Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud HTkanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2-10-7852 jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et hageja on palunud kaasomand lõpetada kahel alternatiivsel viisil: kas jättes kinnistu kostja ainuomandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule tema osa rahas või müües kinnistu avalikul enampakkumisel. Kuivõrd hageja ei ole märkinud, kumba alternatiivi ta eelistab ning kostja on õigeks võtnud ühe alternatiivi, tuleb hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja on lisaks õigeksvõtvale avaldusele esitanud taotluse määrata avaliku enampakkumise alghind. Kohus käsitleb kostja taotlust kui taotlust kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg 1, kuid leiab, et asjas puuduvad põhjused otsuse täitmise korda sel viisil kindlaks määrata ning jätab seega kostja taotluse rahuldamata. Kohus jätab kohtukulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole nõustunud hageja ettepanekuga müüa kinnistu enampakkumisel. Kostja on küll põhimõtteliselt nõustunud kaasomandi lõpetamisega, kuid esitanud hüvitisenõude, millega teine kaasomanik ei nõustunud. Kokkuleppe saavutamisel käitus hageja kohtusse pöördudes heauskselt.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.