lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-150709/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-150709/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1689
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-13

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsÜS § 147 lg 1, 2Aegumistähtaja algusTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 135 lg 2Tähtaja algus ja lõppTsÜS § 136 lg 1, 2Tähtpäeva saabumineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PARKIT OÜ12135716(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-150709

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse summas 35 eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

48,24 eurot Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716, asukoht Turu 2 Tartu)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja Jelena Berežnaja (e-post XXX) Kostja: T. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

KOHUS OTUSTAB:

1.Jätta aegumise tõttu rahuldamata PARKIT OÜ hagi T. K. vastu leppetrahvi summas 35 eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.Jätta menetluskulud PARKIT OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 362 lg 1Hagi esitamine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
TsMS § 187

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.PARKIT OÜ esitas 27.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K. vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 15.02.2023 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja on sõiduki OPEL ASTRA (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX omanik. Sõiduk XXX oli pargitud KÜ Kärberi 18, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Kärberi 18 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot.
3.Sõiduki XXX parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud leppetrahv nr 45490006689, koostamise aeg 30.09.2019, Kärberi 18 KÜ parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 15.10.2019. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Vastavalt esitatud viiviseraportile, on viivise suurus 13.02.2023 seisuga kokku 9,44 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 1 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga.
5.Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud T. K..

nr

XXX

vastutav

Kostja seisukohad

6.Kostja vaidleb hagile vastu. Seaduse järgi on trahvinõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaeg möödus 15.10.2022. Kostja ei olnud sõiduki omanik ega juhtinud seda 2019 aastal. Sõiduki omanikuks oli Valerija Pärnsalu 49308180241, kes kinnitas, et kostja ei ole sõidukit XXX aastal 2019 kasutanud. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Kostja on käesolevas tsiviilasjas palunud kohaldada aegumist, hageja hinnangul tuleb aegumine jätta kohaldamata, kuivõrd hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud.
12.Kõigepealt kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Hageja nõue koosneb kolmest komponendist: leppetrahvi nõue summas 35 eurot, viivisest ning sissenõudmiskulust 1 eurot. Hageja puhul on tegemist eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise tuvastamisel leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 mõistes. Tegemist on tehingulise suhtega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
13.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
14.Hageja viivisnõue tuleneb VÕS § 113 lg 1 ja sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 lg-st 1. Viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
15.TsÜS §147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
16.Hageja väljastas leppetrahvi sõidukile registreerimisnumbriga XXX 30.09.2019 ning selle maksetähtaeg oli 14.10.2019. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 15.10.2019 (TsÜS § 135 ja § 136 lg-d 1 ja 6). TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes seega 15.10.2022. Nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Seega näeb kõrvalkulude hüvitamise nõude maksimaalse aegumistähtaja ette TsÜS § 144, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega möödub hageja nõuete aegumistähtaeg nii leppetrahvi, viivise kui ka sissenõudmiskulude puhul 15.10.2022.
17.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kohus tuvastas eelpool, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 15.10.2019. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud muuhulgas avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsMS § 362 lg 1 järgi on esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 27.12.2022, on hagi esitatud kohtule pärast aegumistähtaja möödumist ning hageja nõue oli aegunud juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
18.Riigikohus on parkimislepingu rikkumisel kohaldatava leppetrahvi kontekstis selgitanud, et „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on aastates arvutatava aegumistähtaja puhul aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks“ TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastav päev (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29 ja 33). Seega tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva.“ RKTKo nr 2-21-141014, p 11.2). Seega ei ole õige hageja viide TsÜS § 147 lg-le 3 ja kostjalt nõutav 30.09.2019 leppetrahv on aegunud. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas tekkinud menetluskulusid, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid hagejalt välja ei mõista.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja