lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-9554/18

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 22.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-9554/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 129 lg 3Piiri kindlakstegemineAÕS § 148 lg 3Ehitis üle naaberkinnisasja piiriAÕS § 72Kaasomandi valdamine ja kasutamineTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-9554/63Tallinna Ringkonnakohus27.06.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-10759/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.12.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-9554

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-9554

Tsiviilasi

Jevgeni Sidorovi hagi Ülla Vuorio, Ago Pilme ja Eevi Valgmäe vastu kinnistu suuruse ja piiride muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Eevi Valgmäe vastuhagi Xxxxxx xx kinnistule ulatuva Xxxxxx x ehitise osa kõrvaldamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.09.2009.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

50 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eevi Valgmäe apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Jevgeni Sidorov isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja adv. Vahur Krinal Kostja 1Eevi Valgmäe isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja adv. Alla Raudsepp Kostja 2 Ülla Vuorio, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Eevi Valgmäe Kostja 3 Ago Pilme, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja adv. Priit Tartu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 01.09.2009.a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-9554

2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jevgeni Sidorov esitas 13.03.2008 Pärnu Maakohtule hagi Ülla Vuorio, Ago Pilme ja Eevi Valgmäe vastu, milles palus kindlaks määrata uued katastriüksuste piirid vastavalt OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 08.08.2007 mõõdistustele, tuvastada kostjate tahteavaldus kinnistute piiride muutmiseks ning määrata kostjate hüvitise suuruseks 9000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt ehitas hageja talle kuuluvale kinnistule Pärnus, Xxxxxx x kõrvalhoone, mis ulatub 2m2 ulatuses kinnistule Xxxxxx xx, mille kaasomanikeks on Ülla Vuorio (1⁄4 kaasomandist), Ago Pilme (2/4 kaasomandist) ja Eevi Valgmäe (1⁄4 kaasomandist). OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt teostatud kinnistute Xxxxxx xx ja Xxxxxx x katastriüksuste välispiiride mõõdistustest nähtub, et Xxxxxx xx kinnistu pindala on vähenenud 2m2 võrra (enne 952m2 ja praegu 950m2). Hageja on nõus maksma kostjatele hüvitist lähtuvalt turuhinnast 4500 krooni/m2 eest, kokku 9000 krooni. Kostjate vastuväited
3.Ago Pilme nõustus kinnistu piiride ja suuruse muutmisega hagis taotletud viisil ja hageja pakutud hüvitisega.
4.Eevi Valgmäe ja Ülla Vuorio hagiga ei nõustunud. Hageja küsis kooskõlastust vaid Eevi Valgmäelt garaaži ehitamiseks. Eevi Valgmäe nõustus, teades, et hageja ehitab mõistliku suurusega garaaži (laius 3m ja pikkus 5-6m, kõrgus mitte üle 2,2m). Hageja ehitas majandushoone kogu Xxxxxx xx hoovi pikkuses, s.o 12m, sealjuures 2m2 kostjate kinnistule. Hageja majandushoone kaugus kostjate elamust on vaid 4,7-4,8m, mis halvendab oluliselt kostjate elamistingimusi. Vastuhagi
5.30.06.2008 esitas Eevi Valgmäe vastuhagi Jevgeni Sidorovi vastu Xxxxxx xx kinnistule ulatuva Xxxxxx x ehitise osa kõrvaldamiseks. Hageja ehitas pahauskselt, s.o ehitusloata teadlikult ja tahtlikult oma ehitise üle kinnistu. Hagejale anti kooskõlastus elamu rekonstrueerimiseks oma krundi piires. Kostjal on AÕS § 148 lg 3 kohaselt õigus nõuda eelviidatud ehituseosa kõrvaldamist. Pärnu linnavalitsuse kirjaga on tõendatud, et hageja ei ole järginud Xxxxxx x elamu rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba. Vastuväited vastuhagile

