Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et OÜ T tuleb sundlõpetada likvideerimismenetlust läbiviimata ning osaühing tuleb registrist kustuta. ÄS § 60 lg 1 järgi, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg-st 4 tuleneb, et juhul kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab kuue kuu jooksul alates ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. Tulenevalt TsMS § 602 ja § 605 lg-st 1 võib likvideerija nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. TsMS § 605 lg 2 sätestab, et kohus võib nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, kohtu kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui ettemaksu ei tasuta sundlõpetatud eraõigusliku juriidilise isiku likvideerimise kulude katteks ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, võib kohus määrata ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida või see lõpetatakse ning juriidiline isik kustutatakse registrist. Kohus kohustas avaldajat tasuma TsMS § 605 lg 2 alusel likvideerija kulude ja tasu katteks tagatiste kontole ettemaks 5 000.00 krooni. Avaldaja ei tasunud tagatiste kontole nimetatud ettemakset. Kuna võlausaldaja ei tasunud ette likvideerimiskulusid, tuleb OÜ T registrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata. TsMS § 629 lg 4 järgi, sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 172 lg 6 tulenevalt võib kohus menetluskulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 1, lg 6 tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta neid kandnud poolte endi kanda.

Epp Haabsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.