Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-6-10 Tartu, 4. märts 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Eduard Minossenko kaebus kohtutäitur Veiko Kaasiku
menetlusseaduses ettenähtud tagajärgi menetlusdokumendi adressaadist avaldaja suhtes. Avaldaja õde ei ela avaldajaga ühes eluruumis. TsMS § 322 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Eelnimetatud sättest ei tulene, et eluruumis parajasti viibivale muule isikule võiks menetlusdokumendi kätte toimetada. Menetlusdokumendi vastuvõtmise ajal viibis avaldaja õde oma vanematel külas, kelle juures elab ka avaldaja. Lisaks leiab avaldaja, et TsMS § 322 lg 1 on vastuolus põhiseadusega. Selle sätte kohaselt seatakse menetlusdokumendi adressaadi põhiseaduslik õigus kohtulikule kaitsele ja sellest tulenevad õigused sõltuvusse menetlusdokumendi vastuvõtnud kõrvalisest isikust, keda menetlusosaline ise selleks ei valinud ja kelle käitumist menetlusosaline üldjuhul mõjutada ei saa. Menetlusdokumendi saaja põhiõiguste intensiivset riivet võib avaldaja hinnangul pidada põhjendatuks üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige teiste isikute vähemalt samaväärsete õiguste tagamise vajadusega. Selliseks erandlikuks asjaoluks võib avaldaja arvates olla näiteks olukord, kus vaatamata mõistlikele jõupingutustele ei õnnestu menetlusdokumenti selle saajale kätte toimetada, mistõttu menetlusdokumendi saaja õiguste oluline kitsendamine TsMS § 322 lg-tes 1 ja 2 märgitud viisil võib osutuda möödapääsmatuks teiste menetlusosaliste õigust ning ühiskonna huvi kahjustamise vältimiseks. TsMS § 322 lg-s 1 kasutatud väljend "kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte" on avaldaja hinnangul mitmeti mõistetav.
üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Seega tuleb menetlusdokument anda üldjuhul üle saajale (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08, p 14). TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale.
tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.