Anneli Alekand, Triin Uusen Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-2410
Tsiviilasi
TARTU
HOIU-LAENUÜHISTU
saneerimismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU määruskaebus
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
avaldus
nende Määruskaebuse esitaja / avaldaja: TARTU HOIULAENUÜHISTU (rg-kood 11319532), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – konsolideeritud bilanss 31. detsembri 2025 seisuga ja 2025. a konsolideeritud kasumiaruanne.
2.Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus muutmata ja TARTU HOIULAENUÜHISTU määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda. Hüvitavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (avaldaja, ühistu) esitas 30. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule avalduse enda saneerimismenetluse algatamiseks.
Ühistu tegevus on jätkusuutlik, kuid erinevate väliste ja sisemiste asjaolude tõttu tekkinud likviidsusprobleemid on seda oluliselt häirinud ja raskendanud. Seisuga 27. jaanuar 2026 on esitatud hoiuste lõpetamise ja osamaksu tagastamise avaldusi summas 13 946 786,42 eurot, need jaotuvad sissenõutavaks muutumise aja järgi 2026. a peale. Hoiuste intressivõlad on 285 309,81 eurot. 278 998,75 euro suuruse maksuvõla kohta on Maksu- ja Tolliametiga saavutatud kokkulepe. Majanduslik olukord ei võimalda sissenõutavaks muutunud kohustusi korraga täita. Samas on ühistul nii jooksvad sissetulekud kui ka vara, mille eeldatav väärtus ületab kordades sissenõutavaks muutunud või 2026. a sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Võlgu suudab tagasi maksta üksnes tegutsev ühistu, kogudes selleks vahendeid nii jooksvatest tuludest kui ka kinnisvaraobjektide müügist. Seetõttu on vaja aega rahulikuks tööks, mida ei segaks mh pidevalt algatatavad kohtumenetlused või ähvardused selleks. Maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Pankrotihoiatuste ja -avalduste teel üksikute nõuete rahuldamine ei ole jätkusuutlik. Tegevuse jätkamisel on võimalik nõuete rahuldamine hinnanguliselt viie aasta jooksul. Ühistu vajab saneerimist, sest see võimaldab jätkata majandustegevust ning täita lähiajal olulise osa võlausaldajate nõuetest. Tõenäoliselt on jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik.
2.Maakohus andis 5. veebruari 2026 määrusega avaldajale tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja andmete täpsustamiseks.
Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 vastuse täiendavate selgituste ja lisadega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus võttis 19. veebruari 2026 määrusega avalduse menetlusse ning jättis avalduse saneerimismenetluse algatamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Saneerimismenetlus jääb algatamata saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 2 p 4 alusel, sest täitmata on SanS § 8 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused. Avaldaja esitatud andmete põhjal ei ole ühistu jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja esitatud andmed ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et makseraskused on püsiva iseloomuga ja ei ole saneerimismenetlusega ületatavad. Lisaks ei ole puudulike ja ebausaldusväärsete andmete alusel võimalik koostada mõistlikele ootustele vastavat saneerimiskava. Raamatupidamise aruannetes esitatud finantsandmete õigsuse on kahtluse alla seadnud ka ühistu ise. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja vastu esitatud 2026. a viis avaldust hoiuse tagastamiseks, kahe maksekäsu alusel on algatatud sundtäitmine.
4.1.Avaldaja lisas avaldusele konsolideerimata bilansi 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga ning konsolideerimata kasumiaruande 2024. ja 2025. a majandusaasta kohta. Bilansi järgi oli ühistul 31. detsembri 2025 seisuga vara 52 126 686 eurot, sh käibevara 12 113 198 eurot ja põhivara 40 013 489 eurot, ning kohustusi 42 369 514 eurot, sh pikaajalisi 119 204 eurot ja lühiajalisi 42 250 310 eurot.
