Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.mail 2010.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-51788
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Rista Ööpiku vastu 12 446.37 krooni nõudes
Hagihind
9518.12 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS , registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi Kostja: Rista Ööpik, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
05.mail 2010.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Rista Ööpikult Swedbank AS kasuks 12 446.37 (kaksteist tuhat nelisada nelikümmend kuus krooni ja 37 senti) krooni, sealhulgas võlgnevuse põhiosa 9518.12 krooni, tasumata intress 2540.93 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 387.32 krooni. 3.Välja mõista Rista Ööpikult Swedbank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 22.03.2010.a. kuni põhinõude, 9518.12 krooni, täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista Rista Ööpikult Swedbank AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv summas 2000.00 (kaks tuhat) krooni. Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-51788 kannab kostja täies ulatuses.
Kuna kostja laenulepinguid nõuetekohaselt ei täitnud, palus hageja kostjal võlgnevused tasuda hiljemalt 06.10.2009.a., 07.10.2009..a ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel lepingud hageja poolt üles öeldi. Lepingute ülesütlemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisumma ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingutest tulenevalt põhivõlga (tagastamata krediidisumma) kokku 9518.12 krooni ja tasumata intresse 2540.93 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust summas 9518.12 krooni tähtaegselt, on kostja viivitanud selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingutes kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 387.32 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 22.03.2010.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1250.00 krooni. Lisaks tuleb hageja menetluskulude hulka arvata TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kuluna tasutud riigilõiv 750.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 2000.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.