lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-6837/9

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-6837/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1606
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25
Teabenõue
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21
Määrus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06
Päring
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 82 lg 3, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKrtS § 35 lg 2Tavapärane valitsemineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Avaldaja)Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu80152563(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised esindajad

ja

2-24-6837 16.10.2024, Jõhvi Heleen Jääger If P&C Insurance AS avaldus Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks nende Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu (registrikood 80152563)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
2.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistult If P&C Insurance AS kasuks põhinõue 3670,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 834,07 eurot ajavahemiku 14.01.2022 kuni 30.04.2024 eest ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt (3670,12 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2024 kuni põhinõude 3670,12 euro täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu kanda.
4.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistult If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud 388 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 137 lg 2Kahju hüvitamine mitme isiku poolt
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistult If P&C Insurance AS kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-24-6837

1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 30.04.2024 (hiljem täpsustatud) Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn, Olevi tn 31 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 3670,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 834,07 eurot ja viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Avalduse kohaselt toimus 20.09.2021 Kohtla-Järvel Olevi tn 31 kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr xx lagi, seinad, põrand ja köögimööbel. Kahju põhjustas veeleke küttesüsteemist. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja temale remondi 3500 eurot ja köögimööbli asendamise kulud 170,12 eurot. Tööde kogumaksumusest on maha arvatud omavastutus 185 eurot. Avaldaja esitas 03.12.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andes talle 10-päevase tähtaja nõude tasumiseks, kuid puudutatud isik nõuet ei täitnud.

Puudutatud isik ei esitanud avalduse kohta seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab If P&C Insurance AS avalduse.

4.Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, leides, et viimane on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust, mille tõttu on avaldajale tekkinud kahju.
5.Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21).

6.Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud Kohtla-Järvel Olevi tn 31 asuva korteri nr xx (30.04.2024 avalduse lisa 3). Kohus loeb kahjuteate (08.08.2024 avalduse lisa 1), varakahju vaatlusakti (30.04.2024 avalduse lisa 1), korteriühistu kinnituse (11.07.2024 tõend) ja kahjustatud korteri piltide (30.04.2024 avalduse lisa 2) alusel tõendatuks, et 20.09.2021 toimus Kohtla-Järvel Olevi tn 31 korteris nr xx kahjujuhtum, mille tagajärjel said kahjustada korteri nr xx lagi, seinad, põrand ja köögimööbel. Korteriühistu kinnituse järgi põhjustas kahju küttesüsteemi leke kütte sisselülitamisel (11.07.2024 tõend). See, et küttesüsteemi sisselülitamisel võivad tekkida veelekked, on sarnaseid vaidlusi puudutavat kohtupraktikat arvestades võimalik (vt nt RKTKm 09.03.2022, 2-199543). Kohtule ei ole esitanud muid tõendeid kahju põhjuse kohta. Kohus loeb seega tõendatuks, et veeleke lähtus küttesüsteemist. Küttesüsteem on kohtupraktika järgi korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et see võib läbida korteriomandi eriomandit (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 13). Kohus lähtub seega sellest, et korteris nr xx purunes ühise küttesüsteemi toru, s.o korteriomanike kaasomandi osa. Kahju kõrvaldamiseks tehtud remonditööd on kajastatud teostatud tööde aktis nr xxx, mille järgi tehti töid 3685,22 euro eest (30.04.2024 avalduse lisa 4). Avaldaja hüvitas 2(5)

2-24-6837 kahjustatud korteri omanikule remondi maksumuse 3500,00 eurot (3685,22 omavastutus 185 eurot, mille kandis kindlustusvõtja) ja kahjustatud köögimööbli asemele uue ostmise kulud 170,12 eurot, s.o kokku 3670,12 eurot (30.04.2024 avalduse lisad 5, 6). Avaldaja saatis puudutatud isikule 03.12.2021 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada 10 päeva jooksul alates nõude kättesaamisest (30.04.2024 avalduse lisa 7). Puudutatud isik pole kahju hüvitanud.

7.Avaldajale kui kahju kannatanud korteriomanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu hüvitatud kahju ulatuses.
8.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont. Selle kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
9.Avaldaja arvates on korteriühistul muu hulgas kohustus kontrollida küttesüsteemi ja tagada selle korrasolek nõnda, et sellest ei teki kellelegi kahju. Kuna praegusel juhul küttesüsteem lekkis, tekitades kahju, on puudutatud isik oma kohustust rikkunud. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib ka eeldada, et korteriühistu rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav, sest kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi piirest (vt TlnRnKm 13.08.2024, 2-21-7730, p-d 8.1–8.2). Arvestada tuleb sedagi, et kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud kindlustusandja võib nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ka siis, kui korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18).
10.Kohus leiab, et kahju ja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Kohus luges tõendatuks, et 20.09.2021 lekkis korteris nr xx asuva küttesüsteemi osa, mille tõttu said kahjustada korteri nr xx lagi, seinad, põrand ja köögimööbel. Avaldajale tekkis kahju, sest ta hüvitas kahjustatud korteri omanikule 3670,12 eurot. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja täitnud kaasomandi korrashoiukohustust, ei oleks kahju tekkinud. Seega on kahju rikkumisega põhjuslikus seoses.
11.Kohus luges teostatud tööde akti ja maksekorraldusega tõendatuks kahju suuruse 3670,12 eurot. Nõutav kahjuhüvitis on VÕS § 127 lg-t 1 arvestades eesmärgipärane, kuivõrd hüvitisega asetatakse isik võimalikult lähedale olukorrale, kui kahju poleks tekkinud. Remonditöödega asetati kahjustatud korteriomanik samaväärsesse olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Teostatud tööde aktis on tehtud töid kajastatud. Arvestades kahju ulatust, on tööd mõistlikud ja vajalikud.
12.Eelnevat arvestades on avaldaja põhinõue 3670,12 euro hüvitamiseks põhjendatud.

3(5)

2-24-6837

13.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 14.01.2022–30.04.2024 kokku 837,04 eurot ja TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt sama määra järgi.
14.Kohus leiab, et ka viivise nõue on põhjendatud. Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1). Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldaja võib nõuda selle täitmist (VÕS § 82 lg 7). Avaldaja esitas kohtuväliselt puudutatud isikule 03.12.2021 nõude kahju hüvitamiseks, mille palus tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul alates nõude saamisest. Avaldaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millal puudutatud isik nõude kätte sai. Samas on avaldaja arvestanud nõude sissenõutavaks muutumise aja selliselt, et võttis kuu aega avalduse edastamisest, millele lisandus 10 päeva. Kohtu hinnangul on VÕS § 82 lg 3 mõistes tegemist mõistlikult vajaliku ajaga kohustuse täitmiseks. Puudutatud isik nõuet ei tasunud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 14.01.2022. Viivisearvestus on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatuga.
15.Kohus mõistab puudutatud isikult TsMS § 367 arvestades välja ka edasiulatuva viivise alates 01.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3670,12 euro täitmiseni.
16.Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 3670,12 eurot (põhinõue), ajavahemiku 14.01.2022– 30.04.2024 eest viivise 834,07 eurot ja viivise alates 01.05.2024 kuni põhinõude (3670,12 eurot) täitmiseni.
17.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
18.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot. 30.04.2024 avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja (lisa 10) järgi osutas lepinguline esindaja õigusabi kahe tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajat on esindanud TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav esindaja, kelle tunnihind on 169 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulud hõlmasid avalduse koostamist, sh analüüsi, tõendite kogumist ja kohtule esitamist. Avaldajal on kulunud avalduse koostamisele kaks tundi. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, on avalduse koostamisele kulunud aeg mõistlik. Kohtu hinnangul ei saa õigusabi osutamise aega ja üldist õigusteenuse hinnataset arvestades pidada tunnitasu ülemääraseks. Seega võib õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Avaldaja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(5)

2-24-6837

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja