Tsiviilasi nr.2-08-76588
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-76588
Tsiviilasi
AS K. hagi V. V. võlgnevuse 14 634,28 krooni ja lisanduvate kõrvalnõuete nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS K. (reg.kood X, asukoht : X) Esindaja: T. I. ) Kostja : V. V. .kood X; eluk. X)
esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ilmunud 03.06.2010.a. kell 11.30 toimuvale kohtuistungile, lahendab kohus TsMS §413 alusel vastavalt hageja taotlusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS K. hagi V. V. osaliselt. Välja mõista V. V. (is.kood X) laenulepingu järgi võlgnevus summas kuusteist tuhat seitsesada seitsekümmend (16 770) krooni 32 senti ning menetluskulud summas 7 750 krooni; AS K. (reg.kood X) kasuks. Jätta rahuldamata AS K. väljamõistmiseks.
nõue
leppetrahvi
4 500 krooni
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.06.2010.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 25.01.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 15 000 krooni, intressiga 6% kuus. Maksepäevaks leppisid pooled kokku 25. kuupäeva. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust täielikult tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad 16 770,32 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus summas 14 634,28 krooni, intressivõlgnevus summas 2 114,44 krooni ja viivis põhiosalt summas 21,60 krooni ning leppetrahv 4 500 krooni. . Menetluse käik 18.11.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.19-21/. Kuna kostja tähtaegselt kohtule ei vastanud, siis TsMS § §407 lg.1 alusel hageja taotlusel rahuldas hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 30.01.2009.a. esitas kostja kohtule kaja menetluse taastamiseks. Tartu Maakohtu 28.05.2010.a. määrusega kohus rahuldas kostja kaja menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-08-76588 ja taastas menetluse. Kohus korraldas 03.06.2010.a. kell 11.30 kohtuistungi, millest oli kostjale teatatud 19.05.2010.a. Kostja on kohtukutse isiklikult kätte saanud 19.05.2010.a. (tl.60). Kostja 03.06.2010.a. toimuvale kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et
2 (4)
hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 4-17/ on tõendatud, et 25.01.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 15 000 krooni, intressiga 6% kuus. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu 14 634,28 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (6% kuus tagasimaksmata laenu summalt, tasumisega igakuuliselt 25.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 2 114,44 krooni VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 1% viivitatud päeva eest tasumata summalt. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 21,60 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu järgne võlgnevus summas 16 770,32 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 4 500 krooni. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise
3 (4)
kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 4 500 krooni.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1 250,00 krooni ning õigusabikulu summas 6 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aivar Pellja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.