Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Piisav ei ole maksejõuetuse tõendamisel tugineda (PankrS § 10 lg 2 p 1) ainult pankrotihoiatuses esitatud nõude täitmatajätmisele, esitamata muid tõendeid, mis viitaksid või võiksid viidata maksejõuetusele ja selle püsivale iseloomule. Vaieldava nõude puhul ei ole see piisav. Võlgnik suudab oma kohustusi täita tema arveldusarvel paiknevate rahaliste vahendite abil. Ta ei pea müüma registervara. Pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud panna avalduse esitajale. Eelistungil võlausaldaja esindaja ei muuda nõuet vaatamata võlgniku vastuse põhjendustele. Põhjus on selles, et enam ei ole võimalik tuvastada segu mittekvaliteetsust. Asfalt freesiti enne üles, kui sai proove võtta. Vaidlust enam olla ei saa. Põhjust ei ole üle minna tsiviilvaidlusse, sest võlgnik ei ole tõendanud, miks segu oli mittekvaliteetne. Arvestada tuleb erapooletu eksperdi käsitlusega. Võlgnik ei ole 10 päeva jooksul reageerinud peale pankrotihoiatuse kättesaamist. Maksetähtajad oli septembris 2009, on ületatud. Lepingu kogumahust (6 miljonit krooni) moodustab vaidlus ainult osa. Suuremas osas on raha makstud. PankrS § 15 lg 3 p 1 ei ole takistuseks, kuna pankrotiavaldusega on vajalikud tõendid esitatud. Täiendavaid tõendeid ei ole enam võimalik esitada. Kahjunõude kohta ei ole midagi esitatud. Maksevõimet ei ole võlgnik tõendanud. Menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Võlgniku esindaja jääb kirjaliku vastuse juurde. PankrS § 10 lg 2 p 1 ei ole ainus põhistamise võimalus. Vaielda tuleb maksejõuetuse üle mitte asfaldisegu kvaliteedi üle. Asfaldi proovid on võetud objektilt endalt. See on katseprotokollidest näha, ka sealt, kus ilmnes mittevastavus. Asfalt ei vasta päriselt segu retseptile, osalt ka normidele, mille alusel segu koostati. Võimalik on kutsuda tunnistajad ja ekspert kohtusse. Hagimenetluses võib selguda ka osavastutus. Eksperdi hinnangus on, et võlgnik ei ole eksinud. Peale tasaarvestust võlausaldajaga on võlausaldajalt saada 277 948.60 krooni, mis võib põhjustada vastuseisu tõttu kohtusse pöördumist. Kahjunõue on esitatud 9. septembri 2009 avalduses koos kalkulatsiooniga. Juhatuse liige selgitab, et algusest peale on võlausaldajale olnud teada vaidlusalused asjaolud. Aastaid on toiminud poolte vahel tasaarvestus. Menetluskulud jätta avalduse esitaja kanda. Kohtu põhjendused PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduses esitatu alusel ei ole selge, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet. Vaidlus on võlausaldaja toodetud asfaltsegu kvaliteedi üle, mistõttu on võlgnik teinud tasaarvestuse, mida võlausaldajaga aga ei tunnista. Maksejõuetust ei ole tõendatud. Kohtul pole alust mitte uskuda, et võlgniku pangakontol ei oleks sellist rahasummat, nagu on näha menetluse käigus esitatud pangaväljavõttest. Võlausaldaja pole tõendanud, et võlgnikul puudub vara, mis kataks kohustusi. Poolte vahel on senini olnud pikemaajaline toimiv ärisuhe. Kuid nüüd on mõlemad pooled kohtule esitanud enda tellitud eksperthinnangud asfaldisegu kvaliteedi kohta, pidades enda tellitud hinnangut nõude, vaidluse ja vastuväidete aluseks. Selles menetluses ei ole võimalik võtta aluseks iseseisvalt tehtud ekspertiise, seda enam kui on eriarvamused. Hagimenetluses on võimalik saada selgust milline ekspertiis on aktsepteeritav, on võimalik küsitleda eksperti või tunnistajaid, uurida detailselt esitatud dokumente. PankrS § 10 lg 1 alusel tuleb pankrotiavalduses põhistada võlgniku maksejõuetust, samuti tõendada nõude olemasolu. Teise lõike järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: p 1 järgi, kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; järgnevad punktid 2-5-ni käsitleva

täitemenetluses toimuvat, vara peitmisest või hävitamisest või raiskamisest, rasket juhtimisviga, tahtlikku maksejõuetuse põhjustamist, avalikkusele teatamist maksejõuetusest või on võlgnik lahkunud Eestist kohustuste täitmisest hoidumise eesmärgil. Neid sätteid ei ole võlausaldaja käsitlenud. Võlausaldaja jääb kindlaks PankrS § 10 lg 2 p 1-le. Ainult sellele sättele rõhuda ei ole õige, sest seal on öeldud „võlausaldaja peab muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest”. Lõike 3 järgi saab toetuda §-le 10 lg 2 p 1, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Ka sissenõutavus on leidnud vaidlustamist. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik vaidlebki vastu, leides, et võlausaldaja ei ole tarninud kvaliteetset asfaldisegu ja võlausaldaja süü tõttu ilmnesid laotatud asfaltsegus praod. Seda põhjendab võlgnik võlausaldaja poolt pankrotiavalduse juurde esitatud eksperthinnangus märgituga, milles on segu mittevastavus segu retseptiga, kohati erineb algmaterjali – liiva koostis poole võrra segu retseptis ettenähtust. Võlgnik jätkab põhjendamist veel sellega, et eksperthinnangus ei näidata, millistest normidest on lähtutud, normid on aga muutunud. Oma vastuväidet põhjendab võlgnik oma tellitud eksperthinnangu järeldustega (toimikus), mille on andnud sama ekspert, et asfaltsegu ei vastanud normidele. Võlgnik on põhjendanud, miks ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. Asfaltsegu mittekvaliteetsuse tõttu ei saa nõue olla sissenõutavat ning seda ei ole kõrvaldanud võlausaldaja tõendid. Toimikust on näha võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest, et vaidlus kvaliteedi üle algas koheselt peale asfaldi laotamist, seega enne 30 päevase tähtaja saabumist. Näha on katsepartiide võtmine juulis 2009. Võlgniku pretensioon kannab kuupäeva 17. august 2009. Lepingust taganemine ja tasaarveldamise teostamise avaldus kannab kuupäeva 9. september 2009. Seega võlausaldaja on olnud aegsasti teadlik võlgniku seisukohast ja vastuseisust tunnistada nõuetekohase segu saamist. Samuti on võlgnik põhjendanud, et tal on registervara, mida ei pea müüma, sest tal on küllaldaselt rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks, esitades panga kinnitusega kontoväljavõtte. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et võlgnik on põhjendanud oma vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei saa algatada pankrotimenetlust. Tekkinud vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 6 järgi, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. Sama paragrahvi 7. lõike alusel, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus juhindus PankrS §-dest 15 lg 1, lg 3 p 1, lg 5, lg 6 ja 7; 16 lg1, § 27 lg 5 ja TsMS §-dest 464 ja 465. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.