 alusel on tühine, lõpetada tööleping TLS § 89 lg 2 p 1 alusel ning välja mõista TLS § 109 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 38 445 krooni (neto). 19.02.2010 hageja loobus nõudest lõpetada tööleping TLS § 89 lg 2 p 1 alusel ja taotleb hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 2 alusel, mille aluseks on töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja tugineb oma nõudes TLS § 104 lg-le 1, § 107 lg-le 2 ja § 109 lg-le 1.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 03.02.2003 B Cdiilerina. 31.05.2009 helistas hagejale tema kolleeg, kes teavitas kasiino sulgemisest. Järgmisel päeval oli ukse peal silt „Ajutiselt suletud“. 01.06.2009 soovisid B C töötajate enamus esitada tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, töö- ning puhkusetasude ja TLS § 82 lg-s 2 sätestatud kompensatsiooni maksmiseks. Osaühingu jurist keeldus töötajate avaldusi vastu võtmast, leides, et tegemist ei ole õiguspäraste avaldustega, mistõttu ei ole võimalik neid rahuldada. 22.06.2009 lõpetati hagejaga tööleping § 82 lg 1 alusel. Kuna kostjat sooviti tervendada, siis sõlmiti hagejaga ka uus tööleping, mille järgi asus hageja kostja juurde tööle 10.08.2009 diiler-operaator-inspektor ametikohale. 14.08.2009.a kuulutati välja kostja pankrot. 29.09.2009 öeldi töötajatele, et lauasaal pannakse kinni kasuminormi täitmata jätmise tõttu. 02.10.2009 teavitati töötajaid, et neid koondatakse, kuid palga ja kompensatsiooni maksab välja Töötukassa. 05.10.2009 lõpetati töölepingud TLS § 86 lg 1 alusel, s.o katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
3.Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine temaga oli ebaseaduslik. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks läbis hageja katseaja ebarahuldavalt. Lisaks on hageja töötanud kostja juures kokku kolm aastat. Hageja leiab, et ta vastas oma ametikohale nii tervise, teadmiste, oskuste, võimete kui ka isikuomaduste poolest.
4.Tulenevalt kostja vastuväidetest, lisab hageja, et kostja ei ole toonud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei suutnud tagada tema poolt teenindavate klientide rahulolu. Hageja tegi enda poolt kõikvõimaliku, et kostja tegevus jätkuks. Ametijuhendi kohaselt ei kuulu diiler-operaator-inspektori ametikohustuste hulka tööandja käibe tõstmine. Diileril on kohustus tagada tema poolt teenindavate klientide rahulolu. Nimetatud kohustuste mittetäitmist ei ole kostja suutnud tõendada. Seega leiab hageja, et tööandjapoolne töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik.
5.Hageja nõustub, et TLS § 107 lg 2 rakendub üksnes sellest aspektist, mis puudutab töölepingu lõppemise aega ja ei võimalda töötajal taotleda töölepingu ülesütlemise aluse muutmist. Seetõttu hageja loobub oma nõudest lõpetada tööleping TLS § 89 lg 2 p 1 alusel ja taotleb hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 2 alusel, mille aluseks on töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja nõustub, et TLS § 109 lg 1 võimaldab kohtul hüvitise suurust muuta. Seega kui kohus leiab, et hüvitise nõue on ebamõistlikult suur, aktsepteerib hageja kohtu poolt vähendatud hüvitise nõude suurust. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide hea usu põhimõtte eiramises, kuna praegusel hetkel on tegemist kahe eraldiseisva töölepinguga, kuigi töö jäi oma iseloomu tõttu samaks. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine hagis näidatud alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ei ole seadusevastane TLS § 104 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole töölepinguga välistatud töösuhtele katseaja kohaldamine ega lühendatud katseaja kestust. Seega rakendus töötaja suhtes katseaeg. Kostja näol on tegemist pankrotis oleva äriühinguga ning pooltevaheline tööleping sõlmiti ajutise pankrotimenetluse ajal. Kostja võlausaldajad on otsustanud kostja tervendada ja tegevust jätkata. Tegevuse jätkamise otsus tähendab seda, et kostja peab senisest aktiivsemalt

2-09-57275 pöörama tähelepanu oma majandus- ja kutsetegevusele ning selle arendamisele. Seega eksisteerivad sel perioodil ka töötajatele kõrgendatud nõudmised. Töötajad, sh hageja, ei suutnud sellises situatsioonis vajalike muutustega ning kavandatud ümberkorraldustega kohaneda ning tööandja ootused ei täitunud. Töötaja võimed, isikuomandused ja suhtumine tööandja käekäiku, mis võisid olla piisavad töötamiseks tavapärastes tingimustes, ei osutunud piisavaks tervendamise menetluses. Töötajate suhtumine tööandja käekäiku oli pealiskaudne ning tööülesannete täitmine ja aktiivsus pigem kahanes. Seega oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane ja töötaja vastav nõue alusetu.

