Flagito OÜ hagi Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2441,96 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post [email protected]); Kostja: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. (Hollandi registrikood 33014286, asukoht Amsterdamseweg 55, NL-1182 GP Amstelveen, Holland); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Villemson (epost [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, viivis 486,93 eurot ja alates 05.10.2024 viivis põhinõudelt, s.o 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt Flagito OÜ kasuks menetluskuluna 970 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, 04.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 130,29 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Reisijal PS oli kinnitatud broneering NYTFL5 Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. 13.07.2021 lendudele BT362 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Läti (Riia), BT617 lähtepunktiga Läti (Riia) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL1073 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Suurbritannia (Manchester). Kostja muutis reisija lende suundadel Tallinn-Riia ja Riia-Amsterdam. Reisijal tekkis probleem check-in protsessis. Reisija võttis ühendust kostjaga, kes suunas reisijat abi otsima airBalticu poole, viimane, aga uuesti kostja poole. Kostja vea tõttu ei lubatud reisijat lennule ning ta oli sunnitud ostma asenduslennu pileti sihtkohta Manchester hinnaga 328,48 eurot. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi hiljem esialgu planeeritust. Kostja on reisijale tagastanud 67,66 eurot. Reisijal on õigus hüvitisele 400 eurot. 16.07.2021 loovutas PS nõuded hagejale.
3.Reisijal IR oli kinnitatud broneering KCG9GY kostja 17.07.2022 lendudele KL2842 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam), AF3664 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) ja DL2477 lähtepunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Key West). Lend Amsterdam-Atlanta tühistati ning asenduslend toimus 20.07.2022. Kostja ei pakkunud reisijale hoolitsuskohustust, mistõttu pidi reisija ise tasuma ööbimise ja toidu eest 379,20 eurot, millest arvestades maha alkohoolsed joogid, olid kulud kokku 370,75 eurot. Reisijal on õigus hüvitisele summas 600 eurot. 29.11.2022 loovutas reisija IR nõuded hagejale.
4.Reisijal DT oli kinnitatud broneering QKATGB kostja 27.10.2021 lendudele KL2842 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL0601 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Los Angeles). Pileti hind on 351,84 eurot. Lend tühistati ning kostja kinnitas piletihinna tagastamist 29.09.2021 e-kirjas. Siiski pole reisijale raha tagastatud. 25.01.2022 loovutas reisija DT nõuded hagejale. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Seoses reisijaga PS, ei olnud kostja tegutsev lennuettevõtja. Tegemist oli airBalticu lennuga. Hüvitist on kohustatud maksma lennuettevõtja, kes on reisijaga lepingu sõlminud ja kes tegelikult teostab või kavatseb teostada lennu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et reisijat ei lastud lennule check-ini tehnilise vea tõttu, ning, et vea eest vastutab kostja. Samuti ei tõenda asenduslennu pileti arve, et PS oleks kahju kannatanud. Arve on saadetud JGle. Reisijale teostatud makse 67,66 eurot näol on tegemist tagasimaksega, mis tulenes asjaolust, et kui 2/8
reisija otsustab mitte enam reisida, on neil õigus saada raha tagasi kasutamata pileti eest või hüvitist alternatiivse transpordi eest. Kostja vaidleb vastu ka viivisenõudele, kuna kostja automaatvastus ei tõesta, et hageja oleks kostjale 26.09.2021 nõudekirja saatnud.
6.Hageja ei ole tõendanud, et IR on broneeringust tulenevad nõuded hagejale loovutanud, et Amsterdam - Atlanta reis tühistati ning, et reisijale pakutud asenduslend toimus alles 20.07.2022. Isegi, kui lend tühistati, leiab kostja, et kostja ei olnud lendu teenindav lennuettevõtja. Väidetavalt tühistatud lendu pidi teostama Air France. Hageja ei ole ka tõendanud, et reisija oleks kahju kannatanud või kostja reisija hoolitsuskohustust rikkunud. Üksnes arve ei tõenda seda, et reisija arve tasus ja seeläbi kahju kannatas. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Air France ei pakkunud reisijale varasemat asenduslendu ning kostja valis ise niivõrd palju hilisema lennu.
7.Hageja ei ole tõendanud, et reisija DT lend tühistati. Reisijale DT tagastati piletiraha 29.09.2021. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise ja kahjuhüvitise kokku 1983,41 eurot, 04.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 130,29 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ning edasiselt viivise põhivõlgnevuselt summas 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna hageja nõuded on tõendamata. Samuti ei olnud kostja reisijate PS ja IR lendude tegutsev lennuettevõtja. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et reisija DT lend tühistati. Samuti on DTle piletiraha tagastatud.
10.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Määruse artikli 2 punkti j ja artikli 4 lg 3 kohaselt, kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid.
11.Reisijal PS oli kostjaga kinnitatud broneering NYTFL5 (dtl 57-58, 125-126) 13.07.2021 lendudele BT362 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Läti (Riia), BT617 lähtepunktiga Läti (Riia) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL1073 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Suurbritannia (Manchester). Reisija lennud suundadel Tallinn-Riia ja RiiaAmsterdam muudeti lennu BT621 vastu lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) (dtl 61-62, 127-128). Lendu BT621 opereeris airBaltic. Reisijat PS ei lastud lennule BT621, mistõttu oli reisija sunnitud ostma asenduslennu pileti sihtkohta Manchester hinnaga 328,48 eurot (dtl 63, 129). Asenduspileti hinnast on kostja tagastanud reisijale 67,66 eurot. Reisija jõudis Manchesteri rohkem kui 3 tundi hiljem kui esialgu plaanitud. 16.07.2021 loovutas reisija PS oma kostja vastu suunatud nõuded VÕS § 164 lg 1 alusel hagejale, mida tõendab nõude loovutamise leping (dtl 65-68). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
12.Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei olnud tegutsev lennuettevõtja ning hüvitise maksmise eest vastutab airBaltic. Määruse artikkel 2 punkti b kohaselt on tegutsev lennuettevõtja lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või 3/8
sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja 2-20-6442 28.04.2021 lahendi p-s 17.2 selgitanud, et hageja on põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi on hüvitist kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lendudes, mille kohta oli tehtud ühtne broneering, vähemalt ühe lennu teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend põhjustas reisijale ebamugavuse (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 2020. a määrus kohtuasjas nr C-367/20 SP vs KLM Royal Dutch Airlines, p 28). Kolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust, et lennuettevõtja on reisija ees vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud reisijate ühtse broneeringuga, rikkus oma kohustusi. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et reisijal PS oli ühtne broneering NYTFL5 (dtl 57-58, 125-126) ning kostja opereeris broneeringu viimast lendu KL1073. Seega on kostja määruse tähenduses tegutsev lennuettevõtja. Eeltoodud tõlgendus vastab ka määruse põhjendustest 1 ilmnevale määruse põhieesmärgile, milleks on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase.
13.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et reisija ei saanud lennata vea tõttu, mille eest vastutab kostja. Kohtu hinnangul tõendab airBalticu 10.08.2021 e-kiri (dtl 150153), et reisija PS 13.07.2021 lend nr BT621 tühistati. AirBalticu selgitustest nähtuvalt oli teave lennu BT621 tühistamise kohta esitatud ja broneeringus saadaval alates 08.06.2021 ning kuna broneering tehti ja pilet väljastati kostja poolt, oli kostja kohustatud pakkuma reisijale alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Samuti nähtub kostja esitatud 22.07.2021 e-kirjast (dtl 112-113), et vastavalt kostja andmetele oli lendu KL2842 teenindav lend BT362 häiritud ja reisija ei saanud kostja lennuga reisida. Seega on tõendatud, et kostja ei saanud lendudega BT621 ja BT362 lennata. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et reisija ei saanud lennata reisijast tuleneval põhjusel. Kohtu hinnangul ei tõenda ka kostja esitatud PNR väljavõte (dtl 194), et kostjal puudus kohustus reisijat abistada. Kohus leiab, et antud juhul on leidnud tuvastamist, et reisija jäeti lennust maha ning mahajätmiseks ei olnud mõistlikke põhjendusi.
14.Määruse artikli 8 lg 1 punkti b kohaselt pakutakse reisijatele võimalust esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuvaks teekonna muutmiseks reisijate lõppsihtkohta. Euroopa kohus on 13.10.2011 lahendi C-83/10 p-s 44 märkinud, et kui vedaja ei täida talle määruse nr 261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud alustel. Reisija PS ostis iseseisvalt uued lennupiletid 13.07.2021 lennule lähtekohast Eesti (Tallinn) sihtkohta Suurbritannia (Manchester) maksumusega 328,48 eurot (dtl 63, 129). Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist reisijale. Kohus leiab, et reisija on põhjendatult kandnud kulusid lennuettevõtja poolt määruse artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 8 ette nähtud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi. Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ning asenduslennu piletite arve on väljastatud kolmandale isikule, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seoses kostja vastuväitega, põlemile kohaselt ei ole tõendatud, et reisija pole hüvitist saanud airBalticult, märgib kohus, et hageja on 10.08.2021 e-kirjaga (dtl 150-153) tõendanud, et airBaltic suunas reisija 13.07.2021 lennuga seoses kostja poole, kuna airBalticu hinnangul oli kostja kohustatud reisijale pakkuma alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Seega ei ole airBaltic pidanud põhjendatuks ise reisijale hüvitist maksta. Kostja ei ole tõendanud, et airBaltic oleks reisijale hüvitist maksnud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada lennupiletite maksumus. Reisija ostetud piletid maksid 328,48 eurot, mida 4/8
tõendab kohtule esitatud arve (dtl 63, 129). Asjas puudub vaidlus, et kostja on tagastanud reisijale 67,66 eurot. Seega tuleb määruse artikkel 8 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista asenduslennu piletite maksumus 260,82 eurot (328,48-67,66).
15.Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul reisijal õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Reisijale ei pakutud asenduslendu ja reisija jõudis sihtkohta üle 3 tunni hiljem, kui esialgu planeeritud. Lennumarsruudi Tallinn-Manchester mõõdetud vahemaa on 1790 kilomeetrit, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot.
16.Reisijal IR oli kinnitatud broneering KCG9GY (dtl 74) kostja 17.07.2022 lendudele KL2842 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam), AF3664 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) ja DL2477 lähtepunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Key West). Lend Amsterdam-Atlanta tühistati ning asenduslend toimus 20.07.2022. Kostja ei pakkunud reisijale hoolitsuskohustust, mistõttu pidi reisija ise tasuma ööbimise ja toidu eest 370,75 eurot. 29.11.2022 loovutas reisija IR oma kostja vastu suunatud nõuded hagejale, mida tõendab 19.08.2024 nõude loovutamise leping (dtl 157-161). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
17.Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei olnud teenindav lennuettevõtja, kuna tühistatud lendu opereeris Air France. Euroopa kohus on 11.07.2019 lahendi asjas nr C-502/18 p-s 33 selgitanud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõiget 1 tuleb koostoimes selle määruse artikli 3 lõikega 5 tõlgendada nii, et kui tegemist on ümberistumisega lennuga, mis koosneb kahest lennust ja mille kohta on tehtud üks broneering ning mis väljub mõne liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast ja suundub sihtkohta kolmandas riigis asuvas lennujaamas muu kolmanda riigi lennujaama kaudu, võib reisija, kes hilines oma lõppsihtkohta kolm tundi või rohkem seetõttu, et hilines teine lend, mida koodijagamise kokkuleppe raames teostas kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, esitada selle määruse alusel kahju hüvitamise hagi ühenduse lennuettevõtja vastu, kes teostas esimese lennu. Kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja 2-20-6442 28.04.2021 lahendi p-s 17.2 selgitustega, leiab kohus, et hüvitist on kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lendudest, mille kohta oli tehtud ühtne broneering, vähemalt ühe lennu teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend põhjustas reisijale ebamugavuse. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et reisijal IRl oli ühtne broneering KCG9GY (dtl 74) ning kostja teostas broneeringu esimest lendu KL2842. Seega on kostja määruse tähenduses tegutsev lennuettevõtja.
18.Samuti on kostja esitanud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud, et Amsterdam-Atlanta lend tühistati ning, et reisijale ei pakutud varasemat lendu kui 20.07.2022. Hageja on esitanud väljavõtte Amsterdam-Atlanta 17.07.2022 kell 10.55 väljuma pidanud lennu tühistamise osas (dtl 162-171) ja pardakaardi (dtl 172), mille kohaselt reisis reisija IR 20.07.2022 lennumarsruudil Amsterdam-Atlanta-Key West. Seega loeb kohus tõendatuks, et 17.07.2022 Amsterdam-Atlanta lend tühistati ning kostjale pakuti asenduslendu 20.07.2022. Kostja ei ole tõendanud, et 17.07.2022 lend Amsterdam-Atlanta toimus ja et reisija valis ise reisimiseks 20.07.2022 kuupäeva.
19.Määruse artikli 9 lg 1 kohaselt pakutakse reisijatele ooteajaga võrreldes piisavat tasuta sööki; hotellimajutust, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; transporti lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel. Euroopa Kohtu 13.10.2011 lahendi asjas nr C-83/10 p 44 kohaselt, kui vedaja ei täida talle määruse nr 5/8
261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud alustel. Antud juhul tühistati 17.07.2022 lend nr AF3664 ja asenduslend DL0073 toimus 20.07.2022, s.o 3 päeva hiljem. Reisija IR pidi ööbima 3 ööd (17.07.202220.07.2022) hotellis ning tasuma söögi eest, mis maksis 370,75 eurot (maksumus ei sisalda alkohoolseid jooke), mida tõendab 19.07.2022 arve (dtl 76, 144). Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks lennu tühistamise järgselt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustust täitnud. Kostja ei pakkunud reisijale hotellimajutust ega piisavat sööki. Kohtu hinnangul ei ole 3-päevane asenduslennu ootamine ebamõistlikult pikk vahe ning kostja ei ole tõendanud, et reisijale oleks pakutud varasemat lendu, kuid reisija valis reisimiseks 20.07.2022 kuupäeva. Kohus leiab, et reisija IR tegi kulud hotellile ja toitlustusele põhjendatult kostja kui lennuettevõtja poolt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud kahju hüvitamise eeldused ning hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist VÕS § 115 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse artikkel 9 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hotelli ja toitlustuse maksumus 370,75 eurot.
20.Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide muude kui määruse punktides a ja b nimetatud lendude puhul reisijal õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Kohus märgib, et määruse artikli 7 lg 1 p-des a ja b käsitletakse kuni 3500 kilomeetri pikkuste lendude osas hüvitise maksmist. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et kostjal on kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 3 õigus keelduda hüvitise tasumisest, kuna vaidlusaluse lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida kostjal ei olnud võimalik vältida. Lennumarsruudi Tallinn – Key West mõõdetud vahemaa on 8573 kilomeetrit, seega on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 600 eurot.
21.Reisijal DT oli kinnitatud broneering QKATGB (dtl 82-88, 136-142) kostja 27.10.2021 lendudele KL2842 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL0601 lähtepunktiga Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Los Angeles). Broneeringust nähtuv pileti hind on 351,84 eurot. Lend tühistati ning kostja kinnitas 29.09.2021 e-kirjas piletihinna tagastamist. Reisijale pole raha tagastatud. 25.01.2022 loovutas reisija DT oma kostja vastu suunatud nõuded hagejale, mida tõendab nõude loovutamise leping (dtl 9093). Seega on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista lennupiletite maksumuse 351,84 eurot, kuna lend tühistati. Määruse artikkel 8 lg 1 p a alusel pakutakse reisijatele võimalust valida seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos. Hagiavalduse kohaselt kinnitas kostja 29.09.2021 ekirjaga (dtl 89, 143), et tagastab piletite maksumuse, kuid hagi esitamise ajaks pole reisijale piletiraha tagastanud. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et lend tühistati. Samuti, et kostja tagastas piletiraha 29.09.2021. Kohtu hinnangul tõendab lennu ärajäämist kostja 29.09.2021 e-kiri (dtl 89, 143), mille kohaselt nõustus kostja piletiraha tagastama põhjusel, et reis katkestati tahtmatult vahepeatuse lennujaamas. Seoses kostja vastuväitega, et kostja tagastas reisijale piletiraha 29.09.2021, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei tõenda piletiraha tagastamist 02.09.2024 kiri (dtl 195-196), kuna tegemist ei ole maksekorraldusega, mis tõestaks makse tegemist, ning e-kirjast ei nähtu, kellele makse väidetavalt tagastati.
6/8
Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse artikli 8 lg 1 p a alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lennukipiletite maksumus 351,84 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised. Kohus leiab, et reisijaga PS seotud nõuetega summas 660,82 eurot tuleb viivist arvestada alates 27.09.2021, kuna hageja teavitas kostjat 26.09.2021, et soovib hüvitise tasumist, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023. Kohus loeb 26.09.2021 hüvitisnõude esitamise kostjale tõendatuks kuvatõmmisega kostja koduleheküljelt (dtl 199-200) ja kostja 26.09.2021 kättesaamise kinnituse e-kirjaga (dtl 69-70, 131-132). Seega on reisija PS hüvitisega seotud viivisenõue 84,64 eurot. Kohus peab põhjendatuks reisijaga DT seotud kahju hüvitiselt 351,84 eurolt viiviste väljamõistmist alates 07.10.2021, s.o pärast määruse artikli 8 lõikes 1 punktis a nimetatud seitsme päeva möödumist alates tagasimakse kinnituse saatmisest 29.09.2021, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023 summas 45,65 eurot.
24.Hageja nõuab kostjalt Euroopa maksekäsu esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudelt. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele. 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised alates 05.04.2023 põhivõlgnevuselt 1983,41 eurolt on 356,64 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 486,93 eurot (84,64+45,65+356,64) ning viivis põhinõudelt 1983,41 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista iga reisijaga seotud sissenõudmiskulude hüvitis kokku summas 120 eurot (3x40).
26.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, viivis 486,93 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis.
27.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2441,96 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab 7/8
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 620 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot.
31.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja Euroopa maksekäsu menetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
32.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi, hinnaga 100 eurot tund.
33.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul vastavad hageja esindaja nimetatud ajakulud hagiavalduse ja seisukoha koostamise tegelikele ajakuludele, võttes arvesse, et hageja nõuded seonduvad kolme erineva reisijaga kolmel erineval lennul. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 600 eurot.
34.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt põhjendatuks peetavaid menetluskulusid summas 970 eurot (350+20+600). Kohus mõistab need kostjalt välja.
35.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.