2-24-116391/10 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on Inbank AS-i (krediidiandja) ja kostja vahel 22.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXX tulenev võlgnevus. Lepingule kohaldunud krediidikulukuse määr 21,38% ei ületanud selle sõlmimisel VÕS 406 2 lg-st 1 tulenevat ülempiiri. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja sissetulekuid, muude finantskohustuste olemasolu, nende teenindamise võimekust ning analüüsinud kostja üldist maksekäitumist. Krediidiandja on seega lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset ning kogu laenusumma on muutunud sissenõutavaks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistab VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi viivise nõudmise lepingus kokku lepitud määras. Ühtlasi välistab säte muude tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 85% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda ning määrab need menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide alusel rahaliselt kindlaks. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud summas 527 eurot, arvestusega 4 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 385 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Õigusabitoimingutele kulunud aega maakohtus peab kohus