8.Samuti ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 2 p 1 alusel, kuna sisuliselt on hageja soovinud kohtu poolt ülesütlemise aluse muutmist. Kostja leiab, et TLS § 107 lg 2 ei võimalda töötajal taotleda töölepingu ülesütlemise aluse muutmist. Töövaidlusorgan ei ole õigustatud ega pädev töölepingu ülesütlemise aluseid muutma ega lõpetama lepingut alusel, mille kohaldamise õigus kuulub tööandja ainupädevusse. Tööandja ei ole ka sisulises mõttes oma tegevust lõpetanud, tegevus jätkub.
9.Arvestades, et ülesütlemine oli seaduslik ja TLS § 107 lg 2 ei võimalda nõuda töölepingu ülesütlemise aluste muutmist, on alusetu ka hüvitise nõue. Ka on hageja poolt nõutav hüvitis üleliia suur, kuna kostja on pankrotis ja hüvitiste väljamõistmine tooks kostja jaoks kaasa äärmiselt raske majandusliku olukorra ja kahjustaks otseselt teiste võlausaldajate huve. Samuti võib hüvitise nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna haldur on eelmise töösuhte lõppemise osas esitanud töötukassale avaldused töötajatele hüvitiste väljamaksmiseks (maksejõuetushüvitis), kes on ka väljamaksed teinud. Hagi rahuldamise korral tekiks olukord, kus sisuliselt saavad töötajad sama töösuhte lõppemise korral hüvitist nii riigilt kui tööandjalt.
10.Kostja leiab, et õigem oleks olnud töösuhte jätkamine, mitte töösuhte lõpetamine naga paljude töötajatega sel ajal tehti. Kostja leiab, et teistkordset hüvitist kolme kuu jooksul pidada kindlasti alusetuks. Hageja soovib sama töösuhte eest saada hüvitist teistkordselt. Kohtu seisukohad
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 03.02.2003 töötas hageja B C diilerina ja 22.06.2009 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 82 p 1 alusel (töötaja algatusel). Kohtule esitatud töölepingust nr 2009/017/C nähtub, et hageja sõlmis 30.07.2009 kostjaga uue töölepingu ja asus alates 10.08.2009 tööle diiler operaator-inspektor ametikohale. Töölepingu lõpetamise aktist nähtub, et tööleping lõpetati hagejaga 30.09.2009 TLS § 86 p 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et tegemist on kahe iseseisva töölepinguga, millede lõpetamise seaduslikkus on eraldi hinnatav. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et tegemist on ühe ja sama töösuhtega on ekslik. Esimese töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise ajaline vahe on üle kuu ja tööle asumise aeg veel 10 päeva hiljem. Seadus ei näe ette eelmärgitud viisil sama töösuhte katkestusi. Kui oleks tegemist ühe ja sama töösuhtega, siis selline käsitlus oleks eeldanud vastavaid kirjalikke kokkuleppeid poolte poolt. Hageja väide, et teise töölepingu sõlmimisel oli töösisu erinev, ei ole kostja poolt ümber lükatud.

2-09-57275

14.Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 86 alusel oli seaduslik või mitte. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk seisneb selles, et tööandjal on katseaja kestel võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused võimaldavad töötajal teha kokkulepitud tööd ja vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kostja väidete kohaselt lõpetati hagejaga tööleping põhjusel, et hageja ei suutnud vajalike muutustega ning kavandatud ümberkorraldustega kohaneda ning tööandja ootused ei täitunud, samuti oli hageja suhtumine tööandja käekäiku pealiskaudne ning tööülesannete täitmine ja aktiivsus pigem kahanes. Kohus on veendunud, et kostja tervendamise menetluse periood ei saanud mõjutada hageja tööoskusi, võimeid ja isikuomadusi nagu kostja oma vastuväites on märkinud. Kohus leiab, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama, milles seisnesid puudused töös. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja teadmiste, võimete ega oskuste puudumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei saanud hakkama tööga teadmiste puudulikkuse, väheste oskuste, võimete või tervise tõttu. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise. Kuivõrd hageja oli töötanud kostja juures eelmise töölepingu alusel mitu aastat, võib järeldada, et hagejal olid olemas teadmised, oskused ja võimed selle töö tegemiseks. Kohus on seda meelt, et diilerilt ei saa nõuda kiire käibe kasvatamist ajal, mil Eestis oli järsk majanduslangus ja kiire töötuse kasv. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine TLS § 86 alusel oli seaduslik.
15.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine on kohtu hinnangul vastuolus katseaja eesmärgiga, siis on ülesütlemine tühine.
16.Hageja on esialgses hagis palunud töölepingu lõpetada TLS § 89 lg 2 p 1 alusel, kuid 19.02.2010 hageja loobus esitatud nõudest ja taotleb hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 2 alusel, mille aluseks on töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 30.09.2009 TLS § 107 lg 2 alusel.
17.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja tööandja käitumist, peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmine palk oli 12 815 krooni kuus (neto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 38 445 krooni (neto).
18.Kuna tegemist on 2 erineva töölepingu lõpetamisega, siis kostja väide, et hagejale on töötukassa poolt juba hüvitis välja makstud vaidlusaluse töölepingu lõpetamise eest väär. Hagejale töötukassa poolt makstud hüvitise aluseks oli 22.06.2009 töölepingu lõpetamine, käesolev vaidluse alusdokumendiks on 30.07.2009 sõlmitud tööleping, mis lõpetati kostja poolt 30.09.2009. Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2-09-57275

20.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja