Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-4549 Tsiviilasi Eesti Haigekassa väljamõistmiseks

hagi

Harri

Roosaare

vastu

529.-

krooni

Tsiviilasja hind 529.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Haigekassa (reg.nr 74000091, Tallinn, Lembitu 10), hageja esindaja Pille Tael, kostja Harri Roosaar ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Harri Roosaarelt 529.- krooni Eesti Haigekassa kasuks. Menetluskulud jätta Harri Roosaare kanda. Välja mõista Harri Roosaarelt 1000.- krooni riigilõivu riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 SEB Pangas või nr 221023778606, viitenumber 2900072369 Swedbankis, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik riigilõiv. Kohustada Harri Roosaart tasuma riigilõiv kuu aja jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohus tegi 28.07.2009 otsuse nr 1-09-11285, millega tunnistati kostja süüdi KarS § 121 järgi seoses tervisekahjustuse tekitamisega K R-le ja seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud tervishoiuteenuste eest on seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustus haigekassa andmekogu järgmised raviteenuste arved: 1. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx poolt raviteenuste arve seeria xx nr xxxxxx summas 345.- kr, 2. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx poolt raviteenuste arve seeria xx nr xxxxxx summas 184.- kr. Nimetatud raviarved on tervisehoiuteenuste osutajatele haigekassa poolt tasutud. Haigekassa tegi tähitud kirjaga saates 13.08.2009 kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise kohta. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja asunud kahju hüvitama. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 529.- kr. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Ravikindlustuse seaduse § 2 lg 1 sätestab, et ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks Ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1 sätestab, et Haigekassa võtab kindlustusandjana kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.