lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-44433/5

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-44433/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1977
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 87 lg 1, 2Töölepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaITVS § 24 lg 1TLS § 119 lg 2Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTLS § 72Töötaja vastutusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTLS § 893 lg 5TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-09-44433

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

KRhagi AS-i TGvastu hüvitiste saamiseks Hageja KR(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Viktor Turkin (Advokaadibüroo Amos, Rävala pst 6, 10143 Tallinn) Kostja AS TG(registrikood XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja Indrek Metusa (OÜ MBG Konsult; asukoht; Kuldnoka 6-61, 10619 Tallinn) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

2.Välja mõista AS-lt TG(registrikood XXX) 30 389,58 (kolmkümmend tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa krooni ja 58 senti) krooni KR(isikukood XXX) kasuks.
3.Jätta rahuldamata KR nõue keskmise palga saamiseks lõpparve kinnipidamise eest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Poolte menetluskulud jätta AS TG kanda 96 % ulatuses ja KR kanda 4 % ulatuses. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 23.09.20262-25-6229/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.09.20262-23-13141/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 69Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 78 lg 1Kirjalik vorm

Asjaolud

1.16.03.2009 esitas avaldaja KR Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja AS TG vastu hüvitise nõudes töölepingu lõpetamisel kirjaliku etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes.
2.TVK 16.04.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 1436/9.3-2-2009/138) rahuldas osaliselt KRavalduse OÜ TG vastu ja mõistis tööandjalt välja avaldaja kasuks hüvitise töölepingu TLS § 86 p 3 alusel töötaja koondamisel kirjalikult vähem etteteatatud aja eest 31 683,55 krooni ning jättis rahuldamata keskmise palga väljamõistmise nõude lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni
3.OÜ TG ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 28.05.2009 kohtule taotluse KRTVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles TVK rahuldas avaldaja hüvitise nõude mitte nõuetekohase töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest. Hagiavalduse nõuded ja põhjendused.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu lõpetamise kirjaliku etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitis 31 683,55 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni ning menetluskulud.
5.Poolte vahel sõlmiti 08.05.2006 tööleping nr. 191, mille järgi hageja asus kostja juurde tööle määramata ajaks asfaltbetoontöölise-teemehhanismijuhi ametikohale (TVK toimiku lk. 3-5).
6.16.12.2008 kirjaga teavitas kostja hagejat ebamääraselt võimalikust töölepingu lõpetamisest tulevikus. Kostja esitas hagejale töölepingu nr. 191 kirjaliku lõpetamise teatise 16.02.2009, mille järgi on hagejaga töölepingu lõpetamise päev 18.02.2009 TLS § 86 p. 3 (koondamine) alusel. Vastuolus TLS § 87 lg. 1 on kostja kirjalikult teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest ette vaid kaks päeva ega ole ka hüvitanud vähem etteteatatud aega keskmise palgaga.
7.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 119 lg 2 alusel. Kostja vastuväited.
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TLS § 87 lg 1 mõtte kohaselt tuleb tööandjal töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatada, järgides samas sättes kirjeldatud etteteatamise tähtaegu või hüvitada vähem etteteatatud aeg rahas. Hageja on möönnud, et ta sai kirjaliku teatise kätte 16.12.2008, milline oli allkirjastatud ettevõtte seadusliku esindaja pool, seega tuleb TsÜS § 78 lg 1 kohaselt nimetatud teadet lugeda kirjalikuks teateks, mille sisuks oli konkreetne teave töölepingu lõpetamise asjaolude kohta koondamise alusel. Töölepingu lõpetamisest etteteatamine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. Seega leiab kostja, et teate esitamist hagejale 16.12.2008 tuleb lugeda TLS § 87 lg 1 kohaseks töölepingu lõpetamisest etteteatamiseks.
9.Kostja tunnistab, et TLS § 893 lg 5 kohaselt on keelatud töölepingute lõpetamine koondamise alusel enne tööinspektorilt nõusoleku saamist. Kostja ei ole nimetatud keelu vastu eksinud ega enne tööinspektorilt nõusoleku saamist hagejaga töölepingut lõpetanud. enne 01.07.2009 kehtinud TLS ei sisaldanud keeldu enne tööinspektorilt nõusoleku saamist töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatada. Seega töölepingu lõpetamisest ette teatamine enne tööinspektorilt töölepingute lõpetamiseks nõusoleku saamist ei olnud seadusega vastuolus ega sellest tulenevalt tühine. Kostja on täitnud TLS § 87 lg 1 nõuded ja teatanud 16.12.2008 hagejale kirjalikult töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Samuti vastas kirjalik teade TLS § 72 ja § 87 nõuetele, mistõttu kostja ei ole kohustatud maksma hagejale hüvitist TLS § 87 lg 2 alusel. 10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 779,22 krooni. Juhul, kui leiab tuvastamist, et hagejale teatati töölepingu lõpetamisest ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.2009. Kuivõrd hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sellisel juhul olnud õigus hüvitisele kokku 39 tööpäeva eest. Seega oleks õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22).
11.Kostja on tasunud lõpparve õigesti ega ei ole seda kinni pidanud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 lg 2. Samuti kostja leiab, et

nimetatud nõue on aegunud, kuna kostja ei ole ITVS § 24 lg 1 nimetatud ühekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtusse hagi asja kohtulikuks lahendamiseks selle rahuldamata osas. Maakohtu otsuse põhjendused

12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu lõpetamise kirjaliku etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitis 31 683,55 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni ning menetluskulud.
14.Hagi põhjenduste kohaselt teatas kostja 16.12.2008 ebamääraselt võimalikust töölepingu lõpetamisest perioodil 01.02 kuni 28.02.2009 (TVK toimiku lk. 7), kuna see kiri ei sisaldanud töölepingu lõpetamise konkreetset kuupäeva, mistõttu ei saa kostja eelmärgitud kirja lugeda individuaalseks töölepingu lõpetamise teateks TLS § 87 lg. 1 mõttes, vaid üldteateks töölepingu lõpetamise kohta. Alles 16.02.2009 esitas kostja hagejale töölepingu nr. 191 kirjaliku lõpetamise teatise, mille järgi on töölepingu lõpetamise päev hagejaga 18.02.2009 TLS § 86 p. 3 alusel (koondamine) (TVK toimiku lk. 8 järgi kostja on teinud töölepingu lõpetamise kirjaliku teatise töölepingu nr 226 juurde 16.02.2008 ja hagejaga töölepingu lõpetamise päev on 18.02.2008. Kohus eeldab, et kostja eelmärgitud kuupäevad on eksitavad). Vastuolus TLS § 87 lg. 1 on kostja kirjalikult teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest ette vaid kaks päeva ega ole ka hüvitanud vähem etteteatatud aega keskmise palgaga 31 683,55krooni. Lisaks18.02.2009 makstud lõpparve ei sisaldanud kõiki summasid, mida kostja pidi hagejale maksma, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni TLS § 119 lg 2 alusel.
15.Kostja ei tunnista hagi. Hageja on möönnud, et ta sai 16.12.2008 kirjaliku teatise töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p. 3 alusel. Töölepingu lõpetamisest ette teatamine enne tööinspektorilt töölepingute lõpetamiseks nõusoleku saamist (15.01.2009) ei olnud seadusega vastuolus ega tühine. Kostja on täitnud TLS § 87 lg 1 nõuded ja teatanud 16.12.2008 hagejale kirjalikult töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Samuti vastas kirjalik teade TLS § 72 ja § 87 nõuetele, mistõttu kostja ei ole kohustatud maksma hagejale hüvitist TLS § 87 lg 2 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 1084,26 krooni. Kui kohus leiab, et hagejale teatati töölepingu lõpetamisest ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.2009. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sel juhul õigus hüvitisele 39 töö-päeva eest. Seega on õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22). Kostja on tasunud lõpparve õigesti ega ei ole seda kinni pidanud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 lg 2. Samuti on nimetatud nõue aegunud, kuna kostja ei ole ITVS § 24 lg 1 nimetatud ühekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtusse hagi asja kohtulikuks lahendamiseks selle rahuldamata osas.
16.Kohus märgib, et vastavalt ITLS §-i 25 lg. 1 on töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga 13 254,45 krooni väljamõistmiseks, on jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud.
17.Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Esitatud kirjaliku töölepingu ja teiste dokumentide kohaselt (TVK toimiku lk. 3-8) töötas hageja kostja juures alates 08.05.2006 kuni temaga töölepingu lõpetamiseni 18.02.2009 TLS § 86 p. 3 alusel töötajate koondamisel (kollektiivne töölepingute lõpetamine). Hageja tööstaaž kostja juures oli alla viie aasta.
20.Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 87 lg 1 p 3 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel: töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta - mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 alusel on tööandja kohustatud käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
21.Kohus asub seisukohale, et 16.12.2008 teatist ei saa lugeda töölepingu lõpetamise etteteatamise kirjaks TLS § 87 lg. 1 mõttes alljärgnevatel põhjendustel;
21.1.16.12.2008 teatise kohaselt teatas kostja hagejale töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p.3 alusel töötajate koondamisel ajavahemikul 01.02. – 28.02.2009. Teatis ei sisalda töölepingu lõpetamise konkreetset kuupäeva (on töötaja jaoks töölepingu lõpetamisel kõige olulisem, kuna nimetatud kuupäevani on töötajal õigustatud ootus käia tööl ja teenida palka), seega kohus nõustub hagejaga, et teatist ei saa lugeda individuaalseks töölepingu lõpetamise teateks. 2.2 Et kostja poolt oli tegemist töölepingute kollektiivse lõpetamisega, mille pidi TLS alusel tuvastama tööinspektor, tuleb 16.12.2008 teatis lugeda tööinspektorile esitatavaks taotluseks töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks, kuna sisaldab sellise taotluse kohustuslikke andmeid, mis aga hageja kui konkreetse töötaja jaoks töölepingu lõppemisel tähtsust ei oma nagu kavandatav töölepingute lõpetamise ajavahemik 01.02.-28.02.2009), töötajate arv 08.12.2008 seisuga (82 töötajat) ning koondatavate töötajate arv 15.
22.16.02.2009 töölepingu lõpetamise teate kohaselt kostja otsustas lõpetada hagejaga töölepingu 18.02.2009 TLS § 86 p.3 alusel töötajate koondamisel (vt. TVK toimiku lk. 8 kooskõlas otsuse punktis 14 antud kohtu selgitusega). Kohus leiab, et eelnimetatud dokument sisaldab kõiki töötaja jaoks olulisi andmeid töölepingu lõpetamisel ja tuleb lugeda teateks TLS § 87 lg. 1 mõttes. Seega on kostja teatanud hagejale töölepingu koondamisel lõpetamisest ette kaks päeva, mistõttu on hageja õigustatud saama vastavalt TLS § 87 lg. 2 hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu teatamisest vähem ette teatati.
23.Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja nõue mõista välja kostjalt hageja kasuks keskmine palk töölepingu TLS § 86 p.3 alusel töötaja koondamisel vähem kirjalikult etteteatatud aja eest alljärgnevas arvestuslikus summas; Hageja ei ole kohtule esitanud oma keskmise palga arvestuskäiku, siis võtab kohus aluseks kostja poolt esitatud keskmise kuu- ja päevapalga. Kostja väitel ei ole poolte vahel vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 779,22 krooni. Kostja vastuväite kohaselt, kui hagejale töölepingu lõpetamisest teatati ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.2009. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sel juhul õigus hüvitisele 39 tööpäeva eest. Seega on õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22). Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud, kuna ajavahemikku 18.02.2009 kuni 16.04.2009 jäi ka kaks tööpäevale sattunud riigipüha (teisipäev, 24. veebruar; Eesti Vabariigi aastapäev ja reede, 10. aprill; Suur reede). Seega on eelnimetatud ajavahemikul 39 tööpäeva, milliste tööpäevade võrra töölepingu teatamisest vähem hagejale kirjalikult ette teatati ning mille eest on hagejal õigus saada hüvitust 30 389,58 (39x779,22) krooni.
24.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitus hageja koondamisel kirjalikult vähem etteteatatud 39 tööpäeva keskmise päevapalga ulatuses summas 30 389,58 (39x779,22) krooni TLS § 87 lg. 2 alusel.
25.Riigilõivu seaduse § 22 lg. 1 p.1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palga nõudes.

Menetluskulude jaotus

26.Kohus rahuldas hageja nõuded 96 % ulatuses, mistõttu tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda 96 % ulatuses ja hageja kanda 4 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium