2-10-35880/7 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Kohus leiab, et hagiavalduse esitaja on oluliselt rikkunud TsMS § 363 lg 1 p-dest 1, 2 ja 3 tulenevaid vorminõudeid. Nimelt, hageja nõue ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on ebaselged ning hagiavaldusel puuduvad vajalikud tõendid. Nimetatud põhjusel jättis kohus hagi käiguta ning palus andmed täpsustada. Kohus leiab, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Nimelt täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega selleks, et esitada hagi selle paragrahvi alusel, peab nõue olema rahuldatud. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest aga ei selgu seda, et nõue oleks rahuldatud. Kohus palus seda täpsustada, mida hageja aga ei ole teinud. Kohtule on seni ebaselge, miks hageja väidab, et nõuet ei ole olemas. Kas nõuet kunagi ei olnud või see on rahuldatud vms? Hageja väide, et nõuet ei ole, põhineb hüpoteegi sisul ja mõistel – hüpoteek on pandiõigus ning ei tõenda võlaõigusliku nõude olemasolu, hüpoteek on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Kohus peab vajalikuks veel kord selgitada, et hüpoteek ei tähenda tõesti seda, et kostjal on nõue hageja vastu. Hüpoteegipidaja e sissenõudja e antud juhul kostja ja hageja vahel ei pruugi olla võlaõiguslikku suhet (mida hageja väidabki). Koormatud kinnisasja omanik ei pruugi olla võlgnikuks. Kuid kostjal võlaõigusliku nõude puudumine hageja vastu ei välista hüpoteegi realiseerimist, kuna see ei tähenda, et kostjal ei ole üldse võlaõiguslikku nõuet. Kostja nõue võib olla ka kolmanda isiku vastu, hüpoteek lihtsalt tagab nõude täitmist. Kui nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist sõltumata sellest, kelle kinnistule on hüpoteek kantud. Kohtule jäi arusaamatuks, kust on hüpoteek tekkinud, kui kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Kohtule on faktilised asjaolud ebaselged. Kui nõue on rahuldatud, tuleks hagejal esitada vastavad tõendid ning paluda hüpoteegi kustutamist (kohustada kostjat esitama tahteavaldus kinnistusraamatusse tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi). Kohus selgitab, et kui kohus rahuldab hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, see lõpetab täitemenetluse antud etapil, kuid hüpoteek ikka jääb kehtima. Selline kohtuotsus ei tuvasta midagi muud kui seda, et kostjal ei ole nõuet just hageja vastu. See aga ei tähenda, et kostjal

2-10-35880 ei ole üldse võlaõiguslikku nõuet, mille täitmata jätmise korral võib kostja nõuda hüpoteegi realiseerimist. Seega ei ole kohtule selge, mida siiski hageja soovib ning millised on faktilised asjaolud. Kohus ei saa tugineda ainult hageja väitele, et nõuet ei ole. Hagejal tuli anda vähemalt mingid selgitused hüpoteegi tekkimise kohta, hagiavaldusest ei ole näha, et hageja vaidlustaks hüpoteegi kehtivust. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kui hageja väidab, et kostjal ei ole nõuet tema vastu, peab ta seda tõendama. Hageja väide, et kostja peab tõendama nõude olemasolu, on ebaõige, kuna kohtusse pöördus hageja. Hüpoteegipidaja ei pea pöörduma kohtusse ning tõendama seda, et tal on õigus hüpoteeki realiseerida. See tuleneb hüpoteegi mõistest –kui hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse, sellest piisab, et algatada täitemenetlus. Hageja on õigesti märkinud, et hüpoteek ei anna asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist (RK nr 3-1-1-61-09). Seda saab hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et hüpoteegi realiseerimiseks peab nõue olemas olema, kuid nõue ei pruugi olla just hageja vastu. Kohus leiab otstarbekaks selgitada veel kord hüpoteegi mõistet ja sisu. Hüpoteek on pandiõigus, mis tagab võlaõigusliku nõude rahuldamist. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda teatud tingimuste saabumisel, reeglina hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral, võla tasumist koormatud kinnisasja müügist saadu arvelt ning kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Omanik peab lubama kinnisasja müüki ka siis, kui ta isiklikult ei ole hüpoteegipidaja võlgnik. Seega selleks, et kostjal oleks õigus kinnisasja müüa piisab sellest, et kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja kasuks. Ning teatud tingimuste saabumisel võib kostja nõuda kinnistu müümist, sõltumata sellest, kas tal on võlaõiguslik nõue hageja vastu. Koormatud kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostjal võlaõigusliku nõude puudumine hageja vastu ei välista kinnistu müümist. Asjaolu, et kostjal ei ole hageja vastu võlaõiguslikku nõuet, ei anna iseenesest alust täitemenetluse lõpetamiseks, seda isegi siis, kui hageja tõendab kostja nõude puudumist hageja vastu. See ei välista kinnistu müümist (hüpoteegi realiseerimist), kuna see ei tõendaks, et ei ole üldse nõuet, mida hüpoteek tagab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse selliste nõuetega on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus palus käiguta jätmise määruses selgitada, kas hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet või hageja arvates, peab hüpoteek olema kustutatud. Hageja oleks pidanud selgitama kohtule faktilisi asjaolusid ning lisama vastavad tõendid – kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek; või mis tingimustel hüpoteek seati; millised suhted on hageja ja kostja vahel ja millise nõude tagamiseks oli hüpoteek seatud. Kuna hüpoteek võib olla seatud mitme nõude tagamiseks, oli

4.Kuna hageja nõue on ebaselge, siis ei ole võimalik ka määrata hagihinda ja seega ka tasumisele kuuluvat riigilõivu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, kuidas tuleb arvestada riigilõiv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel. Vastavalt TsMS §-le 125 määratakse tuvastushagi hind väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja. Riigikohus märgib oma lahendis nr 3-2-1-101-07, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (ehk antud juhul, et täitemenetluses ei müüdaks kinnistut). Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja kinnistule on seatud hüpoteek summas 260 000 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. Hageja arvates, ei ole kostjal sellist nõuet hageja vastu ning kostja ei saa nõuda kinnistu müümist. Vaidlusaluseks esemeks on hüpoteek summas 260 000 krooni, mis ongi sellisel juhul hagi hinnaks. Ebaõige on hageja väide, et antud juhul ei kaasne hagi rahuldamisega hagejale mingit õigushüve. Hagi rahuldamise korral jääb hagejale kinnistu ning ta ei pea maksma kostjale 260 000 krooni kinnistu müügist saadud rahast. Kohus palus käiguta jätmise määruses täpsustada nõuet ning määrata hagihind vastavalt nõudele ja tasuda täiendavalt riigilõiv. Hageja ei ole aga seda teinud. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-dest 9 ja 10 hagi menetlusse võtmata. Hageja puudusi ei kõrvaldanud.