Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-83-09 Tartu, 7. oktoober 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Valentin Vipre hagi Laur Metsala vastu 31 361 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-11344 Valentin Vipre kassatsioonkaebus 31 361 krooni Hageja Valentin Vipre (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Laur Metsala (isikukood xxxxxxxxxxx) 7. september 2009. a, kirjalik menetlus
tähtaja möödudes vahetas kostja maja lukud. Hoovivärav ei olnud lukus. Vaatamata meeldetuletustele ei tulnud hageja oma asjadele järele ning kostja pani hageja niiskustkartvad asjad autodesse ning ladus ülejäänud asjad hoovi virna ning kattis presendiga. Kostja ei ole hageja asju rikkunud ega talt midagi varastanud. Hageja peeglid purunesid, kui hageja võttis õues asuvast virnast asju. Sellega piirneval ajal toimus ka majja sissemurdmine. Kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu. Kostja pidi ootama neli kuud, et hageja oma asjad ära viiks.
Hagejal oli võimalus otsida oma asjadele hoiukoht ja need kohe või vähemalt mõistliku aja jooksul pärast üürisuhte lõppemist ära viia. Tõendatud pole hageja väide, et kostja lõhkus õues olnud asju (peeglid, autoklaas jm). Kostja selgitustel polnud aiavärav kunagi suletud. Ka on Põhja Politseiprefektuuri kirjaga ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tõendatud, et 2006. aasta juulis toimus kostja elamus vargus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostjal ei olnud kohustust valvata hageja asju. Samas, isegi juhul, kui oleks tuvastatud kostja kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju, ei oleks tõendatud, et kahju tekkis hageja nõutud suuruses. AÕS § 65 kohaselt loetakse esemete väärtuseks nende harilikku väärtust, milleks on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei esitanud ühtki usaldusväärset tõendit hagetavate asjade väärtuse (ei soetamisaja väärtuse ega muu väärtuse) kohta. Tunnistajate väidetel on osa kahjustada saanud asjadest hageja praeguses elukohas siiski kasutusel. Hagejale tekkinud kahju suurust ei oleks võimalik üheselt tuvastada. Juhul kui oleks tuvastatud kostja kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju, tulnuks kohaldada VÕS § 127 lg-t 6 ja VÕS § 139.
Ebaseadusliku valdaja valdusest on õigus asja ilma tema nõusolekuta ära võtta üksnes AÕS §-s 41 sätestatud omaabi rakendamise eelduste esinemise korral. Kui hageja asjad asusid kostja elamus asuvas ruumis, siis kehtestas kostja elamusse sissepääsu takistamisega (välisukse luku vahetamisega) samal ajal omavoliliselt valduse ka hageja asjadele. Kostja seatud tingimus, et hageja võib ruumis asuvatele asjade järele tulla üksnes koos politseiga, ei muuda omavolilist valdust olematuks. Omavoliline oli ka hageja asjade tema üüritud eluruumist hoovi viimine ja seal ladustamine. AÕS § 84 lg 2 sätestab kahju hüvitamise nõude erikoosseisu. Selle sätte järgi vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Seega peab kostja kui hageja asjade omavoliline valdaja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et hageja kahju oleks tekkinud ka siis, kui ta ei oleks hageja asju omavoliliselt oma valdusse võtnud (ei oleks vahetanud maja ukselukku ja hiljem viinud hageja asju maja hoovi). Seejuures ei ole AÕS § 84 lg 2 kohaldamise seisukohalt tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asjade suhtes hoolas või mitte. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama poolte esitatud tõendeid ning võtma seisukoha AÕS § 84 lg 2 kohaldamise kohta, eelkõige andma kostjale võimaluse tõendada vastutusest vabanemise eelduste esinemist.
kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, nõustudes selles esitatud põhjendustega. Kuivõrd TsMS § 639 lg-st 1 tulenevalt on TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 järgi ka ringkonnakohus kohustatud kohaldama õiget seadust sõltumata poolte esitatud õiguslikest väidetest ja kuivõrd TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega, siis ei ole poolte õiguslikele väidetele vastamata jätmine selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Praegusel juhul leidis maakohus, et ei esine kahju hüvitamise nõude eeldusi, ning jättis selle tõttu tuvastamata, kas ja kui suurt kahju kostja hagejale põhjustas. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, siis ei pidanud ta TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vastama nendele apellatsioonkaebuse väidetele, mida oli hinnanud maakohus. Kas ja kui suurt kahju kostja hagejale põhjustas, peab tuvastama maakohus asja uuel läbivaatamisel juhul, kui ta loeb tõendatuks kostja vastutuse eeldused AÕS § 84 lg 2 järgi (vt käesoleva otsuse p 10).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.