Tsiviilasi nr.2-09-43904
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
18.detsember 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-43904
Tsiviilasi
X AS hagi U. K. vastu tasumata maksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : E. P. (jurist) Kostja : U. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : „xxxxxx“ talu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada X AS ja U. K. vahel 17.detsembril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
Tagastada X AS-ile (a/k xxxxxxxxxx, Swedbank) hagiavalduse esitamisel tasutud (02.09.2009.a.; nr.19094) riigilõivust pool summat, see on kaheksasada (800) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-09-43904, riigilõivu osaline tagastamine“ . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Kuna pooled loobusid apellatsiooniõigusest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult.
Menetluse käik 02.09.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud X AS hagi U. K. vastu, milles hageja nõuab kostjalt kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete koos viivisega, s.o seisuga 01.09.2009.a. kogusummas 7 919.90 krooni, väljamõistmist /tl.1-2/. 24.11.2009.a toimunud eelistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 18.12.2009.a. on kohtule laekunud poolte poolt 17.12.2009.a. sõlmitud kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava nõudesumma ja hüvitatavate menetluskulude suuruses ja tasumise tingimustes ning hageja poolt viivisenõudest loobumises. Kompromissilepingus on hageja esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 800 krooni. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Kohus on 24.11.2009.a toimunud eelistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid
protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on asja menetluses avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 18.12.2009.a. on kohtule laekunud poolte poolt 17.12.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava nõudesumma ja hüvitatavate menetluskulude suuruses ja tasumise tingimustes ning hageja poolt viivisenõudest loobumises. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 600 krooni /tl.9/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 800 krooni.
A.Kaldma kohtunik 18.12.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.