Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellat apellatsioonkaebuses sioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.08.2007.a. esitas OÜ Medeor maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 8711 krooni nõudes. 05.09.2007.a. tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 02.05.2009.a.. 05.05.2009.a. esitas võlgnik nõudele vastuväite. 25.05.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.06.2009.a. kohtumäärusega kohustas kohus avaldajat hiljemalt 14 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitama kohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 26.06.2009.a. esitas hageja Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse hagis K K vastu võlgnevuse 8 600 krooni ja viivise nõudes. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2010.a. määrusega jäeti tsiviilasi Viru Maakohtu menetleda. Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale hambaravi teenust ajavahemikul 22.02.2007.a. kuni 23.07.2007.a. Patsiendikaardilt ning 07.06.2007.a. väljastatud arvesaatelehelt nr. 1 nähtub, et kostjale paigaldati tiftköntpanus hinnaga 600 krooni ning talle valmistati 4-osaline metallokeraamiline sildprotees hinnaga 8 000 krooni. Kuna kostja tähtaegselt, s.o. 12.06.2007.a., summat ei tasunud, siis väljastas hageja 15.06.2007.a. kostjale kordusarve. Kostja ei ole arvet tasunud, mistõttu võlgneb hagejale 8 600 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 758 lg. 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, VÕS 759 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muuhulgas sõlmituks tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul. VÕS 761 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Raviteenuse alustamisel kostja tasus sularahas juba talle osutatud ravi eest ning lubas proteeside eest tasuda mõne nädala jooksul pärast proteeside valmimist., kuid pole seda teinud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mista võlgnevus 8 600 krooni ja viivis VÕS § 94 ja 113 kohaselt 9,5% tasumata summalt aastas. Hagi esitamise ajaks on kostja viivituses 745 päeva ja sissenõutavaks viiviseks on 1 803 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub teha asjas tagaseljaotsus, kui kostja kohtu antud ajaks kohtule kirjalikku vastust hagile ei esita. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid.

II. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on sellekohase taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 11.05.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale allkirja vastu hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 28.05.2010.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 28.06.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 + 1 550 = 1 800 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113, 758-759, 761 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 17.augustil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.