Tsiviilasi nr.2-09-27843
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-27843
Tsiviilasi
OÜ Chagi AS S vastu kaubamärgi ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ C(registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja Valerijs K Kostja AS S (registrikood xxx; asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous; Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 15.03.2010 Kohtuistungil osalenud
OÜ Cesindaja Valerijs K
isikud
AS S lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
12.06.2009 esitas OÜ C kohtule hagi AS S vastu kaubamärgi ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid MTÜ VV ja OÜ C14.06.2005 koostöölepingu, mille alusel registreeris MTÜ VV02.03.2006 Eesti Registris kaubamärgi VVOÜ C nimele. Nimetatud kaubamärgi kehtivusaeg lõppeb 02.03.2016 ning see kehtib Eestis tegevusaladel varietee, teater-revüü ja restoranid. Alates 2006 aastast on AS S kasutanud ebaseaduslikult kaubamärki VV oma ärieesmärkides, avaldades seda Sokos Hotel Viru hotellis korraldatud kontsertide kavades, mistõttu teatas hageja kaubamärgi VV omanikuna Patendibüroole , et AS S kasutab kaubamärki VV ebaseaduslikult. 13.12.2006 saatis Patendibüroo kostjale teatise selle kohta, et alates 02.03.2006 kuulub kaubamärk VVMTÜ VV õigusjärglasele OÜ C ja et nimetatud kaubamärgi kasutamine kostja poolt oma kontserdikavades on kaubamärgiseaduse jäme rikkumine. Vaatamata kirjalikule hoiatamisele on kostja jätkanud nimetatud kaubamärgi kasutamist oma ärieesmärkides, mistõttu palub hageja kohtul kaitsta hageja ainuõigust kaubamärgi VV kasutamisele Eesti territooriumil, kohustada kostjat hüvitama hagejale materiaalne kahju kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise eest summas 100 000 krooni ning kohustada kostjat kuulutama Eesti massiteabevahendites ümberlükkamisteade selle kohta, et kaubamärk VV ei kuulu temale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
31.07.2009 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja opereerib Tallinnas aadressil Viru väljak 4 hotelli Sokos Hotel Viru ning nii hoone ise kui ka hotell on ajalooliselt tuntud nimetuse Viru Hotell all, ühtlasi on kaubamärgi Viru Hotell omanik AS HV andnud litsentsilepinguga kostjale õiguse selle kaubamärgi kasutamiseks hotelli- ja restoraniteenuste osutamisel. 2009 aastal esines Sokos Hotel Viru Merineitsi restoranis varieteega revüüteater Orhidee. Kostja küll reklaamis Grande Cabaret programmi, kuid ühelgi reklaammaterjalil ei kasutanud hageja kaubamärki VV+logo ning seega ei ole kostja oma teenuse osutamisel kasutanud hageja kaubamärki. Hagejale kuulub kombineeritud kaubamärk VV+logo, mis koosneb stiliseeritud kelneri fraki revääridest ning kindlas paigutuses ja šifriga sõnaühendist VV. Kostja sellist kombineeritud kaubamärki kasutanud ei ole ega ole restoranis Merineitsi etendunud varietee reklaamimisel ega vastava teenuse osutamisel kasutanud üleüldse sõnaühendit VV vaid on teadlikult hoidunud selle kasutamisest. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud artikli ega veebilehte väljavõtte puhul ei ole tegemist kostja poolt tellitud reklaami või artikliga ning nendes mistahes tähise kasutamist ei saa käsitleda kasutamisena kostja poolt. Kostja leiab ka, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja on hagile lisanud artiklid erinevatest väljaannetest ning väljavõtted veebilehtedest, kuid kostja ei ole ühegi publikatsiooni väljaandja ega hageja poolt nimetatud veebilehe pidaja ning ühegi lisatud materjali puhul ei ole kostja reklaami tellija reklaamiseaduse tähenduses. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja poolt kaubamärgi registreerimine ei anna õigust keelata kaubamärgiga sarnase tähise kasutamist artiklites või teise kohaga seotud ajaloo kajastamisel ning hageja peab kaubamärgist VV+logo tulenevate õiguste teostamisel arvestama teistele isikutele kuuluvate õiguskaitset omavate kaubamärkide ning nendest tulenevate õigustega. Hagejal ei ole õigust keelata viiteid teenuse liigile ja osutamise kohale. Varietee on teatud meelelahutusteenust otseselt kirjeldav termin ning sõna Viru kasutatakse nii ajakirjanduses kui ka ilukirjanduses valdavas enamuses kohanime tähenduses. Seega kirjeldab sõna Viru kasutamine meelelahutusteenuse osutamisel teenuse osutamise kohta. Tulenevalt kaubamärgiseaduse § 12 lg 1 p-st2 on kostja arvates hagejal ainuõigus üksnes registrisse kantud kaubamärgi reproduktsiooni kui terviku, mitte selle esinevate elementide Viru, varietee või VV osas eraldi võetuna, seda eriti arvestades kaubamärgi sõnalise osa kirjeldavat iseloomu. Juhul kui avalikkus seostab nimetust VVpigem konkreetse koha, st Viru Hotelli kui millegi muuga, ei tulene see kostja poolt praegu kasutatavatest kaubamärkidest, vaid nimetuse VV ajaloolisest taustast. Kaubamärgi
registreerimine ei anna hagejale õigust keelata kostjal ega ka kolmandatel isikutel artiklites, intervjuudes ega kommentaarides kasutada sõnaühendit VV seoses Viru hotelli ajalooga. Selline kasutamine ei toimu äritegevuses ning ei ole tähise kasutamine kaubamärgina pakutavate kaupade ja teenuste tähistamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul kostja õigusvastane tegu, hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust, rääkimata põhjuslikust seosest kostja tegevuse ning hagejal tekkinud kahju vahel. Juhul kui hageja arvates on kahju tekitatud meedias avaldatud artiklitega, on kahju hüvitamise nõue esitatud vale kostja vastu.
29.10.2009 esitas hageja kohtule vastuse kostja seisukohtadele. Vastuse kohaselt esines VVüle kümne aasta Viru Hotellis asuva restorani tantsulaval, sai seal kuulsaks ja populaarseks ning nimetus VV sai Eestis kuulsaks brändiks. Hageja on seisukohal, et sõnaühend VV omab üht tähendust ja see tähendab tantsutruppi. Peale seda kui tantsutrupp VV lõpetastegevuse selle endises koosseisus , oli kostja juhtkond huvitatud kasutada kaubamärki VV oma ärihuvides ning kostja ja MTÜ VV vahel käisid mitu aastat läbirääkimised VV esinemiseks hotellis Sokos Hotel Viru. Peale läbirääkimiste katkemist (kusjuures ametlikku keeldumist tantsutrupi VV esinemise kohta Sokos Hotel Viru kostja hagejale ei andnud) sai MTÜ VV2005 detsembris teada, et kostjale kuuluvas restoranis Merineitsi on toimunud kontsertetendused, kus oli lubatud VV esinemine. Kostja esindaja vabandas MTÜ VV ees suuliselt ja lubas, et enam kaubamärki VV ei kasutata. Vaatamata sellele reklaamis kostja edaspidigi, et Sokos Hotel Viru restoranis esineb VV. Kostja seisukohad kaubamärgi sõnaühendi tõlgendamisele ja sellest tulenevalt kaubamärgi mittekaitstavaks lugemine on kaubamärgi väär ja eelarvamuslik tõlgendus ning kostja viide asjaolule, et hagejale kuulub kombineeritud kaubamärk VV+logo ning et kostja just sellist kombineeritud kaubamärki oma teenuste osutamisel kasutanud ei ole, on asjakohatu ja kohut eksitav. Hageja on seisukohal, et kostja on alates 2005 kasutanud kaubamärki VV pidevalt, ettekavatsetult ja oma ärihuvides. 16.02.2010 täpsustas hageja oma nõudeid, paludes kohustada kostjat hüvitama hagejale materiaalne kahju VV ebaseadusliku kasutamise eest summas 100 000 krooni (märkides, et hageja varaline kahju tulenes sellest, et hageja investeeris projekti, kus VV pidi esinema hotellis Sokos Hotel Viru. Kostja ametlikult tantsutrupi VV esinemisest ei keeldunud ning seetõttu tekkis hagejale kompenseerimata kulu investeeritud tantsutruppi) ning kohustada kostjat avaldama Eesti massiteabevahendites ümberlükkamisteade VV kaubamärgi kuuluvuse kohta. 15.03.2010 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma varem väljendatud seisukohtade juurde.
Kohus kuulas kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uuris kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kombineeritud kaubamärgi „VV“ omanik. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et internetiportaalid www.ru.kalev.ee, www.kroonika.ee ning www.toptop.ee; ajalehed Eesti Päevaleht ja MK Estonija; ajakirjad Tallinn This Week, Jana ja Eesti Naine on avaldanud artikleid, kus kasutatakse sõnapaari VV. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutab litsentsilepingu alusel kaubamärki „Viru Hotell“. Kombineeritud kaubamärk „VV+ kuju“ on registrisse kantud 2.03.2006, registrinumbri all, taotluse esitamise kuupäev 14.12.2004. Sõnaline kaubamärk „VIRU HOTELL“ on registrisse kantud 6.09.1999, registrinumbri all, taotluse esitamise aeg 19.12.1997. Kohtule esitatud kostja pressiteatest nähtub, et kostja on kasutanud sõnastust „Sokos Hotell Virus taas varietee“ ning „Viru hotell ja varietee on aastakümneid olnud legendid Tallinna meelelahutusmaastikul“ ja legendaarne VV tegutses hotellis aastatel 1972 kuni 1994“.
Kostja hotellis kasutatud ja kostja poolt ajalehtedes avaldatud reklaamidest nähtub, et kostja on kasutanud sõnu “revüüetendus“ ja „revüüprogramm“, samuti „revyy-ohjelma“ ning „revue show“. Kaubamärgi omaniku ainuõigused on sätestatud KaMS § 14, mille lõige 1 p 1 ja 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kaubamärgiga sarnaste või identsete tähiste kasutamine äritegevuses sarnaste või identsete kaupade ja teenuste suhtes. Äritegevuseks tuleb KaMS § 14 lg 2 p 5 järgi lugeda ka teenuse või toote reklaamimist. Kombineeritud kaubamärgi õiguskaitse kehtib üksnes kaubamärgi kui terviku suhtes mitte kaubamärgi üksikute osade suhtes. Sarnasele seisukohale on asunud ka Euroopa Kohus oma lahendis Hölterhoff vs Freiesleben (C 2/00). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud hageja õigust, kuna kostja poolt avaldatud reklaamides ja pressiteates ei ole kasutatud hageja kombineeritud kaubamärki. Pressiteates on hageja kaubamärgi sõnalisele osale, mille ei ole eraldi õiguskaitset, viidatud ajaloolises kontekstis, mis on lubatud tegevus. Pressiteate tekstis on selgelt eritatud varasemalt tegutsenud meelelahutustegevust kostja praegusest tegevusest. Sõnade „varietee“ ja „Viru“ kasutamist ei saa hageja keelata. Sõna „Viru“ on kohanimi ning kostja sõnalise kaubamärgi osa, mistõttu on kostja õigustatud seda kasutama. Sõna „varietee“ on tavakeele sõna, mis tähistab laulude ja tantsudega meelelahutusprogrammi. Kostja poolt tellitud reklaamides ei ole kasutatud sõna „varietee“, sõna „Viru“ kui kostja kaubamärgi osa kasutamist ei saa hageja keelata. Hageja väited selle kohta, et kostja töötajad on kõnelustes hagejaga kasutanud sõnapaari „VV“ ei saa käsitleda kostja äritegevusena, liiatigi on need väited tõendamta. Kostja ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, seega ei analüüsi kohus, kas internetiportaalides www.ru.kalev.ee, www.kroonika.ee ning www.toptop.ee; ajalehtedes Eesti Päevaleht ja MK Estonija; ajakirjades Tallinn This Week, Jana ja Eesti Naine on avaldanud artikleid, mis kahjustavad hageja huve. Kohus ei analüüsi ka hageja kahju hüvitamise nõuet, sest puudub kostja õigusvastane tegu, mille eest kahju hüvitamist saaks nõuda. Kohus märgib, et hageja esitatud kahju arvestus on paljasõnaline. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.