Tsiviilasi nr: 2-09-45880
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2010. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-45880
Tsiviilasi
AS’i hagi V S’i vastu ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (isikukood: xxx, aadress: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
vara
väljanõudmiseks
Kostja V S (isikukood: xxx, aadress: xxx).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud V Si kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 15.04.2003 korteriomand asukohaga Xxx. Kostja kasutab korteri üürnikuna. Hageja esitas 22.07.2009 kostjale üürilepingu ülesültemise avalduse. Hageja esitas ülesütlemise avalduse ka 09.09.2009 teatades, et ütleb lepingu üles alates 17.09.2009. Hageja palub välja mõista kostja valdusest eluruum Xxx ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. 1(2)
Tsiviilasi nr: 2-09-45880 Hageja oma 30.04.2010 seisukohas leiab, et ei tunnista kostja vastuväiteid. Kohtuistungil 24.05.2010 selgitas hageja, et korteri üüris hageja ja kostja isa, kuna keegi teine korterit erastada ei soovinud, siis tegi seda hageja. Hageja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kostja 25.02.2010 vastuse kohaselt puudub poolte vahel üürisuhe ning kostja on korteri mõttelise osa omanikuks. Kostja on tasunud kommunaalmakseid korteri kasutamise eest. Kohtuistungil 24.05.2010 selgitas kostja, et on korteris elanud kogu elu alates 1975 aastast ja on andnud korteri erastamiseks oma kollased kaardid. Kostja soovis korterit erastada ühiselt, kuid et see ei olnud võimalik, siis soovis kostja korteri erastamata jätta. Kostja nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses laekus kohtule 31.05.2010 Tallinna notar Ragne Tehverilt korteri ostumüügileping xxx.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et korterit asukohaga Xxx on juba 1970ndatest kasutanud hageja ja kostja koos oma isa ja kolmanda vennaga. Käesoleval ajal elavad korteris hageja ja kostja. Hageja erastas korteri 09.06.1999 ning kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 15.04.2003. Käesoleval ajal elavad korteris hageja ja kostja. Hageja palub korter välja mõista kostja valdusest hageja valdusesse. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väide, et ta on mõttelise osa korteriomandi omanik. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on omanikuks hageja. Ostu-müügilepingust xxxnähtub, et korteri omandas AS-lt E EEV hageja. Kuivõrd hageja on korteri omanikuks, kuid korterit kasutab kostja, tuleb korter välja mõista kostja valdusest hageja valdusesse. Kohus märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks lepinguline suhe. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.