Muud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(4)

2-21-19754 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja esitas kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks loobumise tõttu, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldaja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldajal on hagita menetluses sarnaselt avalduse tagasivõtmisele (TsMS § 477 lg 6) õigus oma nõudest loobuda. Kuna seadus hagita menetluses avaldusest loobumist ette ei näe, rakendab kohus TsMS § 8 lg 2 alusel analoogiat TsMS § 429 lg 1 sätestatud hagist loobumise regulatsiooniga. TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku- ega menetlusosaliste huve. Puudutatud isik avaldusest loobumise osas vastuväiteid ei esitanud (avaldaja esitas loobumise avalduse pärast puudutatud isiku poolt taotluse esitamist menetluse lõpetamiseks võlgnevuse tasumise tõttu). Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus on käesolevas asjas määranud kohtuistungi toimumisajaga 16. oktoober 2024 kell 14:00. TsMS § 352 lg 1 esimese lause järgi mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kuna kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, siis kohus tühistab määratud istungiaja. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema 2(4)

2-21-19754 nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud sätted kehtivad koostoimes TsMS § 477 lg 1 ja § 172 lg 1 ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja taotleb menetluskulude 523 eurot väljamõistmist puudutatud isikult. Puudutatud isik vaidleb vastu menetluskulude tema kanda jätmisele ja leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 168 lg 6 (menetluskulude jaotus õigeksvõtul). Puudutatud isik leiab, et ei andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna avaldaja esitas korteriühistule 22.11.2021 hüvitamise nõude tähtajaga 06.12.2024, mis puudutatud isiku hinnangul ei ole mõistlik aeg nõude rahuldamiseks, kuna korteriühistu pidi pöörduma oma kindlustusandja poole. Puudutatud isik rahuldas põhinõude 17.12.2021, seega 24 päeva jooksul nõude saamisest. Puudutatud isik ei vaidlustanud nõuet pärast selle kättesaamist. Nõude esitamise päeval 17.12.2021 ei kontrollinud avaldaja esindaja võla tasumist, kuigi oleks pidanud seda tegema. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud siiski täielikult puudutatud isiku kanda. Kuigi puudutatud isiku selgituse ja lisatud maksekorralduse järgi on ta avaldajale tasunud põhinõudena esitatud kahjuhüvitise avalduse esitamisega samal päeval, s.o 17.12.2021, ei ole kohtu hinnangul siiski põhjendatud puudutatud isiku etteheited avaldajale, et viimane on andnud talle hüvitise tasumiseks liiga lühikese aja ja ei kontrollinud vahetult enne avalduse esitamist võlgnevuse tasumist, mille tõttu oleks avalduse esitamine olnud välditav. Kohtule avaldatust ei tulene, et puudutatud isik oleks omalt poolt juba kohtuväliselt teatanud avaldajale, et vajab seoses omakorda oma kindlustusandja poole pöördumisega enam aega või teavitanud avaldajat pöördumise tulemustest. Kohtu hinnangul ei saa avaldaja sellisel juhul eeldada, et puudutatud isik rahuldab tema nõude, arvestades puudutatud isikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja ja avalduse kohtule esitamise vahele jäävat ajavahemikku. Kuivõrd nii kahjuhüvitise makse on tehtud (makse ülekande toimumise tegelik aeg ei ole kohtule teada) kui avaldus kohtule esitatud samal päeval, ei saa ka väita, et avalduse esitamise hetkel puudus avaldajal nõue puudutatud isiku vastu (s.o isegi arvestamata sissenõudekulude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet). Seega ei oleks isegi menetluse lõpetamisel avalduse õigeksvõtuga põhjendatud puudutatud isiku väide, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabikulu 498 eurot (4 tunni 9 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot, ei sisalda käibemaksu) ja pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2 tundi. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning avaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, s.h moodustavad suure osa avaldusest viited õigusnormidele ja Riigikohtu lahenditele, avalduses muudetakse vaid konkreetse puudutatud isikuga seotud juhtumi asjaolusid. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus märgib, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Ülejäänud toimingute osas on avaldaja esitatud ajakulu põhjendatud. Kohus määrab seega avaldaja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks 2 tunni ja 39 minuti eest 265 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on avaldaja menetluskulu (riigilõiv) summas 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega. Seega jääb puudutatud isikule kohustus hüvitada avaldajale riigilõivust pool, s.o summas 25 eurot. Eelnevast tulenevalt on avaldajale hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks käesolevas menetluses 290 eurot. 3(4)

2-21-19754 TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab avaldajale pool tasutud riigilõivust s.o 25 eurot. Avaldajale tagastatav summa tuleb Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel kanda avaldaja taotluses märgitud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr XXX, selgitusega „1146483AL, tsiviilasi 2-21-19754“. Edasikaebamise kord TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.