Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-47949
Tsiviilasi
Ain Vakrõõmu hagi OÜ Auto Rasivere vastu müügilepingu alusel üleantu 115 000 krooni tagastamiseks
Tsiviilasja hind
115 000 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Auto Rasivere apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. jaanuar 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Auto Rasivere (registrikood 10107986), esindaja vandeadvokaat Lembit Nirgi
esindajad
Vastustaja (hageja): Ain Vakrõõm, esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra
Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2008 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Ain Vakrõõmu hagi OÜ Auto Rasivere vastu müügilepingu alusel 115 000 krooni tagastamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Ain Vakrõõmu kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tehtud tehing tühine ning tehingut ei ole ka tühistatud, siis on tegemist kehtiva lepinguga ning see on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Hageja on oma kohustused täitnud ja lepingujärgse hinna palkmaja ostmisel tasunud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud ega hagejale lepingu objektiks olevat maja üle andnud (VÕS § 186 p 1). VÕS §-st 13 tulenevalt võib lepingut muuta või lepingut lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid lepingujärgsete kohustuste lõppemisest ega kohustuste ülevõtmist kolmanda isiku poolt. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustused nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kirjalikku lepingut, millest nähtuks hageja ja kostja vahel 29.09.2006 sõlmitud müügilepingu lõpetamine, ei ole esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud lepingut, millest VÕS 175 lg 1 toodud alustel nähtuks hageja kui võlausaldaja ja kolmanda isiku kui uue võlgniku vahel sõlmitud kokkulepe kostja kohustuste ülevõtmisest. Tunnistaja P.U. ütlused, et tema poolt oli tellitud maja osas hageja sõlminud uue lepingu Baltic Way OÜ-st tellimuse esitamisel, on vastuolulised ega ole kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Baltic Way OÜ-st maja ostuhinnaks oli 97 000 krooni, tellimuse esitas ning nõutud hinna tasus väidetavalt tunnistaja ise ning seda hagejalt saadud summast, kuigi raha ülekanne olevat tegelikul tehtud tunnistaja tuttavale kuuluva firma kaudu (Mihkel X OÜ). Kostjaga sõlmitud lepingu lõpetamise kohta ütlusi andes väitis tunnistaja, et ta tegi lepingule märkuse 115 000 krooni hagejale tagastamise kohta. Hageja eitab kostjalt tellitud maja osas teisele firmale uue tellimuse esitamist, samuti eitab raha tagastamist ning kohus leidis, et esitatud vastuoluliste tõenditega ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kohus nõustus hagejaga selles, et P.U. ja kliendi vahel sõlmitud lepingu p-s 8 sätestatu alusel („Antud leping tühistab kõik eelnevalt sõlmitud lepingud vastava maja tellimuseks“) ei ole tõendatud, et tühistatud (või lõpetatud) oleks hageja ja OÜ Auto Rasivere vahel 29.09.2006 sõlmitud leping või, et tegemist oleks just sama maja kohta esitatud tellimusega. Tunnistaja poolt väidetud lepingu lõpetamise ajal veebruaris 2007 oli tunnistaja P.U. töösuhe kostjaga tegelikult lõppenud ning eelnevast tulenevalt puudub alus ka eeldada tema poolt tehingu tegemist (lepingu lõpetamist, kohustuste üleminekut jne) kostja nimel. Samuti ei nähtu, et P.U. ise oleks kostja kohustused üle võtnud. Põhjendatud ei ole kostja väited VÕS § 175 lg-le 7 tuginedes hageja poolt teisest firmast uste-akende vastuvõtmisega kostja kohustuse ülemineku tunnistamisest, kuna nimetatud säte on alates 27.12.2003 kehtetu. Tunnistaja poolt väidetud lepingu lõpetamise ajal veebruaris 2007 oli tunnistaja töösuhe kostjaga lõppenud ning eelnevast tulenevalt puudub alus ka eeldada tema poolt tehingu tegemist (lepingu lõpetamist, kohustuste üleminekut jne) kostja nimel. Kostja ei ole hageja ees lepinguliste kohustuste olemasolu kogu menetluse kestel tunnistanud, mistõttu ei ole ka arvestatavad kostja väited tunnistaja poolt lepingu lõpetamise heakskiitmisest. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib hageja lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna hageja on kostjaga sõlmitud lepingu alusel üle andnud 115 000 krooni ning ei ole kostjalt üleantud raha eest ostetud kaupa saanud, siis eelnevast tulenevalt kuulub lepingust taganemisel üleantu hagejale tagastamisele.
tellimuseks. Apellandi väide, et siinkohal peeti silmas vastustaja ja apellandi vahelist lepingut, on alusetu. Selline punkt on tüüpiline taolistele lepingutele, kuivõrd ostja võib oma tellimust muuta ja loobuda oma eelmisest tellimusest eraldi kokkulepet sõlmimata. Selline punkt aga ei mõjuta vastustaja ja apellandi vahel sõlmitud lepingut. Eelpool nimetatud punktiga loobus vastustaja oma eelmistest lepingutest freesprussmaja tellimiseks kolmandalt isikult, kuid mitte oma õigusest nõuda teiste lepingute täitmist. Vastustaja ja apellandi vaheline leping on täielikult eraldiseisev leping, mida ei mõjuta ükski kokkulepe, mis on sõlmitud vastustaja ja kolmanda isiku vahel; 3) ei ole põhjendatud väide TsÜS § 86 ja 89 ebaõigest kohaldamisest. Kohus on õigesti leidnud, et apellant ei ole tõendanud tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ega asjaolu, et lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Sellekohased väited on alusetud; 4) on alusetud väited TsÜS § 121 ja 129 lg 1 ebaõige kohaldamise kohta. P.U. oli apellandi töötaja ning tal oli pädevus sõlmida lepinguid freesprussmajade müügiks. Seega on P.U. lepingu sõlminud apellandi nimel ning kohus on seda ka korrektselt tuvastanud; 5) ei ole TsMS § 442 lg 8 ebaõigesti kohaldatud, kuivõrd tunnistaja oli ütluste andmisel vande all ning asjaolu, kes tunnistajale küsimuse esitas, ei oma tähtsust. Kohtu järeldused ei ole ebaõiged seetõttu, et küsimuse esitas tunnistajale kohus, mitte kostja.
Kostja vaidles maakohtus hagile vastu ja kinnitas, et 29.09.2006 leping on lõpetatud, kuna hageja ja P.U. leppisid kokku lepingu lõpetamises ja lepingu objekti (maja) valmistamises hagejale Baltic Way OÜ poolt. Ühtlasi taotles kostja P.U. tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja P. U ütlustest ja kirjalikust seletusest (t.l 74-75; 24) nähtub alljärgnev. Ta sõlmis OÜ Auto Rasivere nimel 29.09.2006 hagejaga lepingu maja valmistamiseks ja sai hagejalt sularahas 115 000 krooni, mida OÜ Auto Rasivere kassasse ei maksnud. Kuna hageja maja koheselt ei tahtnud ning ta lahkus töölt OÜ-st Auto Rasivere, siis tellis ta hagejale maja Baltic Way OÜ-st. Tal oli kokkusaamine hagejaga, kes oli sellega nõus. Maja hind oli sealt tellides 97 000 krooni ja ta maksis arve alusel nimetatud summa 100 % ulatuses Baltic Way OÜ-sse üe. Veebruari alguses (2007) sai ta hagejaga kokku Kõrvekülas Baltic Way OÜ tootmisruumides ja selleks ajaks olid hagejale juba uksed ja aknad valmis tehtud. Samas lõpetas ta hagejaga OÜ-ga Auto Rasivere sõlmitud lepingu, sinna sai kirjutatud, et leping lõpetatud ja raha 115 000 krooni tagastatud. Hageja kirjutas lepingu lõpetamisele isiklikult alla. Lepingu eksemplar, kuhu oli kirjutatud – leping lõpetatud ja raha tagastatud – jäi hageja kätte. Rohkem lepinguid tema teada OÜ Auto Rasivere eraisikutega majade valmistamiseks ei sõlmitud. Vahe (115 000 – 97 000) krooni pidi jääma talle vahendustasuks, millega hageja oli nõus. Ringkonnakohtul puudub vastupidiselt maakohtule alus kahelda tunnistaja P.U. ütluste usaldusväärsuses. Kuivõrd kostjal puudub hageja ja P.U. vahel 2007. a veebruaris sõlmitud leping, siis tulnuks hagejal tõendada, et tunnistaja P.U. ütlused ei vasta tegelikkusele ja 29.09.2006 lepingut ei ole lõpetatud. Kuigi hageja kinnitas 02.02.2008 kirjalikus vastuses (t.l 29), et ta esitab nimetatud lepingu originaali, ei ole hageja seda teinud. Hageja on 09.05.2007 vastuses (t.l 8) kostjale viidanud 2007. a veebruari lepingu p 8 sõnastusele, mille kohaselt „Antud leping tühistab kõik eelnevalt sõlmitud lepingud vastava maja tellimuseks“. Kuivõrd puuduvad tõendid, et hageja oleks P.U. vahendusel sõlminud lepingu veel teise maja valmistamiseks (ostmiseks), siis 2007. a veebruari lepinguga lõpetati 29.09.2006 kostjaga sõlmitud leping hagejale maja valmistamiseks. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus on ekslikult leidnud, et kuna 2007. a veebruaris oli tunnistaja P.U. töösuhe kostjaga lõppenud, siis puudub alus eeldada P.U. poolt lepingu lõpetamist kostja nimel. Tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Selleks, et esindusõiguseta isiku tehtud tehing kehtiks, peab isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle heaks kiitma. Praegusel juhul ongi kostja väitnud, et ta on hagejaga 29.09.2006 sõlmitud lepingu lõpetamise heaks kiitnud. Kuivõrd lepingu lõpetamine vabastab kostja kohustusest valmistada hagejale lepingu esemeks olnud maja, siis puudub ka hagejal õigus nõuda kostjale selle täitmist. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostjalt 115 000 krooni tagastamiseks jätta rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.