4.2.Avaldaja ei ole esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale 2024. a majandusaasta aruannet ning 2022. ja 2023. a aruannetes puudub audiitori aruanne. Hoiu-laenühistul peab olema audiitor (hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 41 lg-d 1 ja 4). Mitme aasta jooksul audiitori arvamuse puudumine muudab kohtule esitatud andmed ebausaldusväärseks. Avaldaja selgituste kohaselt ei esitatud registriosakonnale konsolideeritud andmeid seetõttu, et ei leitud ühtegi audiitorit, kes oleks nõus ühistut auditeerima. Pärast 5. detsembril 2025 juhtkonnas toimunud muudatusi tuvastati sisemise revisjoni käigus, et majandusaasta aruandes esitatud andmetes võib esineda olulisi vigu. Ühistul on kavas vaadata aruanded põhjalikult üle ja viia andmed kooskõlla tegelikkusega, korrektsed aruanded on võimalik koostada märtsi lõpuks. Seega on avaldaja ise seadnud kahtluse alla seni esitatud finantsandmete õigsuse.
Kohtul puudub võimalus sisuliselt hinnata, kas ühistu on püsivalt maksejõuetu ja kas tema jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, kui esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtja vara, kohustusi ja majandustegevuse tulemit.
4.3.Avaldusele lisatud varanimekirja kohaselt olid lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31. detsembri 2025 seisuga 9 490 696 eurot, sh oli laenunõuete lühiajaline osa 9 174 685 eurot. Avaldaja esitatud täiendavate andmete järgi olid tähtaegselt tasumata laenunõuete põhiosad ja intressid, mille tasumise tähtpäev oli enne 1. jaanuari 2026, kokku 6 443 863,56 eurot. Avaldaja selgituse kohaselt osutusid probleemseks seotud ettevõtjatele väljastatud laenud, sh märkimisväärsetes summades. Mitmel juhul ei ole selge laenu andmise eesmärk ning puuduvad tagatised või on need hiljem võõrandatud kolmandatele isikutele, jättes laenulepingud katteta. Avaldajal on kavas jätkata laenude teenindamist ning vaadata seotud isikutele antud laenud hoolikalt üle ja nõuda esimesel võimalusel need tagasi. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 andmed ka nõuete kohta, mida tegelikult ei ole. Ühistul puuduvad nõuded nelja äriühingu vastu kokku 1 775 151,86 eurot. Lisaks on nõudeid, mida ei esine varanimekirjas kajastatud mahus. Suurim on nõue Adepte Energy OÜ (rg-kood 12653115) vastu, kelle osanik ja juhatuse üks liige on avaldaja nõukogu esimees Harry Raudvere. Seisuga 1. jaanuar 2026 oli sissenõutavaks muutunud ja laekumata 1 627 610,91 eurot. Avaldaja märkis mittelaekumise põhjuseks, et nõuet ei ole, ja laekumise tõenäosuseks 0%. Avaldaja ei selgitanud, miks on vara nimekirjas nõuded, mida ei eksisteeri.
4.4.Avalduse kohaselt on kontserni omandis 141 kinnisvaraobjekti ja 10 hoonestusõigust. Avalduse lisa nr 5 järgi on ühistu omandis 32 katastriüksust. Saneerimismenetluse algatamise otsustamisel saab lähtuda üksnes avaldaja omandis olevast kinnisvarast ja selle väärtusest. Seisuga 31. detsember 2025 oli ühistul bilansi andmetel kinnisvara väärtuses 511 427 eurot, s.o müügiootel varud 338 427 eurot ja kinnisvarainvesteeringud 173 000 eurot. Avaldaja täpsustas 16. veebruari 2026 vastuses, et tema omandis on tegelikult 31 kinnisvaraobjekti turuväärtusega 1 362 000 euro, sh kinnisasi väärtusega 300 000 eurot, mida hoitakse ühistu nimel tagatisena. Avaldaja leidis, et bilansi osas tuleb teha põhjalik analüüs ning viia see tegelikkusega vastavusse, bilansis esitatud nõuete maht on tegelikkusest umbes 15% suurem.
4.5.Avaldusele lisatud bilansi ja kasumiaruande põhjal oli ühistu 2024. a majandusaasta kahjum 703 553 eurot ja 2025. a kahjum 994 277 eurot. Kui auditeeritud majandusaasta aruandest selgub kahjum, kaetakse see vastavalt HLÜS § 26 lg-le 1 üldkoosoleku otsuse alusel reservkapitali arvel või põhikirjas ettenähtud juhtudel muude reservide arvel. Avaldaja selgituse järgi ei olnud üldkoosolekul võimalik otsust 2024. a kahjumi katmise tegevuskava kohta vastu võtta, sest majandusaasta aruandeid ei ole alates 2022. a auditeeritud ega üldkoosoleku poolt kinnitatud. Auditeerimiskohustuse täitmata jätmine ei kõrvalda HLÜS § 26 lg-s 1 sätestatud kohustust.
4.6.Ettevõtja võib SanS § 7 lg 31 kohaselt lisada saneerimisavaldusele saneerimiskava projekti. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 kohtule 2026. a rahavoogude prognoosi, selgitades, et sisuliselt on tegemist saneerimiskava esialgse projektiga. Avaldaja ei esitanud sisulist selgitust rahavoogude prognoosi katteallikate kohta ega seotust kavandatavate tegevustega. Avalduses kavandas ühistu võlausaldajate nõuete rahuldamist mh tütarettevõtete vara arvelt. Tütarettevõtete vara ei saa käsitada ühistu enda varana.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas 9. märtsil 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 19. veebruari 2026 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja algatada saneerimismenetlus.
SanS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud, maakohus jättis saneerimismenetluse alusetult algatamata. SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 toodud asjaolusid tuleb üksnes põhistada. Avaldaja põhistas, et vajab saneerimist, ja kohus ei tuvastanud vastupidist. Seega on täidetud SanS § 8 lg 1 p 2 eeldus. Samuti on täidetud SanS § 8 lg 1 p 3 eeldus, sest esitatud andmete ja saneerimismenetluses koostatava saneerimiskava alusel on avaldaja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Maakohus ei ole vastupidist tuvastanud ega nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohtul oleks tulnud avaldaja esitatud andmete ja dokumentide alusel asja sisuliselt hinnata. Saneerimisavalduse lahendamisel saab kohus tugineda ka auditeerimata majandusaasta aruandele, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 järgi tõendiks, mida kohtul tuleb TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega (vt RKTKo 13. juuni 2012, 3-2-1-46-12, p 11). Täidetud on ka SanS § 8 lg 1 p 1 eeldus. Vaidlust ei ole, et saneerimismenetluse algatamata jätmisel on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Maakohus ei tuvastanud, et avaldaja oleks püsivalt maksejõuetu. Ei saa olla vaidlust, et mõistlikke saneerimisabinõusid rakendades saavutataks igal juhul olulise osa võlausaldajate jaoks suure tõenäosusega parem tulemus kui pankroti korral. Maakohus ei teinud avaldajale SanS § 8 lg 3 kohast ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks, seega kinnitas kohus oma käitumisega, et avaldaja püsiv maksejõuetus ei ole tuvastatud. Ennatlik on asuda seisukohale, et saneerimisnõustaja ei ole võimeline koostama asjakohast ja põhjendatud saneerimiskava, kava koostab kohtu määratud erapooletu saneerimisnõustaja alles pärast saneerimismenetluse alustamist. Avaldaja selgitab täiendavalt, et saneerimismenetluses saab arvestada kontserni kogu vara. See on soovitatav ja võimalik, lähtudes saneerimismenetluse eesmärgist. Avaldajal on raamatupidamisseadusest tulenev kohustus esitada konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne, saneerimismenetluses ei ole põhjendatud käsitleda tema varalist seisukorda teistmoodi. Oluline on vaadata n-ö tervikpilti. Kontserni varade ja kohustustega arvestamata jätmine tekitab avaldaja majanduslikust olukorrast puuduliku ja moonutatud pildi. Konsolideeritud bilansis oli 31. detsembri 2025 seisuga vara 59 503 049 eurot ja kohustusi 44 845 471 eurot. See tähendab, et kontserni vara ületab kohustusi 14 657 578 euro võrra, mida avaldaja saab kasutada vajadusel täiendavate ja erakorraliste kulude ja kohustuste katteks. 2025. a konsolideeritud kasumiaruande kohaselt oli kontserni aruandeaasta kasum 890 667 eurot. Seega on avaldaja tegevus igal juhul jätkusuutlik ja pärast edukat saneerimismenetlus edukalt võimalik. Avaldaja on 20 äriühingu emaettevõtja. Tütarettevõtete vara väärtus omab igal juhul tähtsust, sest kajastub avaldaja varas tütarettevõtete osaluste/aktsiate bilansilise väärtuse kaudu. Raskused hoiustajate nõuete rahuldamisel on ajutised, seotud ootamatute asjaoludega (ebatavaliselt palju hoiustajaid soovis saada hoiused tagasi ebamõistliku ja lühikese aja jooksul) ning vajadusega likviidne vara jms realiseerida, mis vajab aega (raha on investeeritud kinnisvara- jm projektidesse).
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – ühistu konsolideeritud bilanssi 31. detsembri 2025 seisuga ning 2025. a konsolideeritud kasumiaruande (TsMS § 662 lg 3).
9.Maakohus jättis saneerimismenetluse algatamata saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 2 p 4 alusel, sest täitmata on SanS § 8 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja esitatud andmete põhjal ühistu jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja esitatud andmed ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et makseraskused on püsiva iseloomuga ja ei ole saneerimismenetlusega ületatavad. Lisaks ei ole puudulike ja ebausaldusväärsete andmete alusel võimalik koostada mõistlikele ootustele vastavat saneerimiskava. Raamatupidamise aruannetes esitatud finantsandmete õigsuse on kahtluse alla seadnud ka ühistu ise. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja vastu esitatud 2026. a viis avaldust hoiuse tagastamiseks, kahe maksekäsu alusel on algatatud sundtäitmine. Ettevõtja võib SanS § 7 lg 31 kohaselt lisada saneerimisavaldusele saneerimiskava projekti. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 maakohtule 2026. a rahavoogude prognoosi, selgitades, et sisuliselt on tegemist saneerimiskava esialgse projektiga. Avaldaja ei esitanud selgitust rahavoogude prognoosi katteallikate kohta ega seotust kavandatavate tegevustega. Maakohus märkis, et avalduse kohaselt on kontserni omandis 141 kinnisvaraobjekti ja 10 hoonestusõigust, kuid enamus nendest on tütarühingute omandis. Saneerimismenetluse algatamise otsustamisel saab lähtuda üksnes avaldaja omandis olevast kinnisvarast ja selle väärtusest. Ringkonnakohus nõustub praeguses asjas esitatud asjaolude põhjal maakohtuga. Saneerimismenetluse algatamise avalduse esitas iseseisev juriidiline isik TARTU HOIULAENUÜHISTU. Avaldust kontserni saneerimiseks esitatud ei ole ja seetõttu ei saa kontserni üldisi majandustulemusi samastada tütarühingu omadega, kuna kontserni kuuluvad lisaks saneeritavale ettevõtjale ka teised ettevõtted. Asjas puuduvad andmed selle kohta, kuidas teised kontserni kuuluvad ettevõtted panustaksid avaldaja makseraskuste ületamisse. Asjaolu, et üks kontserni kuuluv ettevõte on maksejõuetu, ei mõjuta automaatselt kogu kontserni maksevõimet. Avaldaja ei ole kohtule usutavaks teinud oma osaluste tegelikku väärtust teistes ettevõtetes. Eeltoodu tõttu ei anna alust maakohtu järelduse muutmiseks ka määruskaebusele lisatud ühistu konsolideeritud bilanss 31. detsembri 2025 seisuga ning 2025. a konsolideeritud kasumiaruanne.
