Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.jaanuar 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-67454
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Markus Liin’i vastu võla tasumise nõudes
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn Hageja esindaja: Elis Vija, volikirja alusel Kostja: Markus Liin, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
19.jaanuaril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista Markus Liin’ilt Swedbank Liising AS-i kasuks võlg 23 657.30 (kakskümmend kolm tuhat kuussada viiskümmend seitse krooni ja 30 senti) krooni.
Markus Liin ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Markus Liin võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank Liising AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
14.12.2009.a esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Markus Liin’i vastu 23 657.30 krooni võla ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 18.12.2009.a. Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani.
Tsiviilasi nr 2-09-67454 Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Hagi asjaolude kohaselt tuleneb hageja nõue 05.08.2007.a kostja ja IM Arvutid AS vahel sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingust nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille kohaselt IM Arvutid AS müüs kostjale kaupa, kostja aga kohustus tasuma kauba hinna ja maksma intressi 15,9% aastas maksegraafiku alusel hagejale (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.08.2011.a. Kostja omapoolseid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja ütles Lepingu ühepoolselt üles. Seisuga 30.11.2009.a võlgneb kostja hagejale kokku 23 657.30 krooni, millest 22 385.68 krooni on põhiosa võlg, 1221.62 krooni intress ja 50 krooni postikulu. Hagiavalduses palus hageja eelnimetatud võlgnevus kostjalt enda kasuks välja mõista. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue võla ja lisanduva viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse ja sellele lisatud maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 5000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on hagihinda arvestades kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg-1, st põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavalduse kohaselt sai hageja Harju Maakohtu 26.10.2009.a kohtumääruse hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta kätte 25.11.2009.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 14.12.2009.a, st enne ühe kuu möödumist. Seega tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni lugeda hageja menetluskuluks. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulu kokku 5250 krooni riigilõivu, mille kostja peab hagejale täielikult hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.