Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

hetkeks tähis „Stoli” on praktiliselt sama tuntusega kui tähis „Stolichnaya”. Kaubamärk „Stoli” on kaitstud kaubamärgina USA-s alates 05.07.1983, Euroopa Liidu kaubamärgina alates 25.01.2002 ja mitmetest teistes riikides. „Stolichnaya” viina baasil valmistatakse ka mitmeid maitsestatud jooke, mida tähistatakse samuti lühendiga „Stoli” kombinatsioonis viitega maitsele. AS Stol-I on pahauskselt registreerinud enda nimele kaubamärgi „Stol-I”, mis on eksitavalt sarnane teises riigis kasutuses olnud kaubamärgiga „Stoli”. Kaubamärgi „Stol-I” registreerimise taotluse esitamisel 24.10.1995 pidi AS Stol-I teadma, et nimetatud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast kaubamärki kasutab tema koostööpartner teistes riikides. USA-s on kõige varasem „Stoli” kaubamärk registreeritud 04.12.1980. Vastavalt rahvusvahelistele normidele võib taotluse kaubamärgi registreerimiseks anda sisse ainult kaubamärgi omanik või isik, kellele omanik on andnud vastava registreerimise õiguse. Kostja õiguste maht tulenes tollase kaubamärgi omanikuga VAS "Sojuzplodoimport“ 30.04.1994 sõlmitud lepingust ning 10.02.1995 lepingust, kuid mitte kummastki lepingust ei tulenenud AS-le Stol-I mitte mingeid õigusi kaubamärgile „Stoli”. Lepingu p-s 2.1 väljendas VAS "Sojuzplodoimport“ nõusolekut esitada AS-l Stol-I lepingu kohasel viisil vormistatud eksemplar Eesti Vabariigi Patendiametile, et registreerida ainulevitaja õiguste andmine ja sellega seoses kaubamärkide Eesti Vabariigi territooriumil kasutamise õiguse andmine. Lepingu p-s 3.1 oli täpsustatud, et lepingu p 1.1 sisaldab endas õigust kasutada kaubamärke seoses antud kaubamärkidega kaitstud viinade müügiga, mis seejärel registreeritakse Eesti Vabariigis VAS "Sojuzplodoimport“ nimele nii kohaliku kui ka rahvusvahelise registreerimise alusel. Märgitust tulenes üheselt, et AS-l Stol-I ei olnud õigust taotleda enda nimele VAS "Sojuzplodoimport“ kaubamärkide registreerimist. Pooled olid lepingu p-s 5.1 täiendavalt kinnitanud, et AS Stol-I väljendab nõusolekut selles, et VAS "Sojuzplodoimport“ poolt üleantud õigused kaubamärkide kokkuleppe alusel kasutamiseks lähevad pärast kokkuleppe kehtivuse lõppu tagasi nende omanikule, st VAS "Sojuzplodoimportile“. 1938 töötati välja „Stolichnaya“ viin, Kaubamärgi „Stolichnaya“ omanikuks ja kaubamärgi ainsaks eksportijaks oli Moskvas asuv Üleliiduline Välismajanduskoondis „Sojuzplodoimport“. Kaubamärk „Stolichnaya“ registreeriti 1969 „Sojuzplodoimport“ poolt endises NSV Liidus klassis 33. 07.08.1991 tühistati kaubamärgi „Stolichnaya” kehtivus. 14.09.1993 esitati Eesti Vabariigis taotlus kaubamärgi „Stolichnaya“ registreerimiseks ning kaubamärk registreeriti 12.05.1995, mille omanikuks sai Spirits International N.V. 06.05.1994 taastati Vene Patendiameti otsusega katkematult kaubamärgi õigusjärglus ning taastati kõik "Sojuzplodoimport" õigused nimetatud kaubamärgi registreerimiseks nii Venemaal kui välisriikides. 30.04.1997 sõlmisid VAS „Sojuzplodoimport“ ja AS Stol-I lepingu, mille kohaselt viinade „Stolichnaya“, „Moskovskaya“, „Russkaya“ kaubamärkide omanik VAS „Sojuzplodoimport“ andis kostjale õiguse kasutada kaubamärke seoses kaupade reklaami, levitamise ja realiseerimisega Eesti vabariigi territooriumil. Kostja oligi kuni koostöölepingu lõppemiseni 10.02.2005 Eesti Vabariigis viinade „Stolichnaya”, „Moskovskaya”, „Russkaya” ainuesindaja, kuid pole mitte kunagi omanud mingeid õigusi kaubamärgi „Stoli” osas. AS Stol-I vastuväited Kostja AS Stol-I vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja on teavitanud, et menetluse ajal on kaubamärk „Stoli“, millele hageja hagi tugineb, võõrandatud tagasi 3(16)

endisele omanikule Spirits International N.V. asukohaga Rotterdamis, kes on selle omakorda edasi loovutanud äriühingule nimetusega Spirits International B.V. asukohaga Luksemburgis. Asjaolu, et hageja ei ole ühegi vaidlusaluse kaubamärgi omanik, nähtub ka Eesti Patendiameti kaubamärkide andmebaasist. Seega ei riku ega saa rikkuda enam väidetav kaubamärgi õigusvastane kasutamine hageja õigusi ning hageja on väidetava nõudeõiguse kaotanud. Hageja ei ole tõendanud enda seost ja õigust kaubamärgiga „Stoli“. Hagi on ka aegunud. AS Stol-I kaubamärk registreeriti 24.04.1997 ning taotlus registreerimiseks oli esitatud 24.10.1995. Kehtiva KaMS § 52 lg 5 järgi võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks viie aasta jooksul registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 24 sätestas (redaktsioon alates 13.01.1998), et asjast huvitatud isiku taotlusel võib apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud KaMS §-de 7 ja 8 nõudeid. Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotluse võis esitada viie aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast. Nimetatud tähtaeg möödus hageja jaoks 24.04.2002. Samas tuleb arvestada, et 24.04.1997 kehtinud KaMS § 7 ei näinud registreerimisest keeldumise alusena ette taotluse pahatahtlikku esitamist. Samuti ei sätestanud 1997 kehtinud seadus, et kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis on identsed või eksitavalt sarnased teises riigis kasutatava kaubamärgiga, kui taotlus oli esitatud pahauskselt. Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli art 5 lg 3 näeb ette, et Rahvusvaheline Büroo saadab viivitamatult keeldumisteate ühe koopia rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikule. Omanikul on sellega seoses samad tagatised nagu sel juhul, kui ta oleks märgi esitanud otse keeldumisest teatanud ametile. 08.08.2001, mil Patendiamet teatas oma keeldumisest, kehtinud KaMS § 13 nägi ette, et kui taotleja ei ole nõus Patendiameti keelduva otsusega, on tal õigus seda kahe kuu jooksul vaidlustada apellatsioonikomisjonis. Hageja ei ole selgitanud, kas või miks hageja ei vaidlustanud Patendiameti keeldumist. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud 30.04.1994 leping kaotas poolte kokkuleppel kehtivuse 25.01.1995. 10.02.1995 sõlmiti VAO Sojuzplodoimport ja AS Stol-I vahel litsentsileping, milline registreeriti Patendiametis ning mis oli tegelikult AS Stol-I ja kaubamärgiomaniku vahelistes suhetes aluseks. Nimetatud lepingu alusel anti AS-le Stol-I litsents kaubamärkide „Stolichnaya“, „Russkaya“ ja „Limonnaya“ kasutamiseks. Litsentsileping ei reguleerinud kaubamärgi „Stol-I“ kasutamist. Samas nägi lepingu p 2.2. ette, et kostjal oli õigus kasutada nimetatud kaubamärke koos oma kaubamärgiga. Luba kaubamärgi „Stol-I“ registreerimiseks anti kostjale aktsionäride üldkoosoleku otsusega 18.09.1995. Kaubamärgi „Stolichnaya“ ja „Stoli“ omanik VAO Sojuzplodoimport oli 1995 kümne AS Stol-I aktsia omanik. Aktsionär võttis üldkoosolekust osa ning kinnitas oma allkirjaga üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust. Seega oli esialgse kaubamärgi omaniku nõusolek kaubamärgi registreerimiseks olemas. Kaubamärgiseadus ei sätestanud, et nõusolek oleks kindlasti tulnud anda litsentsilepingu vormis. VAO-le Sojuzplodoimport kuulub tänaseni 8,33% kõigist AS Stol-I aktsiatest. Ei aktsionäri ega kaubamärgi omanikuna ei ole VAO Sojuzplodoimport kunagi pidanud vajalikuks üldkoosoleku otsuse kehtivust vaidlustada, üldkoosolekul antud nõusolekut tagasi võtta või kaubamärgi „Stol-I“ registreerimist vaidlustada. Kaubamärgi „Stol-I“ AS Stol-I nimele registreerimise asjaoludest oli täielikult teadlik kaubamärgi „Stolichnaya“ hilisem uus omanik Closed Joint Stock Company Sojuzpiodimport. Litsentsilepingu lõpetamisel kirjutati Closed Joint Stock Company Sojuzpiodimport ja Spirits International N.V. esindajate poolt alla lepingu lõpetamise teade 4(16)

24.12.2004 ning nimetatud kirjas ei esitatud kostjale ühtegi nõuet seoses kaubamärgi „StolI“ registreerimisega. AS Stol-I vastuhagi AS Stol-I esitas hageja vastu 15.12.2006 vastuhagi nõudega tunnistada kaubamärk “Stol-I” üldtuntud kaubamärgiks alates 24.10.1995 kuni 17.08.2005. Kõigil perioodil 1995-2005 Eestis turustatud ja kaubamärgiomaniku litsentsi alusel AS Liviko, AS Onistar ja AS Liiwi Heliis poolt toodetud „Stolichnaya”, „Moskovskaya” ja „Russkaya” viina (Eestis müüdud ja Eestist Leetu eksporditud) tagasiltidel oli viide AS Stol-I kodulehekülje aadressile www.stol-i.ee, mille tõttu kaubamärk “Stol-I” omandas Eestis üldtuntuse, kui AS Stol-I kaubamärk. Hagi täiendamine Hageja esitas 12.09.2007 hagiavalduse täiendusena alternatiivse nõude AS Stol-I vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks kaubamärgiregistreeringu nr 23320 suhtes klassis 33 tulenevalt kaubamärgi mittekasutamisest kaupa “alkoholjoogid (v.a. õlu)” eristava tähisena. AS Stol-I ei ole kaubamärgina tähist „Stol-I” mitte kunagi kasutanud kaubamärgina klassi 33 kaupade tähistamiseks, vaid vastavat tähist on kasutatud kui ärinime ning kui viidet isikule, kes turustas teiste isikute kaubamärkidega tähistatud kaupasid. Kõik tooted klassis 33, millel vastav tähis esines, olid tähistatud vastavalt kaubamärkidega „Moskovskaya”, „Stolichnaya” ja „Russkaya” ning tähise „Stol-I” esitusviisist kujul www.stol-i.ee vastava alkoholitoote pudeli tagumisel etiketil ei saanud mitte ükski mõistlik isik tarbijana teha järeldust, et ka see on kaubamärk, millega tähistatakse konkreetset kaupa (viin). AS Stol-I on kasutanud tähist „Stol-I” kui oma ärinime ning kui viidet teiste isikute kaubamärkidega tähistatud kaupade (viina) turustajale, mitte aga kui kaubamärki kauba tähistamiseks. Seega on hagejal asjast huvitatud isikuna KaMS § 53 lg 1 p 3 toodud alusel õigus nõuda AS Stol-I ainuõiguse lõppenuks tunnistamist. OÜ PUT kaasamine kostjana Seoses sellega, et 04.06.2007 registreeriti patendiametis kaubamärgi reg.nr. 23320 uue omanikuna OÜ PUT (toimiku lk. 524), esitas hageja taotluse kaasata viimane menetlusse kostjana. Harju Maakohtu 12.10.2007 määrusega kaasati viimane menetlusse kostjana. Hageja haginõuded kostjate vastu 26.10.2007 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt, kus kostjateks on märgitud nii AS Stol-I kui ka OÜ PUT, nõuab hageja tunnistada tühiseks kaubamärgi Stol-I kaubamärgiomaniku ainuõigus klassis 33 (alkoholijoogid, v.a. õlu); juhul kui seda nõuet ei rahuldata, palub hageja tunnistada OÜ PUT kaubamärgiomaniku ainuõigus lõppenuks kaubamärgi Stol-I osas klassis 33. Samuti palub hageja tuvastada mõlema kostja kohustus mitte kasutada tähist Stol-I ja sellega äravahetamiseni sarnaseid tähiseid seose alkoholijookidega (v.a. õlu), samuti seoses viina reklaami ning jae- ja hulgimüügiteenustega kolmandatele isikutel (toimiku lk. 536-550). Hagiavalduse põhjendused kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks on samased, mis esitati hageja samasuguses nõudes AS Stoli-i vastu (kaubamärgi registreerimise pahatahtlikkus), ning alternatiivse nõude põhjendused OÜ PUT vastu kaubamärgiomaniku 5(16)

ainuõigus lõppenuks tunnistamiseks samased sama nõudega AS Stoli-I vastu (kaubamärgi mittekasutamine 5 aasta jooksul pärast kaubamärgi registreerimist).

OÜ PUT vastuväited hagiavaldusele OÜ PUT vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. OÜ PUT nõustus AS Stol-I vastuväidetega hagile. Samuti pidas OÜ PUT hageja esitatud alternatiivset nõuet alusetuks ja põhjendamatuks. AS Stol-I aktsionäride üldkoosolekul otsustati AS Stol-I ärinime kaubamärgina registreerimine ning sellega omandas seni vaid ärinime õiguslikku kaitset omanud tähis „Stol-I“ ka kaubamärgi õigusliku kaitse. Sellest peale on AS Stol-I kandnud kaubamärki „Stol-I“ enda poolt turustatavatele kaupadele, eelkõige tema poolt turustatavate alkohoolsete jookide pudelite etikettidele, samuti kasutanud kaubamärki muul viisil. Puudub vaidlus, et kaubamärk „Stol-I“ on registreeritud märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni klassis 33 (alkohoolsed joogid, v.a õlu). Vastavat kaubamärki on kasutatud AS Stol-I poolt antud õiguste alusel toodetavate ja turustatavate alkohoolsete jookide „Stolichnaya“, „Moskovskaya“ ja „Russkaya“ etikettidel. Seda nimelt eesmärgiga eristada AS Stol-I poolt antud õiguste alusel toodetud alkohoolseid jooke võimalikest samanimelistest jookidest, mille tootmise ja turustamise õiguse võib kaubamärkide „Russkaya“, „Moskovskaya“ ja „Stolichnaya“ omanik otsustada anda mõnele teisele turuosalisele. KaMS § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Ülaltoodust lähtuvalt täidabki kaubamärgi „Stol-I“ kasutamine alkohoolsete toodete etikettidel kaubamärgile omast eristamisfunktsiooni. Eristamisfunktsioon ei ole piiratud juba olemasolevate kaupade, vaid ka võimalike tulevikus toodetavate samaliigiliste kaupadega. Kaubamärki „Stol-I“ on AS Stol-I kasutanud kõikide tema poolt antud õiguste alusel toodetavate ja turustatavate alkohoolsete jookide etikettidele märgitud domeeninime (www.stol-i.ee) koosseisus. Olukorras, kus kaubamärk ja selle kujutamise viis olulises osas säilib, ei keela KaMS vastava kaubamärgi esitamist domeeninime koosseisus. Samuti ei ole seadusega kehtestatud nõudeid kaubamärgi kaupadel esitamise suurusele ega asukohale kauba pakendil või etiketil. Kaubamärgi esitamise viis toote pakendil on kaubamärgiomaniku vaba valik. AS Stol-I kui kaubamärgi „Stol-l“ omanik otsustas kaubamärgi lülitada domeeninime koosseisu just alkohoolsete jookide etikettidele kantava informatsiooni rohkusest tuleneva ruumi piiratuse tõttu. Avalduses märgitakse, et hageja on rahvusvahelise kaubamärgi Stoli (kaubamärgiregistreeringu nr. 739600) loovutanud tagasi eelmisele omanikule Sirits International N.V. asukohaga Rotterdamis, kes on omakorda loovutanud kaubamärgi Spirits International B.V.-le asukohaga Luksemburg. Kolmas isik Spirits International B.V. ja tema nõue Hageja esitas 04.03.2008 taotluse kostjatelt nõusoleku saamiseks hageja asendamiseks Spirits International B.V.-ga ja kostjate keeldumisel viimase kaasamiseks protsessi kolmanda isikuna hageja poolel, kuivõrd viimane on WIPO registrisse kantud kaubamärgi Stoli omanikuna (toimiku lk. 679 jj.).

6(16)

Kostjad hageja asendamiseks nõusolekut ei andnud. Maakohtu 06.10.2008 määrusega kaasati Spirits International B.V. menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Spirits International B.V. esitas 06.11.2008 hagi OÜ PUT vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaubamärgile “Stol-I” (reg nr 23320) lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 tulenevalt kaubamärgi mittekasutamisest. Kaubamärgiõigused „Stolichnaya“ ja „Stoli“ kuuluvad käesoleval hetkel nii mujal maailmas kui ka Eestis valdavalt kolmandale isikule. Samuti kuuluvad need kaubamärgi „Stoli“ endisele omanikule Spirits International N.V. ning muudele koostööpartneritele, kes on need omandanud valdavalt välismajanduslikult aktsiaseltsilt "Sojuzplodoimport“. Seega on üheselt selge, et kolmandal isikul on ilmselge õiguslik huvi saada kaubamärgi „Stoli“ omanikuks ka Eestis, nagu on kolmas isik seda mujal maailmas. OÜ PUT vastuväide kolmanda isiku hagile OÜ PUT ei tunnistanud hagi ning palus jätta see rahuldamata. Kolmanda isiku esitatud nõue on alusetu ja põhjendamatu. Kolmas isik ei ole asjast huvitatud isik, OÜ PUT jaoks ei ole veel möödunud viis aastat kaubamärgi registreerimisest ning vaidlusaluse kaubamärgi eelmine omanik on kasutanud kaubamärki alates selle registreerimisest. Kolmas isik on ise oma hagiavalduse märkinud, et „Stolichnaya“ ja „Stoli“ kaubamärgiõigused kuuluvad käesoleval hetkel nii mujal maailmas kui ka Eestis valdavalt kolmandale isikule, kuid samuti kuuluvad need kaubamärgi „Stoli“ endisele omanikule Spirits International N.V.-le. Seejuures on kolmas isik ka ise möönnud, et mitte kolmanda isiku, vaid Spirits International N.V. nimel on hetkel ka rahvusvahelise kaubamärgi „Stoli“ taotlus kaubamärgi registreerimiseks Eesti Patendiameti juures olevasse kauba- ja teenindusmärkide registrisse. Seega ei saa olla kolmas isik antud juhul asjast huvitatud isikuks. OÜ PUT omandas AS-lt Stol-I kaubamärgi „Stol-I“ 04.06.2007. OÜ PUT suhtes ei ole käesolevaks ajaks möödunud KaMS § 53 lg 1 p-s 3 nimetatud viis järjestikust aastat, mil ta ei ole kasutanud ilma mõjuva põhjuseta kaubamärki. OÜ PUT on kavandamas ja korraldamas oma äritegevust ning muuhulgas ka kavandamas klassis 33 omandatud kaubamärgi kasutamist. Lähtudes eeltoodust ei ole kolmandal isikul alust nõuda OÜ-lt PUT kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist. Samuti on AS Stol-I kaubamärki kasutanud. KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel ainuõiguse lõppenuks tunnistamist saab nõuda üksnes juhul, kui pärast registreeringu tegemist ei ole kaubamärgi omanik kaubamärki (mistahes märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni klassis) kasutanud. Nimetatud säte ei seo kasutamist konkreetse klassiga ja seega on kolmanda isiku väited paljasõnalised. Kolmas isik ei ole toonud ühtegi tõendit, mis näitaks, et OÜ PUT ja/või ka AS-lt Stol-I ei ole kasutanud kaubamärki „Stol-I“ reklaamis, ärijuhtimise ja ärikorralduse ning kontoriteenuste valdkonnas (klass 35), kindlustus- ja finantstegevuses, rahalistes operatsioonides ning kinnisvaratehingutes (klass 36), transpordiks, kaupade pakkimises ja ladustamises ning reisiteenustel (klass 39) ja/või hotellide, restoranide, kohvikute, baaride, einelaudade teenustes, jae- ja hulgikaubanduses (klass 42). Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis rahuldamata Spirits Product International Intellectual Property B.V. hagi ja Spirits International B.V. hagi ning rahuldas AS Stol-I vastuhagi. Kohus mõistis 7(16)

välja Spirits Product International Intellectual Property B.V.-lt AS Stol-I kasuks menetluskulu 133 255 krooni ja OÜ PUT kasuks 56 833,33 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ühegi vaidlusaluse („Stolichnaya“ ja „Stoli“) kaubamärgi omanikuks, omanikuks on Spirits International N.V. Hageja ei ole vaidlustanud Patendiameti keeldumist rahvusvahelise registreeringu tegemiseks. Spirits Product International Intellectual Property B.V. ja Spirits International B.V. seotus ning kuulumine samasse kontserni ei muuda hagejat kaubamärgiomanikuks. AS Stol-I tegutses VAO Sojuzplodoimport ja AS Stol-I vahel 10.02.1995 sõlmitud litsentsilepingu alusel, milline registreeriti Patendiametis. Litsentsileping ei reguleerinud kaubamärgi „Stol-I“ kasutamist. Samas nägi lepingu p 2.2. ette, et AS-l Stol-I oli õigus kasutada oma kaubamärki koos litsentseeritud „Stolichnaya“, „Moskovskaya“, „Russkaya“ ja „Limonnaya“ kaubamärkidega. AS Stol-I 18.09.1995 üldkoosoleku, millest võttis osa ka tolleaegne „Stolichnaya“ kaubamärgiomanik VAO Sojuzplodoimport, otsusega anti äriühingule luba “Stol-I” kaubamärgi registreerimiseks. „Stolichnaya“ kaubamärgiomanikud ei ole esitanud pretensiooni seoses “Stol-I” kaubamärgi registreerimisega ega ka nõusolekut tagasi võtnud. AS Stol-I kaubamärgiga (viide koduleheküljele www.stol-i.ee) oli tähistatud iga „Stolichnaya“ viina etikett aastast 2000, samuti 1997-1999 toodetud proovipartiide etiketid. AS Stol-I oli sõlminud litsentsilepingud „Stolichnaya“, „Moskovskaya“, „Russkaya“ kaubamärkidega tähistatud viina tootmiseks ja müümiseks Eesti alkoholitootjatega AS Liviko, AS Onistar ja AS Liiwi Heliis. Kaubamärgi kasutamiseks on selle kasutamine etikettidele märgitud domeeninimes koosseisus ning nõudeid kaubamärgi suurusele ega asukohale pakendil või etiketil kehtestatud ei ole. Kuigi viide www.stol-i.ee on visuaalselt vähemärgatav oma suuruse tõttu, oli etiketi kujundus litsentsilepingus määratud ning etiketi pindala ei võimaldanud seda suuremalt esitada; seetõttu AS-l Stol-I puudus objektiivselt võimalus oma kodulehekülje aadressi suuremalt esitada. Kaubamärgi tuntusest piisab, kui seda tuntakse vastavas ärisektoris (ja tarbijad seda ei tunne) ja AS Stol-I ärinimest olid teadlikud tema koostööpartnerid AS Liviko, AS Onistar ja AS Liiwi Heliis; seetõttu oli kaubamärk “Stol-I” tuntud valdavas osas alkoholiga tegelevas ärisektorist (litsentsilepingute ja müügiaruannete alusel). Rahvusvahelise kaubamärgi „Stoli“ (registreering nr 739600D) õigused kuuluvad Patendiameti andmebaasi kohaselt äriühingule Spirits International N.V., mitte iseseisva nõudega kolmandale isikule Spirits International B.V. KaMS § 18 lg 3 kohaselt kaubamärgi võõrandamine või üleminek jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval ja Eesti Patendiameti andmebaas ei kajasta taolist muudatust. WIPO registrikanne ei ole asjakohane. Seega ei ole kolmas isik asjast huvitatud isikuks. OÜ PUT omandas kaubamärgi “Stol-I” 04.06.2007. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse saab KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel lõppenuks tunnistada, kui registreeringu tegemisest on möödunud viis järjestikust aastat – milline aeg ei ole OÜ PUT suhtes möödunud. AS Stol-I käitumise pahausksus ei ole leidnud tõendamist, mistõttu on Spirits International B.V. nõude osas kohaldatav aegumise 5 aastane tähtaeg. Apellatsioonkaebus Hageja ja kolmas isik paluvad maakohtu otsuse tühistada ning saata asi täies ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. 8(16)

Maakohtu on ebaõigesti kohaldanud ja kohaldamata jätnud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ning vääralt hinnanud tõendeid. Hageja oli kaubamärgi „Stoli“ (rahvusvaheline registreering nr 739600) ning lisaks mitmete „Stolichnaya“ kaubamärkide omanik perioodil 23.06.2003 kuni 16.01.2007. Selline asjaolu on tõendatud WIPO teadetega nimetatud kaubamärkide loovutamise kohta Spirits International B.V.-lt hagejale registrikande tegemise kohta 23.06.2003 koos 25.09.2003 teatega hageja aadressi korrigeerimise kohta ning nimetatud kaubamärkide loovutamise kohta hagejalt tagasi kolmandale isikule 16.01.2007. Kohus on jätnud need tõendid tähelepanuta ning ei ole põhjendanud ka nende mittearvestamist. Ekslik ning tõenditel mitte põhinev on ka kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ühegi Eesti Patendiameti andmebaasist nähtuva vaidlusaluse kaubamärgi omanikuks. Eesti Patendiameti andmebaasist nähtuvad muuhulgas Eesti kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud rahvuslikud kaubamärgid, kui ka rahvusvahelisesse WIPO registrisse kantud märgid, mis omavad Eestis õiguskaitset või millele Eestis õiguskaitset alles taotletakse (registripidaja WIPO, Eesti Patendiamet on andmekogu pidaja). Nagu nähtub eelnevast, oli hageja tõendanud, et oli perioodil 23.06.2003 kuni 16.01.2007 kaubamärgi „Stoli“ ning lisaks mitmete „Stolichnaya“ kaubamärkide omanik. Seadusega ei ole kooskõlas kohtu hinnang, nagu üksnes Patendiameti andmebaasi järgi saab tuvastada kaubamärgi kuuluvuse. Rahvusvaheliste kaubamärgiregistreeringute kohta Patendiamet registrit ei pea ning õiguslikku tähendust omavad üksnes need andmed, mis on kantud WIPO registrisse (KaMS § 4 lg 3). Tegelikkusele ja tõenditele mittevastav on ka kohtu hinnang, nagu hageja (või kolmas isik) ei ole vaidlustanud Patendiameti esialgset keeldumisteadet rahvusvahelisele registreeringule Eestis õiguskaitse andmisest keeldumise kohta. Spirits International B.V. vastas Patendiameti keeldumisteatele, mille alusel Patendiamet pidas kirjavahetust antud küsimuses, kuid pärast hagiavalduse esitamist peatati kaubamärgi ekspertiis kuni kohtuvaidluses lõpliku otsuse tegemiseni. Ekspertiisi peatamine on võimalik juhul, kui ekspertiis ei ole veel lõppenud ja Patendiamet ei ole teinud oma lõplikku otsust. Lõplik otsuse vormistab Patendiamet KaMS § 39 lg 1 või 2 alusel, milliseid rahvuslikke kaubamärkide registreerimist puudutavaid õigusnorme kohaldab Patendiamet rahvusvaheliste kaubamärkide suhtes KaMS § 70 lg 2 alusel. Kohtu põhjendus kaubamärgi registreeringu tühiseks tunnistamise nõude esitamise 5-aastase tähtaja kohta ei ole antud juhul asjakohane, kuna hagi on esitatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistamise nõudes üksnes pahausksuse alusel, millise nõude osas aegumistähtaega ei ole kehtestatud. Tegemist on heauskset tegutsemist tähtajatult kaitseva õigusnormina, mis põhineb Euroopa Ühenduse õigusel. Asjaolu, et Patendiamet ei ole teinud lõplikku otsust kaubamärgile „Stoli“ Eestis õiguskaitse andmise või sellest keeldumise kohta tähendab, et taotlus omandada sellele kaubamärgile Eestis õiguskaitse on senini lõplikult rahuldamata. Samas ei tähenda menetluse hetkeseis, et hageja ei olnud ajavahemikul 23.06.2003 kuni 16.01.2007 „Stoli“ rahvusvahelise registreeringu omanikuks ja kolmas isik ei ole selle omanikuks hetkel. Hetkel on lahtine üksnes asjaolu, kas see rahvusvaheline registreering saab Eestis õiguskaitse ning see omakorda sõltub eelkõige sellest, kas “Stol-I” kaubamärgiregistreering jääb kehtima. 9(16)

Maakohus on eksinud oma põhjendustes KaMS § 9 lg 1 p 10 rakendamata jätmisel, sest asjas esitatud tõendid kinnitavad, et AS Stol-I tegutses kaubamärki “Stol-I” registreerides pahauskselt. Hageja on olnud teatavate „Stolichnaya“ kaubamärkide omanikuks ning omab jätkuvalt nõudeõigust AS Stol-I ja OÜ PUT vastu tulenevalt “Stol-I” kaubamärgi pahausksest registreerimisest AS Stol-I nimele. Hageja nõue ja selle rahuldamine või mitterahuldamine puudutab tema poolt kolmandale isikule üleantud kaubamärgi „Stoli“ väärtust ning seetõttu on õigustatud, et endine kaubamärgiomanik jätkab varem alustatud menetlust „Stoli“ kaubamärgile õiguskaitse andmist takistava kaubamärgiregistreeringu tühistamiseks. Kohtud on 10.02.2005 litsentsilepingu p 2.2 vääralt hinnanud. AS Stol-I sisuliseks ülesandeks (läbi vastavate õiguste andmise) oli korraldada läbi all-litsentside andmise viina tootmine ning selle tähistamine litsentsilepingu objektiks olevate kaubamärkidega. Seega AS Stol-I vastavate kaubamärkide litsentseerimist korraldava ettevõttena korraldas tootesiltide trükkimist, toodete turvamärgistamist, pidas arvestust toodetud ja turustatud kauba kohta ning kogus litsentsimakseid. AS Stol-I ei tootnud viina, ei pakendanud (ei villinud) viina, ei teostanud viina märgistamist kaubamärkidega, ega ka turustanud viina. Tegemist oli üksnes ärikorraldusalase ja intellektuaalomandi litsentsimise alase teenuse osutamisega kaubamärgiomanikule. AS Stol-I ei kasutanud ise ja ei omandanud läbi nimetatud lepingusätte õigust kasutada oma kaubamärki alkohoolsete jookide tähistamiseks kaubamärgina, s.t tähisena millega eristatakse ühe ettevõtte kaupu ja teenuseid teise ettevõtte samaliigilistest kaupadest ja teenustest nagu seda näeb ette kehtiv kaubamärgiseadus ja nagu seda nägi ette varem kehtinud kaubamärgiseadus. Nagu nähtub ka AS Stol-I poolt esitatud viinaetikettidest koos vastava AS Stol-I kaubamärgi tähistusega (www.stol-i.ee), siis kaubamärgiomaniku poolt aktsepteeritud AS Stol-I kaubamärgi tähistus on esitatud tagasildil ning väikeses kirjas koos samasuure viitega tolleaegse kaubamärgiomaniku nimele ZAO “Sojuzplodimport”. Kaubamärgiomaniku nõustumine üksnes taolise AS Stol-I kaubamärgi kasutamisega näitab, et kaubamärgiomaniku tahteks ei saanud olla enamat, kui lubada AS Stol-I kaubamärgi kasutamist viisil, mis on tajutav näiteks viitena kaubamärgiomaniku äripartnerile ja esindajale, kelleks AS Stol-I ka kahtlemata oli. Eeltoodust tulenevalt on kohus valesti hinnanud AS-le Stol-I 10.02.2005 litsentsilepingus antud loa mahtu ning samastanud kaubamärgiomaniku nõusolekut kasutada AS Stol-I kaubamärki viitamaks nimetatud ettevõttele, kui kaubamärgiomaniku esindajale, kaubamärgiomaniku nõusolekuna kasutada seda kaubamärki alkohoolseid jooke tähistava ja eristava kaubamärgina. Kohus on põhjendamatult pidanud AS Stol-I 18.09.1995 üldkoosoleku otsust piisavaks tõendiks kaubamärgiomaniku nõusoleku olemasolu kohta kaubamärgi “Stol-I” registreerimiseks klassis 33 AS Stol-I nimele. Nimetatud üldkoosoleku otsusest ei nähtu kuidas hääletas kaubamärgiomaniku esindaja. Nimetatud dokument ei tõenda kaubamärgiomaniku poolt positiivses vormis antud nõusolekut. Nõusoleku positiivne vorm saaks esineda vaid juhul, kui kaubamärgiomaniku esindaja hääletas selle küsimuse poolt ning mitte juhul, kui ta hääletas vastu või jäi erapooletuks. Nõusoleku andmine kaubamärgi “Stol-I” registreerimiseks tähendanuks sisuliselt kaubamärgiomaniku poolt oma õigustest „Stoli“ kaubamärgile loobumist. Samas on asja materjalidest üheselt nähtav, et „Stoli“ oli maailmas seostatud „Stolichnaya“ kaubamärgiga ning seetõttu kaubamärgiomaniku nõusolek loobuda oma õigustest AS Stol-I kasuks ei saa olla ilmne dokumendi alusel, millest kaubamärgiomaniku otsene tahe (mitte näiteks möönmine) nähtuks. 10(16)

Antud küsimuses on kohaldatav Euroopa Kohtu juhised kaubamärgiomaniku nõusoleku tõlgendamisel. Vastavad juhised on Euroopa Kohus andnud ühendatud kohtuasjades C-414/99, C-415/99, C-416/99 Zino Davidoff SA v. A & G Imports Ltd ja Levi Strauss & Co. jt v. Tesco Stores Ltd jt. seoses kaubamärgiomaniku õiguste ammendumise küsimusega seoses paralleelimpordiga, kus on samuti määrava tähtsusega kaubamärgiomaniku nõusoleku küsimus. Viidatud kohtulahendi alusel võib järeldada, et nõusolek ei saa ilmneda sellest, et vastuseisust ei teavitata (p 56) ja kaubamärgiomaniku vaikimise käsitlemine nõusolekuna oleks sisuliselt nõusoleku olemasolu eeldamine, mis oleks vastuolus kohtu hinnanguga, et nõusolek peab olema antud positiivselt (p 58). AS Stol-I ei ole tõendanud, et kaubamärgiomanik oleks andnud nõusoleku positiivses vormis ning kohus on vääralt hinnanud nimetatud üldkoosoleku otsusest tulenevaid asjaolusid kaubamärgiomaniku nõusoleku osas. Kohus oleks pidanud ülaltoodud kostja väiteid (litsentsilepingust tulenev luba kasutada ja üldkoosoleku otsusest tulenev luba) ja esitatud tõendeid õigesti hinnates tuvastama AS Stol-I pahausksuse. AS Stol-I pahausksuse tuvastamiseks piisab sellest, et AS Stol-I oli kaubamärgitaotlust esitades „Stolichnaya“ kaubamärgiomaniku (kaubamärgi õigusjärglust arvestades seega ka hageja) esindajaks ning „Stoli“ kaubamärk on mugandatud versioon kaubamärgist „Stolichnaya“. AS Stol-I, kui vastavas ärisektoris tegev ning „Stolichnaya“ kaubamärgi ajalugu ning kasutamist paratamatult tundma pidanud ettevõte, pidi olema teadlik kaubamärgiomaniku suuremast õigusest „Stoli“ ja sellega äravahetamiseni sarnasele “Stol-I” kaubamärgile. Asjaolu, et AS Stol-I keeldus 25.04.2002, s.o pooltevahelise koostöö ajal nõusoleku andmisest kaubamärgi „Stoli“ registreerimiseks ilma Spirits International B.V.-ga otse läbirääkimisi pidamast, näitab, et AS Stol-I eesmärgiks oli teenida tulu kaubamärgiomaniku arvelt või kaubamärgiomaniku tegevust takistada või kindlustada koostöö edasine jätkumine. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on keelatud ning kaubamärgiõiguse senise rakenduspraktika kohaselt loetakse pahauskseks kaubamärgid, mille on enda nimele registreerimiseks esitanud kaubamärgiomaniku esindaja, samuti ei loeta taotleja õigustuseks asjaolu, et tegemist on tema ärinimega. Kuna kaubamärgiseadus ei ava pahausksuse mõistet, võib analoogia korras lähtuda asjaõiguses kasutatavast pahausksuse käsitlusest. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Asjas kogutud tõendid näitavad, et AS Stol-I olles „Stolichnaya“ kaubamärgiomaniku esindajaks, pidi teadma kaubamärgi „Stoli“ seotusest „Stolichnaya“ kaubamärgiga ning selle rahvusvahelisest kasutamisest seoses või koos „Stolichnaya“ kaubamärgiga. Kohus ei ole üldse põhjendanud hageja alternatiivse nõude mitterahuldamist. Kaubamärkide „Stoli“ ja „Stolichnaya“ endise omanikuna on hageja jätkuvalt õigustatud nõudma “Stol-I” kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamisest kaubamärgi mittekasutamise tõttu, kuna selle nõude rahuldamisest sõltub muuhulgas ka 16.01.2007 kolmandale isikule üleantud kaubamärgi „Stoli“ (rahvusvaheline registreering 739600D) õiguskaitse andmise võimalikus Eestis ja seeläbi märgi väärtus. Kohus on kaubamärgi “Stol-I” üldtuntuse tuvastamisel rikkunud KaMS § 7 ning eksinud tõendite hindamisel. Kohtuotsusest ei nähtu, seoses millega kohus on pidanud vajalikuks kaubamärgi “Stol-I” üldtuntust tunnistada. AS Stol-I ei ole esitanud hageja vastu ühtegi nõuet ning kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei ole seotud ka antud hagi menetlusega. 11(16)

Kohtuotsuses puudub igasugune põhjendus, miks “Stol-I” üldtuntuse tunnistamine antud menetluses vajalik oli ja milline seos sellel on poolte esitatud nõuetega. KaMS § 7 lg 1 eesmärgiks on välistada üleliigne ning asjaga mitteseotud menetlus seoses kaubamärgi üldtuntuse tõendamise ja selle kohta otsuse tegemisega. Rääkimata menetluskuludest, mis on põhjendamatud, kuna need kantakse seoses nõudega, mis ei oma puudet poolte nõuetega käesolevas menetluses. Seda eriti arvestades, et KaMS § 7 lg 5 kohaselt kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusjõudu hilisemates vaidlustes. KaMS § 7 lõikes 1 on soovitud välistada kaubamärgi üldtuntuse tuvastamist kohtuotsusega, kui samas vaidluses ei taotleta muu õiguskaitsevahendi kohaldamist, mis kaitseks kaubamärgiomanikku tema üldtuntud kaubamärgi õigustamatu kasutamise või registreerimise eest. Taolist nõuet AS Stol-I ei ole esitanud. AS Stol-I taotles “Stol-I” kaubamärgi üldtuntuse tunnistamist abstraktselt, ilma kaupu ja/või teenuseid oma formuleeritud nõudes märkimata, ning kohus sellisel kujul selle nõude ka rahuldas. Samas KaMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas. Kaubamärgi üldtuntus ei saa esineda abstraktsena, vaid ta saab olla piiritletud üksnes konkreetsete kaupade ja/või teenustega, mille osas üldtuntus esineb. Ainuüksi seetõttu ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Maakohtu otsus ei ole rajatud ka asjas kogutud tõenditele. AS Stol-I kaubamärgiga [www.stol-i.ee] tähistati iga Eestis, Lätis ja Leedus müüdud “Stolichnaya” viina pudeli etikett 2000. aastast. Varasemalt perioodil 1997-2000 toodeti “Stolichnaya” viina proovipartiisid. On ilmne, et kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas alles 2000 ja varasemalt oli 1997-2000 toodetud vaid proovipartiisid, siis kaubamärgi üldtuntus ei saa tekkida alates 24.10.1995, millisest ajast kaubamärgi kasutamisest ei pärine ühtegi tõendit. Kaubamärgi üldtuntus ei saa tekkida ka kaubamärgi kasutamise algusest – vajalik on kaubamärgi kasutamine mahus ning vastava pikkusega perioodi jooksul, mil kaubamärk alles tuntust omandab. Seega kohtu seisukoht kaubamärgi “Stol-I” tuntuse kohta on ilmselgelt vastuolus antud asja tehiolude ning kogutud tõenditega. Teisalt on oluline tähelepanu pöörata asjaolule, kas kaubamärki “Stol-I“ sellisel viisil kasutades, nagu seda on näidanud AS Stol-I (väikeses kirjas viina tagumisel etiketil, mis tarbijale ostuhetkel ei ole nähtav), saab pidada kaubamärgi kasutamiseks alkohoolseid jooke eristava tähisena. Vastavalt kehtiva KaMS §-le 3 kasutatakse kaubamärgina üksnes sellist tähist, mille alusel seda eristatakse teistest samaliigilistest kaupadest (antud juhul alkohoolsed joogid). Peaks olema ilmne, et “Stol-I” „Stolichnaya“ viina tagaetiketil ei ole tajutav alkohoolse kaubamärgina ning vastavat toodet eristavana on käsitletav üksnes kaubamärk „Stolichnaya“ (sõna, kui esietiketi kujundusena, milline on samuti registreeritud kaubamärk). Seetõttu kaubamärki “Stol-I” ei ole kasutatud klassi 33 kaupade tähistamiseks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda: AS Stol-I esitatud materjalid tõendavad „Stolichnaya“ kaubamärgi tegelikku kasutust. Tähis „Stolichnaya“ on kujundatud domineerivalt nii pudeli esi- kui tagaetiketil. AS Stol-I on vähetähtsal moel tagaetiketil kasutanud kodulehekülje www.stol-i.ee aadressi. Sellisest kasutusest tulenevalt ei taju tarbija www.stol-i.ee tähist kui klassi 33 kuuluva kauba viina tähistavat kaubamärki. Alkohoolsete ning teiste pudelis müüdavate jookide puhul 12(16)

esitatakse kaubamärk domineerival kujul üldjuhul esietiketil, kuna soovitakse luua turg nendele kaupadele või säilitada seda ning see saavutatakse kujundades oma kaubamärki kõige nähtavamal pudeli kohal – esietiketil. Esietiketil puudub www.stol-i.ee tähis ning selle asemel on domineerival moel esitatud tähis „Stolichnaya“. Viinatoodet tutvustavas kirjas ei ole ühtegi korda mainitud AS Stol-I kaubamärki „Stol-I“ ning selle seost viinaga. Tähist www.stol-i.ee on kasutatud eraldiseisvana triipkoodi all väikses kirjas, mis pigem seostub viitena selle kõrval kujundatud turvaelementide ja/või etikettide tootjale. Euroopa Siseturu Ühtlustamise Ameti 03.08.1999 otsuses OD 586/1999 Arko/Aka on käsitletud käesoleva vaidlusega osaliselt sarnast juhtumit, milles leiti: “/.../ Vastaspool esitas käesolevas vaidluses, lisaks deklaratsioonile, mitmed fotod siltidest ning toote pakendist. Samas Sherry [liköörvein] sildid näitavad teistsuguse kaubamärgi “San Pablo” kasutust. Sõna “arko” identifitseerib tagasildil trükituna vaid kauba tootjat, kuid ei ole kasutatud kaubamärgina. Tarbijad seostavad toodet kaubamärgiga “San Pablo” ja ostes toodet, kasutaksid just seda nime. Sama kasutus, mis erineb kaubamärgina kasutusest, leiab aset Kirch [kirsibrändi] ja Rummi siltidel, millel on kasutatud tähist “arko GmbH Wahlstedt”, mis on vaid viide tootjale ning sellist tähise kasutust ei saa pidada kaubamärgina kasutamiseks.” Eeltoodud otsusele tuginedes seostab tarbija viinatoodet kaubamärgiga „Stolichnaya“, mis on esitatud domineerivalt nii esi- kui ka tagaetiketil ja ostes ei küsi www.stol-i.ee’d või „Stol-I“, vaid küsib „Stolichnayat“. Tähise www.stol-i.ee kasutamist tagaetiketil, vähetähtsal moel ning toote kirjeldusest eraldiseisvana ei saa mingil moel pidada viina kaubamärgina kasutamiseks. Sellist kasutust võib äärmisel juhul käsitleda kui klassi 16 kuuluvate siltide ja pakendi tootja ja/või klassi 9 kuuluva hologrammi tootja kaubamärgina, kuna tähis www.stol-i.ee asub kahe turvaelemente selgitava kujutise läheduses. AS Stol-I ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud kodulehekülge www.stol-i.ee seoses alkohoolsete jookidega (näiteks seal neid reklaaminud). Vastupidi, esitatud väljatrükid nimetatud koduleheküljelt näitavad, et seal on avaldatud üksnes AS Stol-I kontaktandmed ning igasugune viide alkohoolsetele jookidele puudub, kodulehekülje külastatavusstatistika näitab praktiliselt olematud külastatavust. Lisaks eeltoodule puudub ka tõend selle kohta, et domeeninimi stol-i.ee kuuluks äriühingule AS Stol-I. Esitatud AS Astorodata ja AS Stol-I vaheline interneti sissehelistamisteenuse leping nimetab AS Stol-I koduleheküljena http://tallinn.astronet.ee/~stoll. Kohus on leidnud, et tuntus tarbijate seas ei ole oluline, kui märki tuntakse vastavas ärisektoris. Samas on kohus ilma tõenditeta ning ilma ühegi põhjenduseta samastanud kolm Eesti alkoholitootjat (AS Liviko, AS Onitar ja AS Liiwi Heliis) valdava enamusega alkoholiga tegelevast ärisektorist. Selleks, et võtta seisukoht valdava osa (seega üle 50%) alkoholiga tegeleva ärisektori suuruse kohta, tuleb eelnevalt määratleda vastava ärisektori suurus, mida kohus teinud ei ole. Tõendatud ei ole, kas AS Stoil-I äripartnerid teadsid ja tajusid ka kaubamärki “Stol-I” kui alkohoolse joogi kaubamärki. Pigem võib arvata, et nimetatud AS Stol-I äripartnerid tajusid veelgi selgemini, et “Stol-I” tähistab pigem intellektuaalomandi litsentseerimise korraldamise teenuse kaubamärki, kui alkohoolse joogi kaubamärki. Tõendatud on asjaolu, et kolmas isik oli kaubamärgi „Stoli“ (rahvusvaheline registreering nr 739600 ja hiljem pärast 16.01.2007 registreering nr 739600D) ning lisaks „Stolichnaya“ erinevate kaubamärkide omanik perioodil enne 23.06.2003 ja pärast 16.01.2007. Selline asjaolu on tõendatud WIPO teadetega nimetatud kaubamärkide loovutamise kohta kolmandalt isikult hagejale registrikande tegemise kohta 23.06.2003 ning nimetatud 13(16)

kaubamärkide loovutamise kohta tagasi kolmandale isikule 16.01.2007. Lisaks kuuluvad kolmandale isikule alates 14.01.2000 Eesti rahvuslikud „Stolichnaya“ kaubamärgiregistreeringud. Spirits International N.V. ja Spirits International B.V. puhul on tegemist ühe ja sama äriühinguga, milline nähtub ainuüksi äriühingu registriväljavõttest ja eriti seal esitatud märkest äriühingu ümberkujundamise kohta. Kohus on jätnud need tõendid tähelepanuta ning ei ole põhjendanud ka nende mittearvestamist. Kaubamärgi registreering tehakse vaid ühel korral, kaubamärgi esmakordse registrisse kandmise hetkel. Kaubamärgi võõrandamise puhul ei tehta enam uut registreeringut registrisse, vaid tehase kanne kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kohta. Kaubamärgi “Stol-I” (reg nr 233209) kohta on tehtud registreering 24.04.2007. Kaubamärgiomaniku kohustus kaubamärki kasutada on seotud kaubamärgiga, mitte tegemist ei ole igakordse kaubamärgiomaniku isikuga ning temast lahutamatult seotud kohustusega. Kaubamärgi kasutamise kohustus läheb üle kaubamärgi õigusjärglasele. Tegemist on kaubamärgi omandaja riskiga, kui ta saab kaubamärgi, mida eelnevalt ei ole seaduses nõutud korras kasutatud, omanikuks. Seetõttu on kohus eksinud KaMS § 53 lg 1 p 3 rakendamisel ning ebaõigelt Spirits International B.V. nõude rahuldamata ja sisuliselt läbivaatamata jätnud. Kohus kohaldas Spirits International B.V. hagi osas aegumist, kuid kolmas isik ei ole taolist nõuet esitanud, millega on kohus ületanud nõude piire ning rikkunud TsMS § 439 tulenevat vastavat keeldu. Kohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42 “Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine” kohaselt oli vastavaks ülempiiriks 50 000 krooni. Nimetatud asjaolu oli ka põhjenduseks, mis ringkonnakohus vähendas oma 22.11.2007 määrusega hageja kohustust tasuda kohtu deposiiti tagatis menetluskulude katteks 50 000 kroonini ning põhjendas seda 23.08.1999 määrus nr 42 toodud ülempiiriga. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus märgib, et kuigi Spirits International B.V. esineb antud menetluses iseseisva nõudega kolmanda isikuna, ei ole ta TsMS § 212 lg. 1 järgi esitanud nõuet hageja vastu. Siiski ei näe kolleegium õiguslikku probleemi selles, et hageja ja kolmas isik esitasid ühise apellatsioonkaebuse. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud menetlusse ja rahuldamud kostja Stol-I vastuhagi kaubamärgi Stol-I üldtuntuse tunnistamiseks. KaMS § 7 lg.1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel, kuid seda ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlemisega. Kaubamärgiomanik omandab KaMS § 5 lg.1 p.2 kohaselt kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgi patendiametis registreerimisega ja registreeringu vaidlustamise ning sellest tuleneva kaubamärgi kasutamise keelamise nõude lahendamisel ei oma tähtsust kaubamärgi üldtuntus. Seega ei ole vastuhagi seotud antud kaubamärgi õiguskaitsealase 14(16)

hagi menetlemisega. Kuivõrd vastuhagiga ei olnud kostjal võimalik ennast esitatud hagi vastu kaitsta, siis tühistab kohus vastuhagi osas maakohtu otsuse ja jätab vastuhagi märgitud põhjendustel rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja hagi AS Stol-I ja OÜ PUT vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks ja nende kohustamiseks mitte kasutada tähist Stol-I ja sellega äravahetamiseni sarnaseid tähiseid seoses alkoholijookidega, samuti alternatiivse nõude OÜ PUT vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. Samas kolleegium osaliselt muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmise osas. Maakohus on järeldanud, et hageja ei ole kunagi Stolitchnaya ja STOLI kaubamärgiomanik olnud. Selline järeldus on vastuolus asjas esitatud tõenditega- WIPO teadetega registrikande tegemisest nimetatud kaubamärkide loovutamise kohta Spirits International NV-lt hagejale 23.06.2003 (toimiku lk. 189), koos 25.03.2003 teatega hageja aadressi korrigeerimise kohta (lk. 191) ja nimetatud kaubamärkide tagasiloovutamise kohta hagejalt Sprits Internatonal BV-le (toimiku lk. 554ja 581), millistega on tõendatud, et hageja oli ajavahemikul 23.06.2003 kuni 16.01.2007 Stolitchnaya ja STOLI rahvusvaheliste kaubamärkide omanik. Samas tähendatud kaubamärkide loovutamisega kaotas hageja TsMS § 210 lg.4 kohaselt nõudeõiguse, kuivõrd ta ei oma enam ainuõigust tähendatud kaubamärkidele ega saa seetõttu vaidlustada teise kaubamärgiomaniku kaubamärgi registreeringut, ja selle kasutamist alusel, et teise kaubamärgi registreerimine ja kasutamine rikub tema kaubamärgiõigust. Selles mõttes on õige maakohtu põhjendus, et kostjate väidetav kaubamärgi õigusvastane kasutamine ei riku hageja õigusi. On õige, et maakohus ei ole hagi osas eraldi märkinud põhjendusi, miks ta jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude OÜ PUT vastu tunnistada viimase kaubamärgiõigus lõppenuks. Samas leiduvad need põhjendused osas, kus kohus põhjendab kolmanda isiku hagi rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et nimetatud põhjendused (vt. allpooltoodut) ei ole õiged, ja loeb hageja alternatiivse nõude OÜ PUT vastu rahuldamata jätmise põhjenduseks selle, et hageja on oma nõudeõiguse kaotanud. Mis puutub maakohtu otsuses toodud alternatiivsesse ehk sekundaarsesse põhjendusse hagi rahuldamata jätmiseks kostja AS Stol-I vastu kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks ja kohustamiseks hoiduda kaubamägi Stol-I kasutamisest, siis kolleegium nõustub maakohtuga selles, et AS Stol-I poolt kaubamärgi Stol-I registreerimine ei olnud pahatahtlik. Vastuseks apellatsioonkaebusele selles osas märgib kolleegium, et pahatahtluse puudumine ei ole samastatav nõusoleku andmisega kaubamärk Eestis registreerida. Pahatahtluse all kaubamärgiomaniku suhtes kaubamärgi registreerimisel mõistab kolleegium eeskätt kaubamärgi registreerimist lubamatu konkurentsieelise saamiseks (kõlvatu konkurents). Kuivõrd tollane kaubamärgi Stolitchnaya omanik oli AS Stol-I aktsionär ja osales aktsionäride koosolekul, kus võeti vastu otsus registreerida Stol-I kaubamärk (esitada taotlus registreerimiseks) ning ei avaldanud vastuväidet sellisele otsusele, siis on sellega välistatud AS Stol-I tegevuses kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel ja ainuõiguse omandamisel pahatahtluse tuvastamine. Kolleegium leiab, et kolmanda isiku hagi rahuldata jätmise osas ei ole kohtu põhjendused 15(16)

õiged, otsus tuleb selles osas tühistada ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on kolmanda isiku hagi rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kolmas isik ei oma nõudeõigust OÜ PUT vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks KaMS § 53 lg.1 p.3 järgi, kuivõrd rahvusvahelise kaubamärkide Stolitchnaya ja STOLI omandamine kolmanda isiku poolt ei nähtu Eesti Patendiameti andmebaasist, ja mitte kolmanda isiku, vaid Spirits International N.V. on esitanud taotluse rahvusvahelise kaubamärgi STOLI registreerimiseks Eesti Patendiameti juure peetavas registrise. Maakohus ei ole arvestanud, et toimikus olevate tõenditest (lk. 572 ja 569) nähtuvalt on toimunud Spirits International N.P. õigusliku vormi muutus avatud piiratud vastutusega äriühingu ümberkujundamisega piiratud vastutusega äriühinguks, ning sellega seose ärinime muutus Spirits International N.V.-st Spirits International B.V.-ks. Nimetatud tõendid viitavad, et Spirits International N.V. ja Spirits International B.V. on üks ja sama juriidiline isik. Kuivõrd kolmas isik on rahvusvahelise registreeringu kohaselt kaubamärgi STOLI omanik, kes on huvitatud oma kaubamärgi registreerimisest Eestist, mille takistuseks on olnud praegu OÜ-le PUT kuuluv kaubamärk Stoli-I, siis on ta KaMS § 53 lg.1 kohaseks huvitatud isikuks, kes võib nõuda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist sama paragrahvi lg.3 alusel. Seega kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht kolmandal isikul nõudeõiguse puudumisest ei ole õige. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et OÜ PUT suhtes ei ole KaMS § 53 lg.3 kohast alust veel olemas, sest OÜ PUT omandas Stol-I kaubamärgi 04.06.2007 ja sellest ajast ei ole möödunud viit aastat. KaMS § 53 lg.3 kohaselt arvestatakse viie aastast tähtaega registreeringu tegemist. Kaubamärk Stol-I registreeriti kaubamärgina 24.04.1997 ja sellest ajast tuleb arvestada tema kasutamist (mittekasutamist). Kasutamata kaubamärgi üleminek uuele omanikule ei mõjuta ega katkesta KaMS §-is 53 lg.3 sätestatud tähtaja algust ja kulgu. Sisulisi põhjendusi ja sellekohaseid tõendid ning poolte seisukohtade analüüsi selles, kas Stol-I kaubamärki on kasutatud või mittekasutatud, maakohtu otsuses kolmanda isiku hagi puudutavas osas ei ole esitatud. Sellekohaseid põhjenduse elemente võib leida vastuhagi puudutavas osas, kuid selles osas põhjendused ei kehti, kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse selles osas ja jätab vastuhagi rahuldamata. Lisaks märgib kolleegium, et neis põhjendustes puudutatakse õiguslikult olemuselt teistsugust vaidlust. Seetõttu kolleegium leiab, et kolmanda isiku hagi osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, nagu apellatsioonkaebuses ka taotletakse. Seega jääb rahuldamata apellatsioonkaebus hageja nõudeid puudutavas osas ja rahuldatakse vastuhagi puudutavas osas. Sellega seoses jätab kolleegium antud nõuetes hageja ja kostja Stol-I kantud kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kolmanda isiku ja OÜ PUT vahelises vaidluses kohtukulude väljamõistmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel ja sõltuvalt selle tulemustest.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Mare Merimaa 16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.