Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. september 2024
Tsiviilasja number
2-21-17075
Tsiviilasi
Kristina Vitenzoni (uus ümberkujundamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. juuli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristina Govzmani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Kristina Govzman (end Vitenzon) (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustajad (puudutatud isikud/võlausaldajad): I Svea Finance AS (rk: 11200943), esindaja Piret Palm II OMEGA INVEST OÜ (rk: 10866568) III Credit.ee OÜ (rk: 11898079), esindajad Rasmus Vaher, Andrus Vaher ja Marina Belkova IV Holm Bank AS (rk: 14080830), esindaja Aliis Klaar V OK Incure OÜ (rk: 11542046), esindaja Maarja Kruusma VI Aktiva Finance Group OÜ (rk: 10746479) VII Renovum OÜ (rk: 14042462), esindaja Irina Vassiljeva VIII Moneyzen OÜ (rk: 12541882), esindaja Anzhela Ternikova IX Eesti Inkasso OÜ (rk: 12438291)
nimi
Govzman)
võlgade
X AS Citadele banka Eesti filiaal (rk: 11971924), esindaja Eveli Kaunispaik XI Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Regina Pikalev XII Nord Collect OÜ (rk: 11897588), esindaja Igor Vavilov XIII Intrum Debt Finance AG (välismaa registrikood:
CH-100.023.266)
XIV Aktsiaselts Saare Kalur (rk: 10021397), esindaja Anneli Koit
Tühistada Viru Maakohtu 7. juuli 2024 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kristina Vitenzon (uus nimi Govzman) (avaldaja/võlgnik) esitas 01.11.2021 maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgade suurus umbes 82 000 eurot (sh kõrvalnõuded ja kohtutäituri tasud). Avaldaja palus vähendada tema kohustusi nii, et tasumisele kuuluv summa ei ületaks 10 000 eurot, mille avaldaja tagastab 4 aasta ja 2 kuu jooksul igakuiselt summas 200 eurot. Maakohus võttis avalduse 24.11.2021 määrusega menetlusse, andis võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks ja peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamise või menetluse lõppemiseni. 27.12.2023 seisukohas palus avaldaja kava kinnitada. Esitatud ümberkujundamiskava on parem kui pankrotimenetlus. Avaldaja ülalpidamisel on kaks last ja tema igakuine netosissetulek on 1300 eurot. Muud vahendid võlgade tasumiseks avaldajal puuduvad. Maksuameti andmetel on avaldaja võlgade suurus 27.12.2023 seisuga 68 565,83 eurot. Kuni kohtutäituri poolt konto arestimiseni tegi avaldaja igakuiselt makseid kõikidele võlausaldajatele. Võlausaldajad ei ole laenude andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2.Intrum Debt Finance AG teatas, et ei nõustu võla vähendamisega 89% ulatuses, kuid on nõus kohustuse täitmisega ositi. Credit.ee OÜ leidis, et ümberkujundamiskava tingimused on võlausaldajatele kahjulikud võrreldes pankrotimenetlusega. Võlgnik soovib vabaneda võlgadest 89% ulatuses, mis on selgelt suunatud võlgadest vabanemisele, mitte võlgade mõistlikus ulatuses tasumisele.
Võlausaldaja oli nõus loobuma kõrvalnõuetest, põhiosa peaks võlgnik tagastama. Maksmise perioodi tuleks pikendada 72 kuuni. Holm Bank AS nõustus võlgade ümberkujundamisega juhul, kui põhinõuded täidetakse täies ulatuses ja maksimaalselt 72-kuulise perioodi jooksul. OK Incure OÜ palus jätta kava kinnitamata. Võlausaldajal on kehtivad täitedokumendid, seega kohustuste sellises määras vähendamine (kohustuste täitmine vaid 11%) ei ole võlausaldaja huve arvestav ega lubatav. On ebatõenäoline, et võlgnik suudaks kava täita. Eelnevaid maksekokkuleppeid võlgnik ei täitnud. Renovum OÜ palus jätta kava kinnitamata. Võlausaldaja põhivõla 643,53 eurot vähendamine võlgniku pakutud ulatuses ei arvesta võlausaldaja õiguste ja huvidega. Võlausaldaja põhinõude vähendamisega ei nõustunud. Samuti ei ole võlgnik põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist võlgade ümberkujundamisel. Kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Moneyzen OÜ leidis, et kuna võlgnik ei ole varasemaid kokkuleppeid korrektselt täitnud, on alust arvata, et võlgnikul puudub motivatsioon täita ka ümberkujundamiskava. Vastavalt kohtu kinnitatud kompromissile on võlgnik kohustatud tasuma laenulepingust nr L171000675 tulenevat võlga igakuiste maksetena maksegraafiku alusel. Kompromissis on mõistlik maksegraafik ja puudub igasugune vajadus võlga täiendavalt ümber kujundada. AS Citadele banka Eesti filiaal palus jätta kava kinnitamata. Mitme ümberkujundamismeetme üheaegne rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlgnik käitub pahatahtlikult ning nõuete vähendamine 89% ulatuses ja ajatamine taotletud aja peale ei ole proportsionaalne ja õiglane meede. Võlausaldaja nõustus viivise vähendamisega, kuid mitte põhiosa ja intressivõla vähendamisega. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnikul ei õnnestu pankrotimenetlust vältida. Aktsiaselts PlusPlus Capital leidis, et võlgade vähendamine 89% ulatuses on võlausaldajaid äärmiselt kahjustav ja jätab võlgniku võlausaldajatest oluliselt paremasse olukorda. Samuti ei ole mõistlik võlgniku pakutud kohustuste täitmise tähtaeg. Lisaks on vähetõenäoline, et võlgnik suudab kava täita. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aktsiaselts Saare Kalur oli valmis loobuma kõrvalkuludest, kui laenu põhiosa saaks ümberkujundamise perioodi jooksul täidetud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 07.07.2024 määrusega K. Vitenzoni võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Maakohus tühistas maakohtu 24.11.2021 määruse alusel võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste (või sundtäitmiste) peatamise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Määruse kohaselt lähtus kohus lahendi tegemisel alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) sätetest. VÕVS § 1 lg-st 1 tulenevalt on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist selleks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Võlgade ümberkujundamiseks võimaluse andmise tingimus on, et võlgnik peab suutma selle tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Võlausaldajad ei tohiks võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku vara
võõrandataks pankrotimenetluses. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte oluliselt väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Kohus nõustus võlausaldajatega, et põhinõuete vähendamine 89% ulatuses ei ole võlausaldajate huvidega kooskõlas ning võlgniku igakuisest sissetulekust lähtudes ei ole tõenäoline, et ta suudaks oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, võlgnikul puudub hetkel kehtiv töösuhe ja tema kaasomandis on kinnisvara, millele on seatud keelumärge. Võlausaldajate heakskiit on võlgade ümberkujundamisel oluline. Võlgnik ei ole varasemaid kokkuleppeid järginud. Kui võlgnik ei suuda varem kokku lepitud tingimusi täita, on raske uskuda, et ta suudab järgida uut kava. Võlgniku sissetulek ei ole piisav, et võlgasid tasuda. Kui sissetulekud ei kata isegi vähendatud võlgasid, ei ole kava realistlik. Põhivõlgade vähendamine ei ole võlausaldajate suhtes õiglane. Võlausaldajatel on õigus saada laenuks antud raha tagasi ning põhivõlgade vähendamine sellises ulatuses kahjustab nende huve. Isegi kui kõrvalnõuete vähendamine võib olla mõistlik, ei ole see piisav, et kompenseerida põhivõlgade olulist kärpimist. Seega ei ole põhjendatud kinnitada ümberkujundamiskava, mis vähendaks võlgasid 89% ulatuses. Kava peab olema realistlik, õiglane ja võlausaldajate huve arvestav. Ülaltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna võlausaldajad ei ole ümberkujundamiskavaga nõustunud ning kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline, tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus jätta VÕVS § 24 lg-te 1, 2 ja § 25 lg 1 alusel rahuldamata ning ümberkujundamiskava kinnitamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.K. Govzman esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 07.07.2024 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võlgade ümberkujundamise avaldus rahuldada, esitatud ümberkujundamiskava kinnitada ning nimetada võlgnikule piisavate teadmiste ja kogemustega nõustaja, samuti tühistada 24.11.2021 määruse alusel võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste (või sundtäitmiste) peatamine. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ja arvestama nii võlausaldajate kui ka võlgniku õigustatud huve. Maakohus on lähtunud vaid võlausaldajate varalistest huvidest ega ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud võlgniku seisukohtadega. Kuna võlgade ümberkujundamise menetlus on uuriv menetlus, pidi maakohus välja selgitama kõik asja puudutavad küsimused, sh omal algatusel nimetama võlgnikule nõustaja. Ümberkujundamiskavas soovis võlgnik kujundada ca 68 451,23 euro suuruse nõude ümber selliselt, et viie aasta jooksul maksta 200 eurot kuus, s.o 2400 eurot aastas. Kava on koostatud võlgniku maksevõimest ja keskmise inimese arusaamis- ja analüüsivõimest lähtudes. Võlgnikul on alates 06.01.2020 tööleping Eesti Töötukassaga. Maakohus ei võtnud arvesse võlgniku praegust sissetulekut, s.o töötasu 1300 eurot, lastetoetust 160 eurot ega vanust. Võlgnik on 39-aastane töövõimeline isik, kellel on kõrgharidus ja suur töökogemus. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-70-15, p 18), et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. VÕVS § 24 lg 4 kolmanda ja neljanda lause järgi arvestatakse nõuete rahuldamise määrade võrdlemisel ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal ja see tuleb ära tuua ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Võlgnikul tekib üldjuhul kolme kuni
seitsme aasta möödumisel avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda. Seega kohus peab lisaks sellele, kui palju on võlausaldajal võimalik saada, hindama ka seda, kui palju saaks võlausaldaja keskmiselt viie aasta pikkuse perioodi jooksul füüsilisest isikust võlgnikult lisaks, arvestades tema eelduslikku sissetulekut. VÕVS § 24 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Holm Bank teatas, et nõuded on 04.02.2022 müüdud Aktiva Finants OÜ-le.
6.Moneyzen OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Kava nõuete vähendamise protsent on võlausaldajaid äärmiselt kahjustav. Kohus on kinnitanud poolte vahel sõlmitud maksegraafiku. Võlgnik kokkulepet ei täitnud. Seega on põhjendatud alus arvata, et võlgnikul puudub motivatsioon täita ka ümberkujundamiskava. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on vähetõenäoline, et ta suudaks kava täita.
7.Aktsiaselts PlusPlus Capital vaidleb määruskaebusele vastu. Kava on võlausaldajate huve äärmiselt kahjustav (võlausaldajatel on õigus vähemalt põhisumma tagasi saada) ja võlgnik ei suuda kava täitma. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada tema pankrot.
8.Svea Finance AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus jättis õigesti kinnitamata kava, millega ei nõustunud enamik võlausaldajaid, mis on ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve kahjustav ning mille täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.
9.Credit.ee OÜ, Renovum OÜ ja aktsiaselts Saare Kalur paluvad samuti jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.OK Incure OÜ palub määrata võlgnikule lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest usaldusisik ja koostada uus ümberkujundamiskava.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks lahendamiseks määruse teinud maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
12.Avaldus võlgade ümberkujundamiseks esitati maakohtule 01.11.2021. Seega lähtus maakohus avalduse lahendamisel õigesti kuni 01.07.2022 kehtinud VÕVS-i sätetest. Avaldaja taotles kohtu poolt nõustaja määramist (I kd, tl 6 pöördel). Maakohus võttis avalduse menetlusse 24.11.2021 määrusega (I kd, tl 167-168) ning avaldajale nõustajat ei määranud. Maakohus põhjendas nõustaja mittemääramist sellega, et avaldaja ei ole taotlust nõustaja määramiseks esitatud. Maakohus jättis seega avaldaja taotluse nõustaja määramiseks lahendamata. Maakohus tegi vaidlustatud määruse 07.07.2024, s.o enam kui kaks aastat pärast FIMS-i jõustumist. Sellisel juhul tulnuks maakohtul avaldaja taotluse lahendamiseks nõustaja
määramiseks lisaks VÕVS-i sätetele arvestada mh ka FIMS-i vastavaid sätteid. FIMS § 15 lg 1 kohaselt nimetatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel usaldusisik. Ringkonnakohus märgib, et usaldusisiku ülesanded ja kattuvad nõustaja ülesannetega (vt FIMS § 53 ja VÕVS § 19). Nõustaja tasustamine toimub võlgniku kulul (VÕVS § 18 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud võlgniku seisukoht määruskaebuses, et nõustaja määramata jätmine oli maakohtu poolt põhjendamatu ning nõustaja määramine oleks taganud võlgniku reaalse varalise seisundi kindlakstegemise ning õiglase ümberkujundamiskava koostamise. Seega on võlgnik ise möönnud, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava ei arvesta tema reaalset varalist seisundit.
13.VÕVS § 25 lg 2 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras. Olukorras, kus võlgnik ise möönab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava ei arvesta tema reaalset varalist seisundit ning sellega ei olnud nõus ükski võlausaldajatest, oli maakohtu poolt ennatlik jätta avaldus võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul ülalmärgituga arvestada. Riigikohus on 17.06.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15 asunud samuti seisukohale, et eelkõige tuleks täiendav tähtaeg anda juhul, kui kohtu arvates on kavas selliseid puuduseid, mis on kõrvaldatavad. Sel juhul peab kohus näitama ära ka selle, millised muudatused tuleks kavas teha.
14.Võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul 14 erinevat võlausaldajat ning võlgnevuse kogusumma on ca 82 000 eurot. Võlgnik soovib vähendada võlgasid 89% ulatuses ning on nõus tasuma igakuiselt alates 01.01.2022 kuni 01.12.2025 200 eurot. Määruskaebuses kinnitas võlgnik, et ta soovib ümber kujundada võlgnevust 68 565,83 eurot ning samas suuruses võlgnevusele tugines võlgnik ka maakohtule 27.12.2023 esitatud menetlusdokumendis. Asja uuel lahendamisel peab maakohus tegema kindlaks võlgniku võlgade suuruse, milliseid ta soovib ümber kujundada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et asja materjalide juures puudub arvestus, millest nähtuks võlgnevuse suurus 68 565,83 eurot. Võlgnik on märkinud ümberkujundamiskavas võlgnevuse suuruseks ca 82 000 eurot. Samas ei ole võimalik ümberkujundamiskava ega ka võlgade ümberkujundamise avalduse põhjal kindlaks teha, millised võlausaldajate nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel määrata võlgnikule nõustaja. VÕVS § 19 lg 2 p 3 kohaselt on nõustaja üheks ülesandeks hinnata ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitada kohut nõuetest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus (algselt) tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud VÕS § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29). Seega saab kohus hinnata ümberkujundatavate nõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist eelkõige nõustaja esitatud andmete ja tõendite põhjal ja seda nõuete osas, mille kohta ei ole tehtud kohtulahendit. Ringkonnakohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ja kohustus kontrollida selle järgimist kehtis ka enne eelviidatud Riigikohtu lahendi tegemist.
15.Asja materjalide kohaselt kuulub võlgnikule Narvas Juhkentali tn 7 asuvast kinnisasjast 3/16, mille väärtust ei ole võlgnik ümberkujundamiskavas arvestanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et võlgniku poeg Nikita Borodulin saab 2024. a detsembris 21-aastaseks ning võlgnikul puudub täisealise lapse ülalpidamiskohustus. Võlgnik elab XXXXXXXX korteris, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub Roman Borodulinile. Asja uuel lahendamisel peab võlgnik selgitama, millisel õiguslikul alusel ta nimetatud korterit kasutab ning korteri kasutamisega seotud kulude suuruse.
16.Vastavalt VÕVS § 24 lg 3 p-le 1 võib kohus erandina kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ning VÕVS § 24 lg 4 kohaselt hindab kohus VÕVS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluste kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Vastav arvestus tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Põhjendatud on võlgniku seisukoht selles, et maakohus ei ole VÕVS § 24 lg 3 p-s 1 sätestatud võimalust ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel arvestanud. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul ka sellega arvestada.
17.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.