lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-2361/33

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-2361/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 71 lg 3Kaasomandi ulatusAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-08-2361

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2009. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

A.M. hagi R.P.`i vastu kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes

Tsiviilasja hind:

130 000 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2009. a

Menetlusosalised

Hageja:

A.M. (IK xxx; elukoht: xxx) S. G., volikirja alusel

Hageja esindaja: R.P. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: Kostja esindaja:

O.P.a, volikirja alusel

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.M. hagi R.P.`i vastu.
2.Lõpetada kaasomand korteriomandile, mis asub Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas xxx(katastritunnus 32205:001:0048; 627/40857 mõttelist osa kinnistust nr xxx ja reaalosa korterile nr xxx, üldpinnaga 62,7 m2; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx).
3.Anda kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2 nimetatud korteriomand väärtusega 260 000 (kakssada kuuskümmend tuhat) krooni kostja R.P.`i ainuomandisse.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Panna kostjale R.P.`ile kohustus maksta hagejale A.M.`le välja hageja osa väärtus kaasomandist summas 130 000 (ükssada kolmkümmend tuhat) krooni.

MENETLUSKULUD

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavaldus

1.A.M. esitas 23.01.2008. a Viru Maakohtule hagiavalduse R.P.`i vastu kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 1⁄2 mõttelise osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa kinnisajast - korteriomandist asukohaga Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn xxx (katastritunnus 32205:001:0048; 627/40857 mõttelist osa kinnistust nr xxx ja reaalosa korterile nr xxx, üldpinnaga 62,7 m2; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx). Hagejal puudub võimalus kaasomandit kasutada, 12.11.2007. a saatis hageja kostjale nõude kaasomandi lõpetamiseks, tehes ettepaneku kaasomand lõpetada, jättes korteriomand kas hagejale või kostjale ning omandi kaotav kaasomanik hüvitaks teisele poolele 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest. Läbirääkimiste käigus ei õnnestunud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks saavutada. Hageja hindab korteriomandi turuväärtuse hinnale 400 000 krooni.
3.Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja lg 2 ning taotleb, et kohus lõpetaks kaasomandi, annaks kinnisasja hageja omandisse ning kohustaks hagejat välja maksma kostjale rahaline hüvitus 1⁄2 korteriomandi väärusest.
4.Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning hagiavalduses esitas taotluse ekspertiisi määramiseks (korteriomandi turuväärtuse kindlaksmääramiseks).

II Kostja seisukohad

5.15.07.2008. a ja 04.09.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista (tl 65, 96).
6.Vastuse kohaselt on korter xxx elamiseks vajalik kostjale. Alates korteri ostmisest on kostja korterit remontinud ja korras hoidnud ning hageja ei ole üheksa aasta jooksul korteri korrashoius osalenud. Praeguseks on korterit oluliselt parendatud. Kostja kavatseb esitada hageja vastu nõude korteriüüri võlgnevuse (hoolduskulud) ja remondikulude väljamõistmiseks.

III Menetluse käik, alternatiivne nõue, kostja seisukoht

7.Kohus rahuldas hageja taotluse korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamiseks ekspertiisi määramise kohta. Ekspertiisi teostas AS Ober-Hausi Kinnisvara. Eksperthinnangu nr 34 237 kohaselt on korterimandi turuväärtus seisuga 05.10.2009. a 260 000 (kakssada kuuskümmend tuhat) krooni.
8.Hageja esitas 29.09.2009. a alternatiivnõude kaasomandi lõpetamiseks vastavalt TsMS § 370 lg 2 (tl 113).
9.Alternatiivnõudes taotleb hageja lõpetada kaasomand, anda korteriomand kostja omandisse, välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitus korteriomandi poole turuhinna ulatuses selle jagamise hetkel.
10.Kostja vastuse kohaselt on kostja nõus, et korteriomand jääb kaasomandi lõpetamisel kostjale ning kostja hüvitab hagejale pool korteri turuhinnast. Nendel tingimustel on kostja nõus sõlmima kompromissi, kuid kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale raha kohe kogu summas, kostja on võimeline tasuma maksegraafiku alusel näiteks 5 (viis) aastat.

IV Kohtuistung

11.Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi eelkõige hilisema variandi järgi, s.o. lõpetaks kaasomandi, andes korteriomandi kostjale ning mõistaks kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvituse. Hagejale sobib selline kaasomandi lõpetamise viis, kuna kostja elab oma perega poolte kaasomandisse kuuluvas korteris ning hageja ei peaks siis kostjat koos perekonnaga välja tõstma.
12.Kostja esindaja toetas kaasomandi lõpetamist viisil, et korteriomand anda kostjale ning kostja maksaks hagejale pool korteriomandi turuväärtusest.

V Kohtu põhjendused

13.Kohus on tuvastanud järgmised põhilised asjaolud:

-

pooled on korteriomandi xxx kaasomanikud võrdsetes osades, kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist; A.M. ja R.P. ostsid korteri vallasjana 27.09.1999. a korteri ostu-müügi lepingu alusel, korteriomand kanti kinnistusraamatusse 31.07.2000. a; korterit kasutab elamiseks R.P., korteris elab O.P.a, kellega kostja abiellus 20.11.2008. a; korteriomandi turuväärtus on 260 000 krooni.

Nimetatud asjaolude üle ei ole pooltel ka vaidlust.

14.Õiguslik alus. AÕS § 71 lg 3 järgi kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. AÕS § 77 lg 2 loetleb asja jagamise viisid ning nendeks on: 1) asja jagamine kaasomanike vahel reaalosades; 2) asja andmine ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas; 3) asja müük avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
15.Kaasomandi lõpetamise viisi valik. Kaasomandi lõpetamise viisi valikul tuleb arvestada hageja poolt taotletud erinevate viiside võimalikkust, samuti sellest kumb taotlus kaasomandi lõpetamise viisi(de) osas on põhjendatum. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-06 rõhutanud, et asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaasomandi lõpetamise viisiks peaks olema asja andmine ühele kaasomanikest. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-92-97, 3-2-1-140-02, 3-2-1-40-05, 3-2-1-102-05 ja 32-1-168-05 märkinud, et kohus võib valida AÕS § 77 lg 2 sätestatud viiside hulgast vastavalt asjaoludele sellise viisi, millega vähemalt üks kaasomanikest on kohtumenetluses nõustunud.

Kuna pooled on kaasomandi lõpetamise viisi osas ühisel arvamusel, vastab see ka kaasomanike huvidele.

16.Alternatiivsed nõuded. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja on hagis esitanud nõude kaasomandi lõpetamisel asja andmiseks hagejale ning hiljem nõude asja andmiseks kostjale. Poolte esindajate selgitustest nähtub, et nii hageja kui ka kostja eelistavad kaasomandi lõppemisel teist variant, s.o. korteriomandi jätmist kostjale ning kostjalt rahalise hüvituse väljamõistmist poole korteriomandi turuväärtuse ulatuses. Kostja on teise variandi osas hagi õigeks võtnud. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaasomandi lõpetamisel tuleb korteriomand anda kostjale ning kostja hüvitab hagejale 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest, tuleb hagi rahuldada. Selline olukorra lahendus vastab ka kõige enam kaasomanike huvidele, kuna kostja on korteri renoveerinud, kasutab korterit koos perega elamispinnana, hagejal puudub võimalus korterit kasutada, mistõttu kaasomandi lõpetamine eelpool nimetatud korras on ka õiglane.
17.Kohtu selgitus. Kaasomandi osast ilma jäävale kaasomanikule tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest (vt nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-102-05 ja 3-2-1-168-05; http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-102-05 ; arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-168-05 ). Kaasomandi lõpetamise viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 kohaselt rahuldatakse nõue omandi ülekandmiseks samaaegselt rahalise nõude täitmisega.

VI Menetluskulud

18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19.Kohtu 16.04.2008. a määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning hageja vabastati menetluskulu (riigilõivu) kandmisest.
20.Hageja esindaja oli nõus, et hageja õigusabikulud ja pool makstud ekspertiisitasust jäävad hageja enda kanda. Kostja esindaja oli nõus, et kostja menetluskulu (pool tasutud ekspertiisitasust) jääb kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja