Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10664
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus H.G paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 esialgse õiguskaitse määrus
Kaebuse esitaja ja liik
H.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: H.G (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 esialgse õiguskaitse määrused muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 12.07.2024 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles H.G (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 11.07.2024 kell 20:00 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite CR ja KT arvamuse puudutatud isiku kohta.
2.1.Puudutatud isik viibib haiglaravil SA PERH psühhiaatriakliinikus kümnendat korda. Esimest korda oli tal kokkupuude psühhiaatriga 2001. aastal, kui tekkis ärevus ja meeleolu langus ning unetus. Diagnoositi kohanemishäire, lühiajaline depressiivne reaktsioon (F43.20). 2002. aastal oli episood, kus puudutatud isik muutus paari päevaga ebaadekvaatseks ja sehkendavaks ning vaenulikuks. 16.04.2004–30.04.2004 viibis puudutatud isik haiglaravil hüpomaania episoodiga. Aasta jooksul tekkisid keskendumisraskused. Ei suutnud õppida ega töökohti pidada. Oli püsimatu ja sekeldav ning emotsionaalselt labiilne. Võis olla ründav ja järgmisel hetkel nutma puhkeda. Diagnoositi maniakaalne episood, hüpomaania (F30.0). Hiljem selgus anamneesist, et oli varem ka mitme kuine depressioonifaas. Järgmisel haiglaravil diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, segatüüpi episood (F31.6). Alustati ravi valproaadiga.
2.2.Aastatel 2005-2008 hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse sagedusega kord aastas, kuhu tuli nii omal soovil kui tahtest olenematult, kui oli vaenulik ja agressiivne enda pere vastu. Haiglaravi kestvus oli keskeltläbi kuu aega. 2005. aastal selgus, et lisaks meeleolumuutustele esinevad puudutatud isikul luulumõtted jälitamisest ja sellest, et perekond töötab tema vastu. Välistada ei saa meelepetete esinemist. Peale paranoia esines ka inseneeringuluulu. Puudutatud isik tundis, et haiglapersonal lavastab tema jaoks olukordi. 2005. aastal muudeti diagnoos segatüüpi skisoafektiivseks häireks (F25.2).
2.3.Ägenemiste ajal on esinenud olulist mõttekäiguhäiret, desorientatsiooni ja agressiivsust ründas enda pere, kaashaigeid ja personali. Arvas, et teda kuulatakse pealt ja igal pool on kaamerad. Tekkis ebareaalsustunne ja inseneeringuluul. Kahtlustas, et on filmis ja kõik teised on näitlejad. Kahtles, kas ta on elus või surnud. Esines suurusluul ja ta arvas, et on tähtis isik, kes hoidis ära maailmalõpu ja kelle missioon on maailm üles ehitada. Arvab, et temasse sündis jumal ja tal on supervõimed. Raviskeemi on aastatega täiendatud risperidooni, kvetiapiini, erinevate rahustite ja unerohuga. Puudutatud isik on mitmeid kordi ravi omavoliliselt pooleli jätnud või vähendanud. Viimati viibis statsionaarsel ravil 14.09.202303.10.2023.
2.4.Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik tema venna initsiatiivil. Puudutatud isik avaldas luulumõtteid, et kõik on talle võlgu ja ta on elus palju tööd teinud ning nüüd peaksid teised teda teenima. Samuti tegi ta Facebookis postituse, et on suures ohus ja palus abi. Valvetoas oli puudutatud isik resoneerse mõttekäiguga. Esines mõttetulv. Puudutatud isik süüdistas, et ema ja vend on temaga halvasti käitunud ning vend ei kaitse teda. Valvearst vormistas puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 11.07.2024 kell 20.00.
2-24-10664
2.5.Puudutatud isiku seisund pole paranenud. Ta on jätkuvalt resoneerse ja segase mõttekäiguga ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik tunnistab, et ta pole viimastel päevadel ravimeid võtnud, kuna tundis end hästi ja tahtis päikesetõusu vaadata. Puudutatud isik suhtles inimestega Facebookis ja palus nendelt abi. Puudutatud isik oma seisukohti lähemalt selgitada ei suuda ja kaldub teemast kõrvale ning alustab uut juttu. Puudutatud isik ennast haigeks ei pea ja ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2) näol. Tema käitumine on oluliselt psüühilisest haigusest mõjutatud ning sellest tulenevalt võime ümbritsevat mõista ja oma käitumist juhtida olulisel määral piiratud. Arvestades anamneesi ohustab käesolevas seisundis puudutatud isik nii ennast kui ka teisi. Seisundist lähtuvalt pole puudutatud isik võimeline otsustama ravivajaduse üle. Maakohtu 12.07.2024 määrus ja põhjendused
3.Maakohus rakendas esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 11.07.2024 kell 20.00. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 15.07.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
3.1.Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 12.07.2024 SA PERH Psühhiaatriahaiglas tema esindaja juuresolekul. Kohus selgitas puudutatud isikule menetluse käiku ja menetlustoimingu sisu. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kohati ärritunud ja pretensioonikas ning magamata. Avaldas soovi raviarsti vahetada ja magada. Puudutatud isik selgitas, et ta tuli haiglasse ise, koos enda mehe Dga. Enesetunne läks väga heaks ja ta ärkas lõpuks ülesse ning õige puudutatud isik tuli välja. Ema pani teda psühhiaatriahaiglasse noorena, sest ta oli paha laps. Kodus ta oli ühe öö magamata ja üks kord ei võtnud rohtu. Ta ei võtnud tabletti sellepärast, et ta tahtis päikesetõusu näha. Öösel ta suhtles Facebooki messengeris sõprade ja eksidega. Ta palus neilt inimestelt vabandust. Näiteks oli ta nende tagant varastanud ja neid petnud. Puudutatud isik sai aru, et tegi seda, kuna oli pime. Tänu perekondlikele geenidele oli puudutatud isik augus, pime, kurt ja tumm. Puudutatud isik saab ja tahab nüüd teha neid asju, mida ta armastab. Näiteks armastab ta lapsi ja ta tahab lastega tegeleda. Puudutatud isik on lasteaias tugiisik ühele lapsele alates 2024 jaanuarist. Puudutatud isik ei ole kellelgi öelnud, et ta võtab ravimeid, sest muidu ta ilmselt kaotaks kohe selle töö. Ema ja vennaga on tal suhted keerulised. Ema on kasutanud tema peal füüsilist ja vaimset vägivalda. Puudutatud isik ei ela enam emaga koos. Praegu elab ta Raplas üürikorteris koos enda 11-aastase tütrega. Tütar elab praegu koos tema elukaaslase Dga, kuid ta läks ka sellest elukaaslasest hiljuti lahku. Puudutatud isikul oli koguaeg ärevus sees ja ta lõpetas rohtude võtmise umbes 2 nädalat tagasi. Enesetunne läks heaks, kui ta rohud ära jättis. Puudutatud isik tahaks elada normaalse inimese elu ja õppida.
3.2.Ärakuulamisel 12.07.2024 avaldas psühhiaater KT, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud võrreldes arsti arvamuse andmise ajaga ning ta kordas psühhiaatri arvamuses toodud põhjendusi, jäädes nende juurde. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust.
3.3.Kohus leidis, et tulenevalt raskest psüühikahäirest on isik ohtlik endale ja teistele ning isik vajab ravi psühhiaatriahaiglas.
2-24-10664
3.3.1.Isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire näol (F25.2) ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.
3.3.2.Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu enda ja ka teised. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et puudutatud isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi alustamist käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt. Ärakuulamisel oli isiku kõne kiire, kohati agressiivne ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik on situatsioonis desorienteeritud ja käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele. Isiku arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.
3.3.3.Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Puudutatud isik pole võimeline oma ravivajaduse üle otsustama ja tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas.
3.4.Kohus leidis, et isiku suhtes tuleb kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
4.Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 14.07.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 15.07.2024 määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 11.07.2024 kell 20.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 20.08.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
5.1.Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja uut arsti 14.07.2024 arvamust, leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilist ravi tähtaega tuleb pikendada kuni 40 päevani alates isiku 11.07.2024 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
2-24-10664
5.2.Kohus leidis, et tulenevalt raskest psüühikahäirest on isik ohtlik endale ja teistele ning isik vajab ravi psühhiaatriahaiglas.
5.2.1.Isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2) ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.
5.2.2.Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu enda ja ka teised. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi alustamist käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt. Ärakuulamisel on isiku kõne kiire, kohati agressiivne ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik on situatsioonis desorienteeritud ja käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele. Isiku arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.
5.2.3.Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ja täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus ärakuulamisel veendus, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Puudutatud isik pole võimeline oma ravivajaduse üle otsustama ja tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas.
5.3.Kohus rakendas esialgset õiguskaitset 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest. Arsti uuest 14.07.2024 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei ole 4 päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Kohtu hinnangul tuleb puudutatud isiku suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 teise lause alusel. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 12.07.2024 ja 15.07.2024 määrused tühistada ning haiglaravi viivitamatult lõpetada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste järgi pole täidetud PsAS §-s 11 ettenähtud alused, eelkõige ja peamisena puudub puudutatud isikul raske psüühikahäire. Sellest tulenevalt pole ka tema haiglaravi vajalik. Puudutatud isik on seisukohal, et tema varasemaid haiglas viibimisi ja diagnoose ei saa arvesse võtta tema praeguse seisundi hindamisel ning haiglasse paigutamisel. Pidev valesti haiglasse toomine on alguse saanud halbadest suhetest emaga.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Haiguse ägenedes tekkinud meeleolutõusule lisanduvad selle süvenemisel psühhootilised elamused. Kaasnesid paranoidsed luulumõtted lähedaste suhtes ema ja vend tahavad teda kahjustada ning ta peab ennast kaitsma. Luulumõtetest tulenevalt muutus puudutatud isiku käitumine järjest süüdistavamaks, vaenulikumaks ja ründavamaks
2-24-10664 lähedaste suhtes. Haiguse ägenemise põhjustas puudutatud isiku poolt omaalgatuslik ravi katkestamine. Vastuvõtul keeldus koostööst ja ravist ning hindas end terveks.
8.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
9.Avaldaja teatas 14.08.2024, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
13.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja ta on varasemalt rünnanud enda pere, kaashaigeid ning personali. Avaldaja selgitas 25.09.2024, et käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik psühhoosi ägenemise tõttu ja puudutatud isik muutus lähedaste suhtes luululiselt süüdistavaks, vaenulikuks ja ründavaks. Puudutatud isik avaldas, et ema ja vend teevad talle füüsiliselt liiga ja ta peab ennast kaitsma. Puudutatud isik tegi Facebookis avalduse, et on suures ohus ja palus abi. Emal oli reaalne hirm, et tütar võib talle jällegi kallale tulla ja füüsiliselt viga teha. Avaldaja selgitas, et varasemalt on puudutatud isik psühhoosi ägenedes sarnaste avalduste pinnalt füüsiliselt rünnanud ema. Avaldaja hinnangul oli ilma ravisekkumiseta puudutatud isiku agressiivse käitumise kordumise risk lähitulevikus kõrge. Puudutatud isik oli ravi omaalgatuslikult katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ilma ravita psühhoos ei parane. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast
2-24-10664 haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist. Välistatud pole, et puudutatud isik võib panna end sellise käitumisega olukordadesse, kus satub ise ohtu.
14.Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 14.07.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja avaldust toetas ka määratud esindaja.
15.Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik leiab kaebuses, et haiglaravi pole vajalik ja tal puudub raske psüühikahäire. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulisematest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi tuvastamisel hindama. Tegemist on eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamisega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on märkinud, et puudutatud isik oli ravi omaalgatuslikult katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik ka ise tunnistanud, et ta pole ravimeid võtnud.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
18.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.