10.Iseenesest õige on avaldaja väide, et saneerimisavalduse lahendamisel saab kohus tugineda ka auditeerimata majandusaasta aruandele, mis on TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks ja mida kohtul tuleb TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Samas on avaldaja viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-46-12 p 11 eksitav. Nimetatud asjas selgitas Riigikohus auditeerimata majandusaasta aruande kui tõendi hindamisega seonduvat hagimenetluses. Praegusel juhul tuleb kohtul hinnata, kas saneerimisavalduse lisana esitatud auditeerimata majandusaasta aruandeid esitades on avaldaja täitnud SanS § 7 lg 3 ja § 8 lg 1 nõuded. Maakohus viitas õigesti, et hoiulaenuühistul peab olema audiitor, kes auditeerimise käigus peab kontrollima hoiu-laenuühistu seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmist ning esitama hoiu-laenuühistule aruande, milles avaldab arvamust nende nõuete järgimise kohta (HLÜS § 41). Asjas puudub vaidlus, et avaldaja ei ole esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale 2024 majandusaasta aruannet ning 2022 ja 2023 aruannetes puudus audiitori aruanne. Õige on maakohtu järeldus, et mitme aasta jooksul audiitori arvamuse puudumine muudab kohtule esitatud andmed ebausaldusväärseks. HLÜS § 41 lg 1 järgi oli nii 2022. a kui on ka praegu hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik.
11.Põhjendatud ei ole avaldaja arutlused selles, kas maakohus tuvastas või pidi tuvastama saneerimismenetluse algatamata jätmisel ettevõtja püsiva maksejõuetuse. Ringkonnakohus rõhutab, et sellist kohustust maakohtul praegusel juhul ei olnud. Sellist kohustust ei pane
kohtule ka SanS § 8 g-s 3 sätestatu. Viidatud säte annab kohtule küll võimaluse teha ettevõtjale ettepanek tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks, kui ettevõtja püsiv maksejõuetus on kohtule ilmne. Samas ei pane see säte kohtule ettevõtja püsiva maksejõuetuse tuvastamise kohustust. Sellise kohustuse panemine kohtule ei ole arvestades ka saneerimismenetluse algatamise tähtaega (7 päeva avalduse esitamisest) kohtule jõukohane, arvestades ka seda, et kohus ei saa analoogselt pankrotimenetluse eelmenetlusega tugineda siin erapooletu asjatundja (ajutine haldur ) arvamusele.
12.Praegusel juhul piisas saneerimismenetluse algatamata jätmiseks sellest, et kohtu hinnangul ei olnud ettevõtja piisavalt põhistanud seda, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu (SanS § 8 lg 1 p 1), samuti seda, et ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 2).
13.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja saneerimismenetluse algatamise eeldused ei ole maakohtule esitatud materjalide alusel praegu täidetud ja maakohus jättis seetõttu põhjendatult saneerimismenetluse algatamata.
14.SanS § 7 lg 4 kohaselt, kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankroti- kui ka saneerimisavaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Kohtulahendite infosüsteemi (KIS) andmetel on ühte tsiviilasja (nr 2-26-2410) liidetud kolm avaldust: 1) TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 30. jaanuaril 2026 avaldus saneerimismenetluse algatamiseks; 2) Andres Purasoni 3. veebruaril 2026 avaldus TARTU HOIU-LAENUÜHISTU pankroti väljakuulutamiseks; 3) TARTU HOIU-LAENUÜHISTU
17.märtsil 2026 on Tartu Maakohus teinud määruse, millega võttis TARTU HOIULAENUÜHISTU pankrotiavalduse menetlusse, nimetas TARTU HOIU-LAENUÜHISTU ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Tarmo Petersoni, seadis käsutuskeelud ja peatas tsiviilkohtumenetlused, milles TARTU HOIU-LAENUÜHISTU osaleb menetlusosalisena. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 20 lg 3 alusel peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Ringkonnakohtu menetluses olev määruskaebemenetlus ei ole peatunud ja puudub alus seda ka peatada.
15.PankrS § 27 lg 42 kohaselt, kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitatakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja lahendab saneerimisavalduse. Eeltoodust tuleneb, et avaldajale on saneerimise võimalus tagatud, kui pankrotiavaldust läbi vaadates leiab maakohus, et avaldaja ei ole maksejõuetu ja saneerimine on võimalik.
16.Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.