lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-139344/33

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-139344/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LS § 169 lg 4, 5VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 104 lg 2, 3Vastutus süü puhulVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselLKindlS § 53 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-139344/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.03.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-139344

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Z.F vastu regressinõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.F apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2592,77 €

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja (apellant) Z.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 26.03.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 472 € ja mõista see summa kostjalt Z.F hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist lg 1 ls 2 määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 113

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 29.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.F (kostja) vastu 2280 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 10.11.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt põhinõude 2280 €, sissenõutavaks muutunud viivise 38,98 € ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras) maksmist.
2.1.Hageja tõi esile, et 12.05.2023 toimus Tallinnas Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänaval suunaga Gonsiori tänava poole liiklusõnnetus, milles kostja juhitud sõiduk VOLVO V70 (registreerimisnumbriga XXXXXX, edaspidi: kostja sõiduk) riivas sõiduki VOLVO V60 CROSS COUNTRY (registreerimisnumbriga YYYYYY, edaspidi: kannatanu sõiduk) vasakpoolset tagakülge. Kostja ei peatunud, vaid sõitis minema. Kostja sõiduki liikluskindlustus oli 12.05.2023 sõlmitud hageja juures.
2.2.Info-Auto AS parandas kannatanu sõiduki kahjustused ja esitas hagejale remondi eest arve summas 2280 €, mille hageja tasus. Hageja esitas 05.09.2023 kostjale kohtuvälise kahjunõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 19.09.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei pannud liikluses tähele kannatanu sõiduki riivamist, samuti ei andnud kannatanu märku liiklusõnnetusest. Kostja sai kõigest teada politseinikult, kes helistas mitu nädalat hiljem. Kostja avastas oma auto paremal pool kriimustused kahel uksel, kuid ei seostanud seda liiklusõnnetusega, vaid arvas, et autot on parklas kriimustatud. Hageja rikkus kahjujuhtumi käsitlemisel asjaolude väljaselgitamise reegleid. Tõendamata on kostja tahtlik lahkumine avariikohast. Õige ei ole esitada nõue remondiarve alusel, vaid kahju suuruse peab kindlaks tegema ekspert. Esitatud fotodest ei ole aru saada, kus ja millal need tehti ja kas kahjustused on seotud kostja sõidukiga.

MAAKOHTU OTSUS

4.Maakohus rahuldas hagi 26.03.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras need kindlaks rahaliselt.
4.1.Esmalt selgitas maakohus välja, kas täidetud on LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused, st kas kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli õigusvastane ja süüline.
4.1.1.Kostja möönis kohtuistungil, et riivas uksega kannatanu sõidukit, mille tulemusel on kahjustatud kostja sõiduki uksed. Samuti kinnitas tunnistaja (kannatanu), et just kostja sõiduk põhjustas vaidlusaluse kahju. Tunnistaja märkis, et liiklusõnnetuse tulemusel tajus ta enda sõiduki vappumist ja kriipivat heli. Arvestades kahjustuste olemust ja ulatust, tunnistaja tajutut liiklusõnnetuse toimumise hetkel, kostja kinnitust, et liiklusõnnetuse tulemusel tekkisid tema sõiduki ustele kahjustused, samuti kohtuniku isiklikku kogemust sarnaste väikesel kiirusel toimunud n-ö plekimõlkimistega, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei tajunud kannatanu sõidukile otsasõitmist. Lisaks puudub norm, mis vabastaks kostja vastutusest just nimetatud ettekäändel. Seega pidi kostja saama aru, et ta on osalenud liiklusõnnetuses, millega ilmselt tekib kahju vähemalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele (kui mitte isikutele ja muule varale).
4.1.2.Kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus peatumata. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, rikkudes sellega LS § 169 lg-s 5 sätestatud kohustust. Kostja ei toonud esile oma toiminguid saavutamaks, et tema isik ei jää tuvastamata ja kannatanule tekitatud kahju hüvitamata. Kostja ei tõendanud LS § 169 lg-s 4 nimetatud asjaolusid, mis välistaks 2 (5)

kohustuse teavitada politseid liiklusõnnetusest. Liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

4.1.3.Kostja pidi saama aru, et toimus liiklusõnnetus ja tekkis varaline kahju nii tema kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes politsei teavitamata ja lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline. Puuduvad andmed, et kostja poleks olnud süüvõimeline või esineks muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.
4.2.Maakohus tuvastas, et hageja hüvitas kannatanu sõiduki parandamise kulu 2280 €. Kostja küll vaidlustas hüvitise suuruse ja koosseisu, kuid vastuväited on tõendamata. Kostja ei tõendanud, et vaidlusalused kahjustused olnuks kannatanu sõidukil varasemalt või et liiklusõnnetuse asjaolusid arvestades ei ole kahjustuste tekkimine võimalik. Kostja märkis, et kahju koosseisu ja õnnetuse vahelise seoses väljaselgitamiseks on vaja eksperdi arvamust, kuid eelmenetluses vastavat taotlust ei esitanud. Lisaks kinnitasid nii hageja kui ka tunnistaja kohtuistungil, et enne liiklusõnnetust kannatanu sõidukil kahjustused puudusid. Kostja ei esitanud tõendit, et kannatanu sõiduki kahjustused on võimalik kõrvaldada odavamalt.
4.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja tagasinõue põhjendatud ja rahuldada tuleb ka viivisenõue seadusjärgses määras. Viivist on põhjendatud arvestada alates 20.09.2023, st alates nõudekirjas määratud tähtpäeva möödumisest. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 144,17 €.
4.4.Hageja õigusabikulud on menetluskulude nimekirjas märgitud summas 738 € põhjendatud ja vajalikud, lisaks tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 385 €. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud 1123 € ja hageja taotluse alusel menetluskuludelt viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks ei teinud maakohus kindlaks, et just kostja sõiduk osales 12.05.2023 liiklusõnnetuses ja põhjustas liikluskahju kannatanu sõidukile. Maakohus ei kontrollinud, kas kannatanu sõidukil oli vabatahtlik kaskokindlustus. Seetõttu pole välistatud, et kannatanu sõidukil tekkisid kahjustused mõnes muus olukorras ja teisel ajal, kuid vabatahtlik kaskokindlustus puudus ning kohustuslik liikluskindlustus ei oleks neid kahjusid hüvitanud, mistõttu 12.05.2023 liikluses osaledes valiti välja kostja sõiduk, et kostjat süüdistada liiklusõnnetuse toimepanemises.
5.2.Teiseks kohaldas maakohus valesti LKindlS § 53 lg 1 p 2, sest kostja ei lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt süüliselt ja õigusvastaselt. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks kostja tahtlust põgeneda sündmuskohalt või muud süülist õiguserikkumist. Kostjat ei ole väärteomenetluse korras karistatud sündmuskohalt põgenemise eest või liiklusõnnetusest mitteteatamise eest.
5.3.Kolmandaks jättis maakohus kohaldamata VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1. Tähelepanuta jäi, et kostjat ei kaasatud kahjujuhtumi menetlusse ega antud võimalust esitada selgitusi. Hageja ei kaasanud spetsialisti, kes oleks mõlemad sõidukid üle vaadanud ja tuvastanud sõidukite kahjustused. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et ka kannatanu lahkus sündmuskohalt ega kutsunud kohe politseid. Kui maakohus leidis, et kostja vastutuse eeldused olid täidetud, pidanuks kohus kaaluma hüvitise vähendamist VÕS §-de 139 ja § 140 alusel.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu. 3 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest osas, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Eelkõige pole vaidluse all, et kostja sõiduki kohustuslik liikluskindlustus oli sõlmitud hageja juures ja kannatanud sõiduk sai 12.05.2023 liiklusõnnetuses kahjustada. Pooled vaidlevad, kas kahjustuse põhjustanud liiklusõnnetuses osales kostja sõiduk, kas sõidukit juhtinud kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt ning kas maakohus mõistis kahjuhüvitise välja põhjendatud summas.
9.Kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Maakohus on hagi õigesti rahuldanud ja kostjal tuleb hagejale kui kindlustusandjale hüvitada liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.
9.1.Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule asjaolude ebapiisava tuvastamise ja tõendite hindamise kohta seoses liiklusõnnetuse toimumise ja osalenud sõidukitega. Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et vaidlusaluse kahju põhjustas kostja sõiduk. Kanntanu kahjuteade (dtl 42) ja tema tunnistajaütlused (dtl 154) viitavad selgelt kostja sõidukile ja kannatanu tegevusele liiklusõnnetuse järel, tegemaks kindlaks kahju põhjustanud sõiduk. Vaidlustatud otsusest nähtub maakohtu veendumuse kujunemine ja asjakohaseid tõendeid on vajalikul määral hinnatud. Nii jääb pelgalt hüpoteetiliseks kostja kahtlus, et kanntanu sõiduki vigastused võisid tekkida muul ajal. Maakohus võttis õigesti arvesse ka kostja avaldust kohtuistungil, et tema sõiduki uks puutus vastu kannatanu sõidukit (dtl 156). Kohtul pole vaja käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kannatanu sõiduki suhtes oli sõlmitud muid kindlustuslepinguid, sest kostja ei väida sama kahju mitmekordset hüvitamist.
9.2.Maakohus kohaldas LKindlS § 53 lg 1 p 2 õigesti. Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kostja suhtes süüdimõistva või karistava lahendi puudumine ei välista tema sündmuskohalt lahkumise õigusvastasuse ega süü hindamist tsiviilvaidluse lahendamisel (RKTKo 25.04.2022, 2-19-108066/45, p 12 jj). Loogiline ning tõendite ja tavalise elukogemusega on kooskõlas maakohtu põhjendus, et kostja pidi sõidukite riivet märkama. Pole eluliselt usutav, et kui kaks sõidukit puutuvad liikluses kokku, siis kokkupuute tajumine on neis viibivatel inimestel oluliselt erinev. Olles õigesti tuvastanud kostja osalusel liiklusõnnetuse toimumise, hindas maakohus asjakohaselt kostja kui liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustusi LS § 169 sätete järgi. Nende kohustuste (sh peatumine, dokumendi esitamine, politsei teavitamine) täitmist pidi tõendama kostja, aga vastavad tõendid puuduvad. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kolleegium leiab, et kostja oli liiklusõnnetuse kohast lahkudes vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 3), jättes peatumata ja selgeks tegemata, kas sõidukite kokkupuute tagajärjel tekkis kahju. Järelikult on mõlemad maakohtu järeldused nii kostja käitumise õigusvastasuse kui ka süü kohta korrektsed.
9.3.Kahju suurust hindas maakohus samuti õigesti kannatanu sõiduki remontinud ettevõtte kalkulatsiooni ja arve põhjal (dtl 30–31). Kostja ei tõendanud ega väida ka kaebuses, et kannatanu sõiduki saanuks remontida odavamalt.
9.4.Menetluslikult on ainetu kostja etteheide maakohtule VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamata jätmise kohta. Maakohus ei pidanud hindama kahjuhüvitise vähendamist nende sätete alusel, sest kostja sellist taotlust asja sisulise arutamise käigus ei esitanud. Kohus ei pea VÕS § 139 ega 140 kohaldama omal algatusel (RKTKo 13.04.2011, 3-2-1-11-11, p 16). 4 (5)
9.5.Ebaõige on kostja väide tema kaasamata jätmisest kahjujuhtumi menetlusse. Hageja tõendas, et kostjat teavitati kahjujuhtumi menetlusest 10.07.2023 (dtl 202) ja tal oli seega piisav võimalus menetluses osaleda. Hagejal ei olnud kohustust kaasata menetlusse täiendavaid spetsialiste ja kolleegium otsustas eespool p-s 9.3, et kahju suurust hindas maakohus korrektselt. Kostja saanuks veel ka kohtumenetluses tõendada, et kannatanu sõiduk remonditi põhjendamatult kallilt, aga sellekohaseid tõendeid ta ei esitanud. Lisaks ei toonud kostja esile, et kahju tekkimine või suurus oleks seotud kannatanu käitumisega. Samuti pole kahju hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega muul põhjusel vastuvõetamatu. Neil kaalutlustel pole sisulist alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 ja 140 alusel vähendada.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel kostja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
11.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 472 € hüvitamist, mis on tasu 3 t 56 min õigusteenuse eest (sh otsuse ja kaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 2 t 25 min, kohtukirja, kostja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine ning vastamine 1 t 11 min ning kostja kulunimekirjaga tutvumine ja hageja nimekirja koostamine 20 min) tasumääraga 120 €/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg 3 t 56 min vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu 120 € on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 472 € (= 3 t 56 min × 120). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja