Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Anda H. R. tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleisse esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb H. R. tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile (TsMS § 179 lg 4).

Edasikaebe kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.05.2010.a.). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

2 (4)

Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et 01.09.2006.a. sõlmitud laenulepingu alusel laenas kostja hagejalt 300 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.07.2007.a. ja laenusummade mitteõigeaegsel tagastamisel maksma hagejale viivist 0,1% laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl. 5). Kostja saadud laenu tagastanud ei ole. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 01.09.2006.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest võlgnevuse 300 000 krooni ja viivist alates 02.07.2007.a. kuni 10.03.2010.a. 294 000 krooni ja viivist alates 11.03.2010.a. 0,1% päevas kuni võla täieliku tasumiseni ( tl. 59). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76; 82 ; 108 ; 396 lg1. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 11.02.2010.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 30-32), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale edasiandmiseks 13.02.2010.a. (tl 33). 05.03.2010.a. esitas kostja kohtule taotluse hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 19.03.2010.a. (tl. 36). Tartu Maakohtu 09.03.2010.a. määrusega kohus pikendas kostjal hagile vastamise tähtaega kuni 19.03.2010.a. (tl 37). Kostjale on antud määrus edastatud õemees T. R. kaudu 11.03.2010.a. ( tl.61). TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on H. R. elukohas kätte toimetatud edasiandmiseks. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; laenulepingu, viivise arvestuse, avalduse tagaseljaotsuse tegemiseks ja täiendava viivisearvestuse (tl 5, 12, 59). VÕS §-de 76, 82, 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS §

3 (4)

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet, seega tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 300 000 krooni ja viivis alates 02.07.2007.a. kuni 10.03.2010.a. 294 000 krooni ja viivis alates 11.03.2010.a. 0,1% päevas kuni võla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõikest 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 1 000 krooni. Hagejale oli 18.08.2009.a. määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta hagiavalduse esitamisel 30 000 krooni suuruse riigilõivu maksmisest osaliselt, s.o summas 1 000 krooni, ning määratud riigilõivu 1 000 krooni tasumine osamaksetena. Hageja on käesolevaks ajaks tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hageja poolt riigilõivu osamaksetena tasumine tuleb lõpetada ja kostjalt TsMS § 190 lõike 3 ning § 179 lõike 1 alusel riigilõiv 29 000 krooni välja mõista riigituludesse.

Aare Kaldma kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.