lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-3408/17

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 25.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-3408/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 1741 lg 1TsMS § 182 lg 5Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudTsMS § 190 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 217Esindamine kohtusTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmineTsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-3408

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.jaanuar 2010.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-3408

Tsiviilasi

G V hagi M V vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind maakohtus

135 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

Kohtuistungil osalesid Hageja G V Hageja esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm Kostja M V

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

19.jaanuar 2010.a.

RESOLUTSIOON

1.Lahutada G V ja M V abielu, mis on sõlmitud Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 84.
2.Peale abielulahutust jätta G V’le abiellumisel võetud perekonnanimi “V ”.
3.Jagada poolte ühisvara, milleks on 20.04.2007.a. AS –ist SEB Pank võetud laenusumma 395 000 krooni ning panna sellest kostja M V kanda 109 000 krooni ning ülejäänud 286 000 krooni panna hageja G V kanda.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Võtta vastu G V osaline hagist loobumine M V vastu elatise väljamõistmise nõudes ning lõpetada selle nõude osas asjas menetlus. Jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuametile.

ärakiri

saata

päeva

jooksul

abielu

registreerinud

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1.Välja mõista kostja M Vlt (V) Eesti Vabariigi kasuks (riigituludesse) menetlusabikulud so riigilõiv, mille tasumiseks Pärnu Maakohus 5.03.2009.a. määrusega andis hageja G

2-09-3408 Vle menetlusabi, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga so summas 13 000 krooni. Kostjal tuleb väljamõistetud riigilõiv tasuda riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib antud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

2.Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri peale jõustumist riigilõivu väljamõistmise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1.26.01.2009.a. esitas G V maakohtule hagi M V vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte abielu on sõlmitud ., mille kohta on Saare Maavalitsuses koostatud abieluakt nr.84. Pooltel on ühine tütar , kes elab hageja juures. Lapse elukoha üle pooltel vaidlust ei ole, laps jääb peale abielulahutust ema juurde. Abielu kulges kuni 2007.a. alguseni normaalselt, kuid siis läks kostja tööle Rootsi Kuningriiki ja hakkasid ilmnema kostja rahalised probleemid. 2007.aasta septembrist alates kostja enam koju ei tulnud, telefoni vastu ei võtnud. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja on väidetavalt hasartmängusõltlane ja on ilmnenud ka alkoholiprobleemid. 2008.aasta juunis leidis hageja uue meestuttava, kes käesolevaks ajaks on kolinud tema juurde elama. Abielulised suhted kostjaga on lõppenud 2007.aasta septembrist. Hageja leiab, et poolte abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik ning soovib abielu lahutada. 2008.aasta juulikuus tegid pooled ühise avalduse abielu lahutamiseks poolte kokkuleppel perekonnaseisuorganis ning kuigi kostja kirjutas sellele alla, keeldus ta 2008.aasta septembris kokkuleppest. Hageja soovib jagada ka ühisvara, kooselu ajal võetud rahalise kohustuse kindlaksmääramise näol, mille osa kostja kulutas mittesihtotstarbe kohaselt - kulutas ära oma huvide tarbeks. Nimelt võtsid pooled 20.aprillil 2007.a. SEB Pangast laenu 395 000 krooni, millest kostja 175 000 krooni salaja välja võttis ning selle oma huvides ära kulutas. Kuni käesoleva ajani on hageja seda laenu tagasi maksnud, kuna laen on tagatud hüpoteegiga hageja lahusvaral Hageja leiab, et käeoleval juhul tuleb ühisvara jagamisel arvestada hageja tähelepanuväärivaid huve ning perekonna huvides võetud rahaline kohustus, mille osa kostja on ära raisanud perekonnahuvide vastaselt, panna kostjale. Ülejäänud laenuosa jagada poolte vahel võrdselt. Hageja soovib, et viidatud laenust tulenenud rahaline kohustus 175 000+ 110 000= 285 000 krooni ulatuses pannakse kostjale, kes selle raha ka ise kulutas ning kohus kohustaks kostjat esitama pangale tema kohustuseks jääva laenuosa suuruses tagatise. Juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 29 lg.l, 28 lg.4,19 lg.2 p.l ja lg.3 palub hageja: 1. Lahutada tema ja kostja abielu, missugune on registreeritud ., mille kohta on Saare Maavalitsuses koostatud abieluakt nr.84.
2.Jagada poolte ühisvara ning panna kostja M.V kanda 20.aprillil 2007.a. SEB Pangast võetud laen summas 175 000 krooni täies ulatuses ning ülejäänud 220 000 krooni jagada poolte vahel võrdselt- kummalegi 110 000 krooni; kostjale panna kohustus teda esitama SEB Pangale piisav laenu tagatis; hagejale panna kohustus tagada võetud laenu ülejäänud osas- 110 000 krooni.

2-09-3408

2.Pärnu Maakohtu 5.03.2009.a. määrusega /t.l. 29-30/ anti hagejale menetlusabi hagiavalduselt tasutava riigilõivu 15 000 krooni tasumiseks.
3.Pärnu Maakohtu 5.03.2009.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse talle riigi õigusabi andmiseks ja määras õigusabi andmise viisiks õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja – kulud /t.l. 31-32/.
4.Menetluse ajal täpsustas hageja ühisvara jagamise nõuet ja täiendas hagiavaldust uue nõudega /t.l. 57-58/. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt pooled võtsid 20.aprillil 2007.a. SEB Pangast laenu 395 000 krooni, millest kostja on saanud 109 000 krooni. Kostja kohustuste katteks (auto ostmise raha tagasimakseks) kandis hageja 26.04.2007 üle 54 000 krooni ülejäänud summa 55 000 krooni kandis hageja M V arvele 2007.aasta aprilli ja maikuu jooksul. Kuni käesoleva ajani on hageja laenu (koos intressidega) tagasi maksnud 100 821,64 krooni, M V on tasunud 3 306,65 krooni. Hageja soovib, et ühiselt võetud laen jagataks vastavalt poolte poolt saadud rahaga. Kostja kohustuseks panna 109 000 krooni, hageja kohustuseks 293 500 krooni. Pooltel on 20.07.2004.a. sündinud tütar V, kes käesoleval ajal elab ema G V juures ning on tema ülalpidamisel. Kuna M V ülalpidamiseks elatist ei anna, siis soovib hageja, et kohus selle temalt välja mõistaks. Juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 20 lg.l, 60 lg.l ning 61 lg.l ja 4 palub hageja:
1.Jagada poolte ühisvara ning panna kostja M.V kanda 20.aprillil 2007.a. SEB Pangast võetud laenust summas 109 000 krooni ning ülejäänud 286 000 krooni panna hageja G.V kanda; 2. Välja mõista kostjalt M.Vlt elatis igakuiselt 2175 krooni suuruses summas G.V kasuks kuni so tütre täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõude juurde, kuid loobus elatise nõudest /t.l. 83/.

KOSTJA SEISUKOHT

5.Kostja vaidles kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu /t.l. 38/, kuid võttis kohtuistungil õigeks hageja nõude abielu lahutamiseks ja täpsustatud nõude ühisvara jagamiseks ega vaielnud neile vastu. Kostja oli nõus võtma enda kanda poolte ühiselt võetud laenust summas 109 000 krooni /t.l. 86/.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd antud asjas võttis kostja kohtuistungil hageja nõuded täielikult õigeks, siis rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud otsusest välja põhjendava osa.
7.Kohus leiab, et hageja loobumine elatise nõudest kuulub vastuvõtmisele kuna selle vastuvõtmist takistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 4 alusel menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. TsMS § 182 lg 5 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui see kahjustab avalikku huvi. Seoses hageja loobumisega elatise nõudest kuulub menetlus selle nõude osas lõpetamisele. Hageja on hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik, kuivõrd kohus on seda talle kohtuistungil ka selgitanud.
8.Seoses hagi õigeksvõtuga lahendab kohus antud otsuses ka TsMS § 1741 lg 1 alusel menetluskulude küsimuse. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt

2-09-3408 välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Antud asjas Pärnu Maakohtu 5.03.2009.a. määrusega /t.l. 29-30/ anti hagejale menetlusabi hagiavalduselt tasutava riigilõivu 15 000 krooni tasumiseks. Hagihinnaks oli hagi esitamisel 135 000 krooni (25 000 + 110 000). Kohus rahuldas hageja esitatud lahutuse nõude (riigilõiv 5000 krooni) ja ühisvara jagamise nõude summas 109 000 krooni (riigilõiv 12 500 krooni). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja on kohustatud riigituludesse maksma riigilõivu võrdeliselt hagi rahuldatud osaga so summas 13 000 krooni, kuna kostja võttis hagi õigeks alles kohtuistungil ning hageja kohtusse pöördumine oli kohtu hinnangul õigustatud (TsMS § 168 lg 6).

R.Undrest kohtunik

2-09-24745

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium