lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-7965/10

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-7965/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 2, 3ITVS § 6 lg 2TLS § 86 lg 4Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaMTS § 2MTS § 20MTS § 40 lg 1MTS § 9 lg 2TLS § 131 lg 1Töölepingule kohaldatav seadusTLS § 87 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-7965

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2010. a Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-7965

Tsiviilasi

A T ́u hagi EOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni saamiseks. Hagi hind 59 244.68 krooni.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: A T (registrikood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: Indrek N (Juhkentali Advokaadibüroo, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: EOÜ (regitsrikood xxx, asukoht xxx); Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Tõnis J (Alvin, Rödl ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ Roosikrantsi 2 10119 Tallinn epost [email protected]

esindajad

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.05.2010. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A T ́u hagi EOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni saamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses A Tu kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 23.09.20262-25-6229/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt

Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 22.03.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.12.2008. a. meretöölepingu. Hageja leiab, et 10. detsembril 2008.a. sõlmitud meretööleping jätkuvalt kehtib, kuna oli lõpetatud ebaseaduslikult. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kohaselt otsustas kostja lõpetada hagejaga töösuhte Eesti Vabariigi töölepingu (edaspidi TLS) § 86 p-i 4 alusel, kuna hageja on laisk ja ei ole täitnud talle esitatud tööülesandeid. Hageja leiab, et kostja selline põhjendus on väljamõeldis, mis ei vasta tegelikkusele. Laeva kapteni J. Leven’i poolt väljastatud isikliku iseloomustuse kohaselt olid hageja professionaalsed omadused hinnatud kas eeskujulikuks või heaks. Ainus hageja omadus, mis oli hinnatud keskmiseks oli inglise keele teadmised. Seega puudus kostjal igasugune õigus lõpetada leping TLS § 86 p-i 4 alusel. Kuna kostja ei ole meretöölepingu lõpetamist hagejat kirjalikult teavitanud, ei olnud hagejal võimalik lepingu lõpetamist vaidlustada. Isegi kui oletada, et kostja tõepoolest lõpetas lepingu TLS § 86 p 4 alusel, pidi kostja ette teatama oma otsusest üks kuu ette ehk ajal, mil hageja oli reisil. See on aga täiesti välistatud, kuna sel juhul pidi laeva kapten andma hagejale hoopis negatiivse iseloomustuse. Oma vastuses töövaidluskomisjonile kostja leidis, et „lisaks ka avaldaja varasem avaldus Tööandajale, milles viimane selgitab, et 05. aprillil 2009.a. lõpetas Tööandja ühepoolselt temaga Töölepingu ning kinnitab, et lõpparve sai ta 08. mail 2009.a. summas 3139 krooni“. Hageja peab siinjuures oluliseks märkida, et ta ekslikult nimetas töötasu ja hüvitiskompensatsiooni nõuet lõpparveks. Hageja algusest peale nõudis meretöölepingu täitmist ehk tasumata jäänud töötasu ja hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja meelevaldselt lühendas eespool mainitud lauset, jättes välja hageja lause lõpposa. Tegelikult kõlab hageja väide järgmiselt: „Teiseks 05. aprillil 2009 lõpetas tööandja ühepoolselt töölepingu, mulle ette teatamata ning tasu maksmata“. Seega alusetu on kostja praegune püüd väita, justkui välistatud on olukord, et poolte vahelise leping oleks kehtinud kuni 21. juulini 2009.a. kuna leping oli lõpetatud 04. aprillil 2010.a.
2.MTS § 9 lg 2 kohaselt määratud ajaks võib meretöölepingu sõlmida kindlaksmääratud reisiks või reisideks. Antud juhul oli leping sõlmitud kindlaksmääratud reisideks, kuid reiside arv jäi täpsustamata. Samas lepingu formuleeringust („reisideks“) on selge, et tegemist pidi olema vähemalt kahe reisiga. Kuna leping avalduse esitamise ajal kehtis ning jätkuvalt kehtib ka praegu, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist. Vastavalt MTS § 20 p 2 kohaselt reeder on kohustatud tagama laevapere liikmele kokkulepitud töö ning laeval vajalike korralduste selge ja õigeaegse andmise, p 3 kohaselt maksma töö eest tasu meretöölepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Lepingu punktis 4.1.1. kohustus hageja kindlustama kostjat kokkulepitud töö, selleks vajalike vahendite ja ohutu töötingimustega ning punktis 4.1.2. maksma töö eest tasu lepinguga kindlaksmääratud tingimustel ja ajal. Lepingu punkti 1.3. kohaselt pidi tööperiood olema mitte vähem kui viis ja pool ega rohkem kui kuus ja pool kuud, seega keskmiselt kuus kuud. Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest, millal kostja pidi hagejat kindlustama kokkulepitud tööga ehk 05.04.2009. kuni 21.07.2009.a. ehk 108 päeva eest.
3.Lepingu preambula punkti D kohaselt töötaja brutopalk on 9750 krooni kuus. Lepingu 6.1. kohaselt töötasu arvestatakse vastavalt punktis C (ilmselt punktis D) kokkulepitud määrale alates töötaja laeva munsterrolli kandmisest kuni töötaja laevalt mahamunsterdamise päevani arvestades lepingu punktis 1.3. nimetatut. Lepingu punkti 6.2. kohaselt töötaja punktis C (ilmselt punktis D) kokkulepitud brutopalk hõlmab tasu kõikide töötaja poolt laeva normaalse ekspluatatsioonirežiimi ajal tehtavate tööde ja vahtide eest ning punkti 6.3. kohaselt lisatasu puhkepäevadel ja Eesti Vabariigi riiklike pühade ajal töötamise eest arvestatakse aluseks võttes

lepingu punktis 6.2. fikseeritud põhipalka ja töötaja kohta peetavasse tööaja arvestusse märgitud puhkepäevade ja riiklike pühade arvu. Võttes arvesse hagejale juba makstud töötasu summasid, arvutasid pooled välja, et hageja päevapalga suuruseks on 349,83 krooni. Lähtudes eeltoodust nõuab hageja saamata jäänud töötasu summas 37 781,96 (108 p x 349,83 kr) krooni. Arvestades sellega, et kostja tasus oma töötajatele osa töötasust mitteametlikult, palub hageja lisaks eespool nõutud töötasule välja mõista saamata jäänud töötasu summas 500 USD ja 830 EUR, mis Eesti kroonides kokku on 18 664,68 krooni. Seega nõuab hageja saamata jäänud töötasu kogusummas 56 446,64 krooni. Vastavalt MTS § 20 p 6 kohaselt reeder on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. MTS § 40 lg 1 kohaselt laevapere liikmel on õigus iga-aastasele tasutud põhipuhkusele kestusega 28 päeva või vastavalt töötatud ajale, kui on töötatud alla ühe aasta. Lepingu punkti 7.1. kohaselt töötaja iga-aastast põhipuhkust ja / või töötaja poolt kasutamata puhkuse eest makstavat rahalist hüvitist arvutatakse lähtudes sellest, et iga aastase põhipuhkuse kestus on 28 päeva aastas. Kuna hagejal jäi kasutamata 8 puhkuse päeva, nõuab hageja kasutamata puhkuse eest rahalist kompensatsiooni summas 2 798,04 (8 p x 349,83 kr) krooni. Kostja vastus

4.Kohtule 22.03.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 10.12.2008.a sõlmis EOÜ A T ́uga Töölepingu nr 705 madruse ametikohale. Tööle asus hageja tulenevalt Töölepingu p-st 1.4 22.01.2009.a. Kuna hageja oli laisk ja ei täitnud talle esitatud tööülesandeid, otsustas kostja hagejaga töösuhte lõpetada enne Töölepingu tähtaja möödumist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud Tööleping lõpetati kostja algatusel 04.04.2009.a. Kostja esitas hagejale ka vastavasisulise kirjaliku teatise Töötukassale esitamiseks. Alates 05.04.2009.a ei ole hageja kostja juures tööd teinud. Lõpparve maksis kostja 08.05.2009.a summas 3139.00 Eesti krooni. Kostja soovib täiendavalt juhtida tähelepanu ka asjaolule, et 08.05.2009.a maksekorralduse märksõna „palk“ on eksitav ning tegelikkuses tehti ülekanne lõpparve tasumiseks. Eelöeldut tõendab eelkõige hageja palgakaart, kust nähtub, et makstud summa koosnes nii töötasust kui ka puhkuse kompensatsioonist e maksti välja lõpparve.
5.Kostja tunnistab, et erinevatel põhjustel on kostja kahel korral hilinenud palga ja lõpparve maksmisega hagejale. Seetõttu on kostja tasunud hagejale 18.05.2009.a palga maksmisega viivitamise eest viivist ning lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 11 557 krooni. Seega töötas hageja kostja juures 22.01.2009.a kuni 04.04.2009.a. Töölepingu lõpetamise järgselt koostas hageja kostjalt raha väljapressimise eesmärgil ähvardava iseloomuga avaldused, mis olid suunatud kostjale, Põhja Politseiprefektuurile, Maksu- ja Tolliametile ning Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Hageja koostatud avalduste põhjal Põhja Politseiprefektuur, Maksu- ja Tolliamet kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuur menetlust ei alustanud.
6.Põhjendamatu ja ekslik on hageja väide, et Tööleping kehtis kuni 21.07.2009.a, sest Tööleping lõppes 04.04.2009.a. Seetõttu on alusetu hageja nõue saamata jäänud töötasu summas 37 781.96 krooni ning puhkusekompensatsiooni summas 2798.04 krooni saamiseks. Kostja osutab, et kui töötaja leiab, et tööleping temaga on lõpetatud ebaseaduslikult, võib ta esitada avalduse töövaidluskomisjoni või hagi kohtusse ning nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Käesolevas asjas hageja seda teinud ei ole. Seega on kõik hageja väited Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse osas alusetud. Lisaks ITVS § 24 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TVK-s ei nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti asjakohatu ning põhjendamatu

hageja hagiavalduse punktis 5 esitatud etteheited selle kohta, et kostjal puudus õigus lõpetada Tööleping TLS § 86 lg 4 alusel. Kostja rõhutab, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Täiendavalt, kuna hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TVK-s ei taotlenud, on nimetatud nõude esitamine kohtus välistatud tulenevalt ITVS § 24 lg-st 3. Veelgi enam, tulenevalt ITVS § 6 lg-st 2 on hageja nimetatud nõue ka aegunud.

7.Vale ning paljasõnaline on hageja väide, mille kohaselt on kostja maksnud kõikidele töötajatele, s.h hagejale, töötasusid mitteametlikult. Samuti on hageja eeltoodud nõudest selgelt ka loobunud. Seetõttu on alusetu hageja nõue saamata jäänud töötasu saamiseks summas 500 USD ja 830 EUR, s.o 18 664.68 krooni. ITVS § 24 lg-st 3 tulenevalt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna hageja loobus saamata jäänud töötasu nõudest summas 500 USD ja 830 EUR, s.o 18 664.68 krooni TVK istungil, ei ole hagejal õigust esitada nimetatud nõuet käesolevas tsiviilasjas. Põhja Politseiprefektuur, Maksu ja Tolliamet kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuur ei ole alustanud menetlust hageja koostatud avalduste põhjal. Palga õiguspärast maksmist tõendab kostja hageja palgakaardi ning maksekorralduste väljavõttega, kust selgub, et kostja kui tööandja on tasunud hagejale vastavalt Töölepingus kokkulepitule palka igakuiselt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
8.Kohtule on esitatud 10.12.2008.a EOÜ ja A T ́u vahel sõlmitud töölepingu nr 705, mille järgi hageja asus madruse ametikohale. Tööle asus hageja tulenevalt töölepingu p-st 1.4 22.01.2009.a. Lepingu punktis 4.1.1. järgi kohustus hageja kindlustama kostjat kokkulepitud töö, selleks vajalike vahendite ja ohutu töötingimustega ning punkti 4.1.2. järgi maksma töö eest tasu lepinguga kindlaksmääratud tingimustel ja ajal. Lepingu preambula punkti D kohaselt töötaja brutopalk on 9750 krooni kuus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu ajavahemiku 05.04.2009. kuni 21.07.2009.a. eest ning kasutamata 8 puhkuse päeva rahalist kompensatsiooni.
9.03.08.2009. a. esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus tööandjalt välja mõista välja töötasu alates 05.04.2009.a kuni 21.07.2009.a summas 37 781.96 krooni. Samuti palus hageja välja maksta puhkusekompensatsiooni 8 päeva eest 2 798.04 krooni. Lisaks palus hageja välja maksta saamata jäänud töötasu 500 USD ja 830 EUR. 11.01.2010.a tegi TVK otsuse, milles leidis, et A Tu avaldus ei kuulu rahuldamisele.
10.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kostja vastuväite kohaselt on hageja loobunud TVK istungil saamata jäänud töötasu 500 USD ja 830 EUR, s.o ca 18 731 krooni

nõudest. Kohus nõustub kostjaga selles, et ITVS § 24 lg 3 tulenevalt ei saa hageja esitada uuesti kostja vastu 500 USD ja 830 EUR nõuet. Samuti on jäänud käesolevas menetluses tõendamata hageja väide, et kostja hagejale mitteametlikku töötasu üldse tasus. Hageja on küll pöördunud Põhja Politseiprefektuuri, Maksuja Tolliametisse ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kuid ükski nimetatud asutustest pole tuvastanud mitteametliku töötasu maksmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu mitteametliku töötasu osas põhjendamatu.

11.Hageja leiab, et kostjal puudus igasugune õigus lõpetada leping TLS § 86 p-i 4 alusel. Kuna kostja ei ole meretöölepingu lõpetamist hagejat kirjalikult teavitanud, ei olnud hagejal võimalik lepingu lõpetamist vaidlustada. Vastavalt mereteenistuse seaduse (edaspidi MTS) § lg 1 p 2 käesolevat seadust kohaldatakse laevapere liikmele, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval. MTS § 2 kohaselt töösuhet reguleerivaid seadusi kohaldatakse § 1 lg 2 nimetatud isikutele mereteenistuse seaduses sätestatud eristusega. TLS § 131 lg 1 kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta
1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. TLS § 87 lg 1 p 4 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle (TLS § 86 p 4) mitte vähem kui üks kuu. ITVS § 6 lg 2 töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetati kostja algatusel 04.04.2009.a.
12.TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tulenevalt ITVS § 6 lg 2 aegunud. Kohus ei pea veenvaks hageja väiteid selle kohta, et temal ei olnud võimalik töölepingu lõpetamist vaidlustada vastava kirjaliku teate puudumise tõttu (tl 56). Hageja on ise pöördumistes Põhja Politseiprefektuuri, Maksu- ja Tolliametisse ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kinnitanud, et töötas kostja juures kuni 04.04.2009. a (tl 47-49). TVK istungil on hageja samuti kinnitanud, et sai aru, et tööandja lõpetas temaga lepingu aprillis 2009. a (tl 50). Ka avalduses TVK-le on hageja kinnitanud, et tööandja on temaga töölepingu ühepoolselt lõpetanud ning töötaja on saanud lõpparve summas 3 139 krooni (tl 51). Töövaidluskomisjonis hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ei taotlenud. ITVS § 24 lg 3 kohaselt ei saaks hageja nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ka käesolevas menetluses. Kuna hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist, on see 04.04.2009. a lõppenud. Lepingu täitmise nõue on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal ei ole õigust tugineda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamise tagajärjel kasutatavatele õiguskaitsevahenditele, kuna hageja ei ole õigeaegselt taotlenud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja