Võlaõigus

(N., XXX)

väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Kohtuotsuse põhjendav osa

sisestamine veebikeskkonda. Kohus leiab, et pooled on krediidiandja veebikeskkonnas vahetanud tahteavaldusi ning sõlminud lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kostja on teinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõudele.

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et 27.04.2024 lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja avaldatud andmeid enda majandusliku seisundi kohta, kostja XXX avatud pangakonto XXX väljavõttest ajavahemiku 26.01.2024 kuni 16.04.2024 kohta nähtuvaid andmeid ning maksehäirete registri andmete puudumist. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl-d 66-85). Kohtu hinnangul nähtub pangakonto väljavõttest kostjale regulaarne töötasu laekumine. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja poolt regulaarsete maksete tegemist krediidiasutustele või muudele finantsteenuseid osutavatele isikutele. Pangkonto väljavõttest ei nähtu rahaülekandeid kostja muudele pangakontodele või suuremates summades regulaarseid sularahaväljavõtteid kontolt. Kohtu hinnangul ei anna pangakontolt nähtuv ja kostja avaldatud teave alust eeldada kostja laenuvõime puudumist. Kostja laenuvõime olemasolu kinnitab ka maksehäirete registris kostja maksehäirete puudumine. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuva teabe, kostja enda avaldatud teabe ja maksehäirete registri informatsiooni põhjal ei pidanud krediidiandja nõudma kostjalt täiendava teabe esitamist. Kostja esitatud andmetest nähtub kostja eeldatava krediidivõime olemasolu. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et krediidiandja ei rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

1 p 1). Nõude loovutamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist.

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 3000 eurot, intressi 311,21 eurot ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 314,70 eurot tasumise nõuete osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.