2-09-41146
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2009.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-09-41146
Tsiviilasi
esindajad
OÜ Investhaus Pluss hagi K O ja S O vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 14 870 krooni Hageja OÜ Investhaus Pluss (registrikood 10900035, asukoht Kirde 14 Tallinn 11623), seaduslik esindaja juhatuse liige Ivar Roosme (e-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostjad: K O ( ) ja S O ( ) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus
2-09-41146 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 14.08.2009.a. esitas OÜ Investhaus Pluss maakohtule hagi K O ja S O vastu 24 650 krooni nõudes. 22.03.2008.a. sõlmisid K R (praeguse nimega O) ja hageja OÜ Investhaus Pluss laenulepingu nr 268, mille kohaselt kostja võttis hagejalt laenu summas 10 000 krooni aastase intressiga 120 % aastas. Kostja kohustus laenu tasuma igakuiste maksetega maksegraafiku alusel. Samal päeval sõlmiti käendusleping nr 268 S Oga, kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud. Kostjad oma kohustust täitnud ei ole. Eeltoodu ja Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 ja lg 4, § 76 lg 1 ja lg 2, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 407 lg 1, § 158 lg 1, TsMS § 3, 162, 218 lg 2, 174 lg 3 palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tasumata põhivõlgnevus 9800 krooni, viivised summas 12 350 krooni ja nõudekulu 2520 krooni, kokku 24 650 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka riigilõiv summas 5000 krooni.
Kostjad võtavad eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid /t.l. 35-39/.
Kohus Os tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostjate poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv 5000 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peavad kostjad solidaarselt kandma hageja menetluskulud.
2-09-41146 TsMS § 122 lg 1, lg 2, § 124, § 133 lg 2 alusel on käesoleva hagi hagihind 14 870 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõiv 3000 krooni. Hageja on hagilt riigilõivu tasunud 5000 krooni /t.l 19/, seega seaduses ettenähtust 2000 krooni rohkem. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3000 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 4 ning lg 6 alusel taotlus enammakstud riigilõivu (2000 krooni) tagastamiseks. Taotluses märkida muu hulgas ka kes riigilõivu tasus, millisele kontole ning millal riigilõiv tasuti, samuti märkida millisele kontole tagastada riigilõiv.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.