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-9554

6.Hageja leidis, et Eevi Valgmäel puudub õigus vastuhagi esitada tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1, mille kohaselt saavad kaasomanikud asja vallata ja kasutada enamuse otsuse alusel. Vastuhagejale kuulub vaid 1⁄4 kaasomandist. Juurdeehitus on püstitatud ehitusloa alusel, kuid see püstitati osaliselt naaberkinnistule.
7.Pärnu linna 18.11.2008 arvamuse kohaselt on XXXXXX XX X kõrvalhoone XXXXXX XX XX kinnistule ulatuva osa lammutamine ehitustehniliselt võimalik, kuid otstarbekam oleks Xxxxxx x ehitise seadustamine väljaehitatud kujul. Esimese astme kohtu otsus
8.Pärnu Maakohus 01.09.2009 otsusega rahuldas hagi ja määras kindlaks uued katastriüksuste piirid Xxxxxx x kinnistu (registriosa nr XXXXX) ja Xxxxxx xx kinnistu (registriosa nr XXXXX) osas vastavalt OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 08.08.2007 mõõdistustele ja tuvastas kostjate tahteavalduse kinnistute piiride muutmiseks. Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja hüvitise 9000 krooni vastavalt iga omaniku osa suurusele kaasomandist. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata.
9.Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja ehitas kõrvalhoone, mis ulatub 2m2 ulatuses naaberkinnistule, mille tõttu viimase suurus vähenes 952m2 950m2-le, mis ei vasta kinnistusraamatu andmetele. Kuna piirierinevused on ilmsiks tulnud ja AÕS § 129 lg 3 kohaselt lähtudes olemasolevast olukorrast, tuleb teha vastavad muudatused piiriandmetes koos kinnistusraamatu andmete parandamisega.
10.Ago Pilme, kellele kuulub kinnistu Xxxxxx xx kaasomandist 2/4, nõustus kinnistute piiride ja suuruse muutmisega ning hageja pakutud hüvitisega. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse selle kohustuse olemasolu.
11.Kostjate Eevi Valgmäe ja Ülla Vuorio vastuväited (kõrvalmõjud naaberkinnistult, tuul ja suits) ei ole seotud kinnistute piiride suuruse muutmise nõudega. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata lähtuvalt mõistlikkuse printsiibist ja Pärnu linna arvamusest. Apellatsioonkaebus
12.Eevi Valgmäe esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning kohustada hagejat kõrvaldama Xxxxxx xx kinnistule ulatuv Xxxxxx x ehitise osa.
13.Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS § 148 lg 3. Hageja ehitas pahauskselt üle naaberkinnistu piiri ning ebaõige on kohustada kostjat taluma sellest tulenevaid mõjutusi (tuule- ja lumekoridor, ehitis on vale kõrguse ja pikkusega). Kohus ei ole otsuses põhjendanud vastuhagi rahuldamata jätmist. Kohus jättis rahuldamata taotluse tõendite väljanõudmiseks ning selle rahuldamata jätmise ka põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 sätteid. Kohus ei ole selgitanud vaidluse sisu, vaid keskendus iga hinna eest kompromissi sõlmimisele, jättes õigusliku vaidluse tahaplaanile. Vastustajate seisukoht
14.Hageja ja kostja Ago Pilme ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja paluvad jätta see rahuldamata.
15.Ülla Vuorio toetab apellatsioonkaebust.

Ringkonnakohtu seisukoht

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-9554

16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada
17.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Ringkonnakohus nõustub apellandi arvamusega, et maakohus ei ole vaidluse olemust selgeks teinud. Maakohus lähtus üksnes hageja nõude sõnastusest ja ei selgitanud välja tegelikku eesmärki, milleks hageja kohtusse pöördus. AÕS § 129 lg 3, mille alusel kohus hagi rahuldas, ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv säte. AÕS § 129 rakenduslik toime on üldse väike, kuna piiride kindlakstegemine rajaneb üldjuhul avalik-õiguslikel seadustel (maakorraldusseadus, maakatastriseadus). Nimetatud paragrahvi kohaldamine eeldab, et naabrid hakkavad ise kadunud piirimärkide asukohta kindlaks määrama ning kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduvad kohtu poole. Valduse ulatus ja muud asjaolud võetakse sellisel juhul arvesse üksnes juhul, kui piiri ei suudeta määrata tehniliste vahendite, plaanimaterjali ja katastriandmete alusel. Käesoleval juhul on piir kinnistute Xxxxxx x ja Xxxxxx xx vahel üheselt määratud ja selles osas pole vaidlust. Seega ei ole vaja piiri kindlaks teha, mis on AÕS § 129 kohaldamise aluseks.
19.Esiletoodud asjaoludest nähtub, et hageja soovib lahendada olukorda, mis on tekkinud selle tõttu, et ta on ehitanud oma abihoone üle naaberkinnistu piiri. Sellist olukorda reguleerib AÕS § 148, mille lg 1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõigusteta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.
20.Kostja esitas vastuhagi AÕS § 148 lg 3 alusel, mille kohaselt naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata üksnes tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ega ole vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid üldse käsitlenud.
21.Asja uuel läbivaatamisel peab kohus selgitama välja asjaolud ja tegema pooltele ettepaneku esitada tõendeid, mille alusel saab otsustada, kas kostjad on kohustatud taluma nende kinnistu piiridesse jäävat ehitise osa või on hageja kohustatud üle piiri ulatuva ehitise osa kõrvaldama. Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud ega tõendeid hinnanud, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-9554 juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.

22.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

G. Kivinurm

M. Klaar

U. Loonurm

.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja