lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-60029/23

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 01.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-60029/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1446
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 6Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 168 lg 2, 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 1741 lg 1TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Karala Kalameeste Selts80090788(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-60029

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

1.september 2010. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-60029

Tsiviilasi

J R, J OO, K M ja MTÜ Karala Kalameeste Selts avaldus E R ja A J vastu kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse staatus

Avaldajad:

1.J R (
2.J OO (
3.K M ( )
4.MTÜ Karala Kalameeste Selts (registrikood 80090788, asukoht Lümanda vald 93325 Saare mk) Avaldajate esindaja Liivi Tuus (Lossi 12a Kuressaare 93816, e-post:[email protected]) Asjast puudutatud isikud:
1.E R (isikukood 36807270014, elukoht Karala küla Lümanda vald 93325 Saare mk), esindaja Jüri Reede
2.A J (isikukood 35606130022, elukoht Karala küla lümanda vald 93325)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 11.09.20262-23-18024/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 424Hagi tagasivõtmine
3.Lümanda vald Lümanda Vallavalitsuse kaudu ([email protected]) Kirjalik menetlus

RESOTSIOON

1.Jäta läbi vaatamata J R, J OO, K M ja MTÜ Karala Kalameeste Selts avaldus E R ja A J vastu kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
2.Välja mõista J Raualt, J OOlt, K Mlt ja MTÜ-lt Karala Kalameeste Selts solidaarselt E R kasuks tema poolt kantud menetluskulud – esindaja kulud summas 10 000 krooni.

1 (4)

2-09-60029

3.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. AsjaOd

1.Maakohtu menetluses on alates 30.11.2009.a. J R, J OO, K M ja MTÜ Karala Kalameeste Seltsi avaldus E R ja A J vastu kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avaldajad paluvad määrata Saare maakonnas Lümanda vallas Karala külas asuvalt Karala noorloomalauda kinnistult juurdepääs Peedu-Karala kohalikule teele nr 4400011 üle Endli ja Iilase kinnistu mööda nimetatud kinnistutel paiknevat kruusateed asukohas, mis on katastrikaardi väljatrükil tähistatud punase joonega. Avaldajad taotlevad, et kohus määraks, et juurdepääsu on õigus kasutada ka mootorsõidukitega.
2.E R palus jätta avaldus rahuldamata, kuna ei pea seda põhjendatuks. E.Ra väitel on avaldajatel juurdepääs nendele kuuluvale Karala Noorloomalauda kinnistule tagatud üle selle kaasomaniku MTÜ Karala Kalameeste Selts liikme ja juhatuse liikme A Ju Iilase kinnistu.
3.A J ei ole vastu kui Karala noorloomalauda kinnistule pääsemiseks kasutatakse Iilase kinnistul asuvat kruusateed, kuid ta ei ole nõus sellega, et Iilase kinnistule rajatakse uus teelõik Endli kinnistu kõrvale, kuna Endli kinnistul on tee juba olemas.
4.Lümanda vald märgib oma vastuses, et poolte vaheline vaidlus on neile üllatav, kuna Karala noorloomalauda kinnistu omanikud kasutavad juurdepääsu läbi Iilase kinnistu ja soovitab pooltel kokku leppida.
5.30.03.2010.a. määrusega kohus: 1) rahuldas osaliselt avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 2)Määras esialgse õiguskaitse korras, et avaldajatel J Raual, J OOl, K Ml ja Karala Kalameeste Seltsi liikmetel on õigus kasutada A Jule kuuluva Iilase kinnistul paiknevat kruusateed ja Iilase kinnistu seda osa, kus tee puudub Karala noorloomalauda kinnistult mootorsõidukitega juurdepääsuks Peedu-Karala kohalikule teele kuni tsiviilasja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. 3) jättis rahuldamata avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks juurdepääsu saamiseks üle E Rale kuuluva Endli kinnistu.
6.10.05.2010.a. esitasid avaldajad kohtule avalduse nende avalduse tagasivõtmiseks. Avalduse kohaselt saavutasid avaldajad puudutatud isik A. Jga kokkuleppe, et kui E. R avaldajate poolt tehtud kompromissiettepanekuga ei nõustu, on A. J nõus sellega, et juurdepääs avaldajate kinnistult rajatakse üle talle kuuluva Iilase kinnistu karjamaa. 7. Ml 2010. a sõlmisid avaldajad A. Juga sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Seetõttu on avaldajatel langenud ära vajadus nõuda kohtult juurdepääsu määramist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 477 lg-le 6 võtavad avaldajad avalduse tagasi /t.l. 96-97/.
7.Puudutatud isik E R on avaldajate poolt avalduse tagasivõtmisega nõus ning palub jätta avaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Avalduse tagasivõtmine on avaldajate õigus ning sellise

2 (4)

2-09-60029 õiguse realiseerimine toimub TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagi tagasivõtmise sarnaselt hagimenetluses. E R leiab, et kuna avalduse tagasivõtmisele kohaldatakse hagi tagasivõtmise sätteid, siis ka menetluskulude jaotuse osas tuleb kohaldada hagi tagasivõtmise korral kohaldatavaid menetluskulude jaotuse reegleid. TsMS § 168 lg-st 2 ja 4 tuleneb, et hageja (avaldaja) kannab menetluskulud, kui ta võtab hagi (avalduse) tagasi ja hagi (avaldus) jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt palub E R mõista avaldajatelt solidaarselt välja tema poolt kantud menetluskulu, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 10 000 krooni vastavalt esitatud kuludokumentidele /t.l. 104-106/.

8.Vastuseks E.Ra menetluskulude nõudele märgivad avaldajad, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolev tsiviilasi ei ole mahukas ega keeruline. Tsiviilasja menetlemisel on toimunud vaid üks eelistung so 23 märtsil kell 10.30-12.05. Lähtudes eeltoodust leiavad avaldajad, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu käesolevas tsiviilasjas on 6500 krooni /t.l. 116/.
9.Puudutatud isikud A.J ja Lümanda vald ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. Kohtu seisukoht
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg-le 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd kohus menetleb antud hagita asja endiselt eelmenetluses ja asjast puudutatud isikud ei vaidle avalduse tagasivõtmisele vastu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
11.Seoses puudutatud isiku E R taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaOsid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude

3 (4)

2-09-60029 jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4).

12.Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 alusel on antud asjas puudutatud isikul E Ral õigus nõuda menetluskulude hüvitamist avaldajatelt. Nimetatud maakohtu hinnang on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-42-08, mille kohaselt TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldajad peavad E.Rale hüvitama kasutatud õigusabi eest Õigusbüroole Conexus OÜ-le tasutud 10 000 krooni /t.l. 108-110/. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kulud on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a. määrusega nr 137 (Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) §-s 3 sätestatuga ning asja keerukusega. Selle hindamisel arvestab kohus mh asjaOdega, et menetluse käigus on esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ja selle menetlemine eelistungil, samuti kohtu ettepanekul kompromissi läbirääkimised, mis on piisavalt aeganõudvad menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise kulud ja töömaht mõistlikud ja põhjendatud.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja