lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-645/10

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-645/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisVÕS § 82 lg 3, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 139Riigilõiv

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

Harju Maakohus Andres Suik 17.02.2026, Tallinn 2-26-645 V. T. hagi K. V. vastu 1174,20 euro väljamõistmiseks 1174,20 eurot Hageja: V. T. (isikukood XXX, e-post: XXX) Kostja: K. V. (isikukood XXX, e-post: XXX) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt K. V. hageja V. T. kasuks võlgnevus summas 1174,20 eurot. Mõista kostjalt K. V. hageja V. T. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (1174,20 eurot) perioodil 10.01.2025-17.02.2026 kokku summas 12,73 eurot.
3.Mõista kostjalt K. V. hageja V. T. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest (1174,20 eurot) alates 18.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja K. V. kanda. Välja mõista kostjalt K. V. hageja V. T. kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 439Hagi lahendamise piirid
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.V. T. (hageja) esitas 18.01.2026 hagi K. V. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt K. V.-lt hageja V. T. kasuks välja mõista 1174,20 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis alates kohustuse täitmise tähtajast kuni täieliku tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukulud, sealhulgas riigilõiv.

2-26-645

2.Hagi asjaolude kohaselt tekkis hageja ja kostja vahel rahaline kohustus seoses sõiduki ümbervormistamisega seotud kulude tasumisega. Sõiduk osteti 2025. aasta oktoobris (täpne kuupäev: 29.10.2025). Kostja kinnitas hagejale, et tasub ümbervormistamise kulud summas 1174,20 eurot pärast seda, kui sõiduki müügist laekub raha kostja pangakontole. Sõiduki müügist saadud raha on kostjale laekunud, kuid kostja ei ole kokkulepitud summat hagejale tagastanud kuni käesoleva hagi esitamiseni.
3.Hageja on korduvalt palunud kostjal võlgnevus tasuda, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Seega on kostja rikkunud pooltevahelist kokkulepet ning hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmist kohtu kaudu. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 8 ja § 108 on võlgnik kohustatud täitma oma rahalise kohustuse vastavalt kokkuleppele. Kostja on jätnud rahalise kohustuse täitmata, mistõttu on hagejal õigus nõuda võla tasumist kohtumenetluses.
4.05.02.2026 seisukohas märkis hageja, et ei ole nõus kostja poolt pakutud kompromissiga. Hageja on vastaspoolele korduvalt pakkunud erinevaid mõistlikke lahendusi vaidluse lahendamiseks, kuid ta ei ole nendega nõustunud. Selle asemel on ta hageja hinnangul pidevalt otsinud vabandusi ega ole täitnud oma kohustusi. Hagejal puudub ülevaade, kas kostjal on ametlik töökoht Eestis või kas ta võib saada tulu välisriigist, mistõttu ei ole tal võimalik hinnata tema tegelikku maksevõimet. Sellises olukorras ei ole hagejal võimalik lõputult oodata, et ta oma kohustused vabatahtlikult täidaks. Seetõttu palub hageja, et kohus teeks asjas otsuse ning kohustaks kostjat tasuma hagejale võlgnetava summa. Ilma kohtu sekkumiseta jääks hageja antud raha ootama määramata ajaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

5.Kostja teatas 04.02.2026 hagivastuses, et ta ei nõustu hageja nõudega. Kostja leiab, et poolte vahel puudus siduv kokkulepe, poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku ega üheselt mõistetavat kokkulepet registreerimistasu tasumise kohta. Pooltevahelises suhtluses väljendas kostja valmisolekut nimetatud summa tasumiseks üksnes juhul, kui minu majanduslik olukord seda võimaldab. Selline seisukoht ei kujuta endast tingimusteta rahalise kohustuse võtmist.
6.Pärast tehingu toimumist on kostja korduvalt selgitanud hagejale oma majanduslikku olukorda ning kinnitanud, et ei keeldu registreerimistasu hüvitamisest võimaluse tekkimisel. Kostja arvates on need asjaolud tõendatud pooltevahelise elektroonilise kirjavahetusega (kostja hagivastuse lisa 1). Kostja väidab, et tal esineb objektiivne maksevõimetus. Sõiduki müügist saadud raha laekus kostja pangakontole summas 8877,01 eurot. Sellest summast arestis kohtutäitur 4855,32 eurot ja ülejäänud summa kasutati varasemate krediidikohustuste täitmiseks. Pärast nimetatud makseid kostja kontole praktiliselt raha alles ei jäänud, mida kinnitab pangakonto väljavõte (kostja hagivastuse lisa 2). Kostjal puudub hetkel püsiv sissetulek, kostja ettevõte ei teeni tulu ning kostja ei saa töötutoetust. Igapäevaste elamiskulude katmiseks on kostja sunnitud osaliselt toetuma pereliikmete abile. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt oli kohustuse täitmata jätmine objektiivselt vabandatav VÕS § 103 tähenduses. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt kinnitas vastuvõtja, et sõiduk oli komplektne, kasutuskõlblik ning vastas lepingu tingimustele (kostja hagivastuse lisa 3).
7.05.02.2026 menetlusdokumendis teatas kostja, et ta ei ole kunagi keeldunud kompromissi sõlmimisest ning on valmis kompromissi arutama. Kostja on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning selgitanud oma majanduslikku olukorda ka pooltevahelises suhtluses. Samas ei võimalda kostja praegune majanduslik olukord võtta endale fikseeritud maksekohustusi, arvestades olemasolevaid kohustuslikke pangakohustusi ja muude igapäevaste kulude katmise vajadust. Kostja otsib aktiivselt töökohta ning on valmis arutama registreerimistasu hüvitamist pärast püsiva sissetuleku tekkimist või võimalusel paindliku kokkuleppe alusel. 06.02.2026 menetlusdokumendis täpsustas kostja, et paraku ei võimalda tema praegune majanduslik olukord teha regulaarseid makseid ka summas 50 eurot kuus. Kostjal on kehtivad kohustuslikud pangamaksed, mis katavad vaevu tema minimaalsed igakuised elamiskulud. Osa nendest kohustustest on olnud varasemalt makseraskustes, sealhulgas vaidlus B AS-iga, mis lahendati kompromissiga. Hetkel puudub kostjal püsiv sissetulek

2-26-645 ning sellest tulenevalt on ka varasemate kohustuste täitmine toimunud raskustega ja mõningatel juhtudel viivitustega. Samas rõhutab kostja, et ta ei ole oma kohustuste täitmisest keeldunud ega ole neid püüdnud vältida. Vastaspoole poolt pakutud lahendused on seisnenud peamiselt ettepanekutes tasuda kogu nõue korraga või väga lühikese aja jooksul. Arvestades kostja tegelikku majanduslikku olukorda, ei ole sellised maksegraafikud objektiivselt täidetavad ning seetõttu ei ole olnud võimalik nendega nõustuda. Kostja kinnitab, et on maksuresident üksnes Eesti Vabariigis ning tal ei ole varjatud ega deklareerimata sissetulekuid välisriikidest. Kostja palub arvestada enda majandusliku olukorraga ning asjaoluga, et tema valmisolek kompromissiks on olemas, kuid see peab vastama kostja tegelikule maksevõimele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et on võtnud kõik käesolevas tsiviilasjas poolte esitatud dokumendid tsiviilasja materjalide juurde.
9.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ja S AS-i kui liisinguandja vahel oli sõlmitud liisinguleping nr. XXX, mille osas kostja sattus võlgnevusse ja liisinguandja esitas kostjale 29.09.2025 liisingulepingu ülesütlemise teate. Liisinguandja hoiatas kostjat, et kui kostja hiljemalt 19.10.2025 võlgnevust täies osas ei kustuta, loeb liisinguandja lepingu alates 20.10.2025 üles öelduks ja kostja õigus liisingueset kasutada lõpeb. Sellel järgnes kirjavahetus liisinguandja ja kostja vahel, lisaks oli kostja seoses sõiduki Mercedes-Benz, reg.nr XXX müügiga suhtluses kohtutäituriga (dtl 39-54). Hageja kinnitusel osteti nimetatud sõiduk 29.10.2025 (dtl 5). Raha kirjeldatud tehingust laekus kostja kontole 31.10.2025 summas 8877,01 (dtl 35).
10.Hageja tugineb sellele, et kostjal tekkis hageja ees rahaline kohustus seoses sõiduki ümbervormistamisega seotud kulude tasumisega, sest kostja kinnitas hagejale, et tasub ümbervormistamise kulud summas 1174,20 eurot pärast seda, kui sõiduki müügist laekub raha kostja pangakontole. Hageja on tõendanud nimetatud summa 1174,20 eurot tasumise hageja poolt Rahandusministeeriumile 30.10.2025 (dtl 18). Kostja väidab hagivastuses, et poolte vahel puudus siduv kokkulepe, poolte vahel ei olevat sõlmitud kirjalikku ega üheselt mõistetavat kokkulepet registreerimistasu tasumise kohta. Kostja märgib, et pooltevahelises suhtluses väljendas kostja valmisolekut nimetatud summa tasumiseks üksnes juhul, kui tema majanduslik olukord seda võimaldab ning selline seisukoht ei kujutavat endast tingimusteta rahalise kohustuse võtmist.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte omavahelisest suhtlusest (dtl 1217, dtl 36-38) nähtub, et poolte vahel oli saavutatud kokkulepe, et kostja maksab registreerimistasu. Ka kostja on otsesõnu kinnitanud, et „Meil oli suuline kokkulepe, et maksan registreerimistasu pärast seda, kui müügist saadud raha laekub minu arvele“ (dtl 36). Samuti kinnitas kostja vastuseks hageja nõuetele registreerimistasu hüvitamise osas, et „kavatsen olukorra lahendada esimesel võimalusel, kui rahaline seisund seda lubab“ ja „kinnitan, et minu varasem sõnum, kus ütlesin, et tasun registreerimistasu, ei olnud keeldumine ega kohustuse vältimine“; .... „Ma ei ole keeldunud kohustuse täitmisest, vaid mul puudub hetkel majanduslik võimalus seda teha“ (dtl 36-37). Seega pooltevahelises kirjavahetuses kinnitas kostja selgelt endal hageja ees registreerimistasu hüvitamise kohustuse olemasolu. Eelviidatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et pooled olid sõlminud omavahel

2-26-645 kokkuleppe, mille kohaselt hüvitab kostja hagejale seoses sõiduki Mercedes-Benz, reg.nr XXX müügiga hageja poolt tasutud registreerimistasu.

12.Paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on kostja poolt alles hagivastuses esitatud väited, nagu oleks poolte vahel puudunud siduv kokkulepe või et poolte vahel ei olevat sõlmitud üheselt mõistetavat kokkulepet registreerimistasu tasumise kohta. Sisuliselt on kostja vastuargument selles, et tal puuduvad poolte vahel sõlmitud registreerimistasu hüvitamise kokkuleppe hüvitamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kostja väidab, et tal esineb objektiivne maksevõimetus. Sõiduki müügist saadud raha laekus kostja pangakontole summas 8877,01 eurot. Sellest summast arestis kohtutäitur 4855,32 eurot ja ülejäänud summa kasutati varasemate krediidikohustuste täitmiseks, mille järel kostja kontole praktiliselt raha alles ei jäänud (vt dtl 35). Kostja märgib, et tal puudub hetkel püsiv sissetulek, kostja ettevõte ei teeni tulu ning kostja ei saa töötutoetust. Igapäevaste elamiskulude katmiseks on kostja sunnitud osaliselt toetuma pereliikmete abile. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt oli tema kohustuse täitmata jätmine objektiivselt vabandatav VÕS § 103 tähenduses. Kohus kostja arvamusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ega esitatud tõendeid, mille alusel saaks kõrvale kalduda lepingu täitmise kohustuslikkusest. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Ka VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus märgib, et VÕS § 103 lg 1 tuleneb eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 on selgitatud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05 (RT III 2005, 39, 384), p 16).
13.Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtul võimalik jätta hagi rahuldamata arvestades kostja majandusliku olukorra argumenti. Kostja halb majanduslik olukord on kahetsusväärne, kuid vastavalt seadusele ei saa see olla lauseks kostja vabastamiseks oma kohustuste täitmisest hageja ees. Kohus selgitab, et juhul kui käesolevas menetluses jõustub kohtuotsus, millega kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja rahasumma, siis iseenesest on kostja majanduslikku olukorda võimalik arvesse võtta hilisemas täitemenetluse faasis. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus märgib, et üldjuhul annavad ka TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna põhimõtteliselt võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Samuti ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Nimetatud küsimuste hindamine ei kuulu aga lahendamisele käesoleva tsiviilasja raames, kus on arutamisel üksnes hageja rahaline nõue kostja vastu. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas vaidluses on oluline üksnes see, et esitatud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaks kostjale õigusliku aluse oma rahalise kohustuse täitmisest hageja ees keelduda.
14.Lisaks põhinõudele palub hageja mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis alates kohustuse täitmise tähtajast kuni täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

2-26-645 põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

15.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 3 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja teatas kostjale kohtueelselt korduvalt oma nõudest ja pikendas seejuures mitmel korral kostjale võla tasumiseks antud tähtaega (dtl 12-17, dtl 36-38). Hageja on mh andnud kostjale 09.11.2025 võla tasumiseks võimaluse mh maksegraafiku näol perioodil 23.11.202523.01.2026, tingimusel, et esimene makse on laekunud 23.11.2025 (dtl 12). Ka oma 25.11.2026 kirjas viitas hageja, et „kokkulepitud esimene osamakse“ peaks olema laekunud hiljemalt 26.11.2026 (dtl 3738). Arvestades eeltoodut ei ole kohtul võimalik esitatud tõendite alusel usaldusväärselt kindlaks teha, millist aega tuleks kostja kohustuse kui terviku suhtes lugeda kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumiseks. Seetõttu lähtub kohus hageja viivisenõude algusaja määratlemisel VÕS § 113 lg 2 teisest alternatiivist ehk mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 10.01.2026.
16.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (1174,20 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodil 10.01.2025-17.02.2026 kokku summas 12,73 eurot. Samuti mõistab kohus vastavalt TsMS § 367 kostjalt välja hageja kasuks viivise võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest (1174,20 eurot) alates 18.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi kuulub hagiavaldus täies ulatuses rahuldamisele. Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja nõuete suuruse osas. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks käesolevas asjas on riigilõiv kokku summas 280 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja I menetluskulude rahalist suurust. Kohus märgib, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-26-645 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja