lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-25056/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-25056/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 4, 8ViivisVÕS § 20 lg 1NõustumusVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 232 lg 2Tõendite hindamineTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmineTsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing RONETTE10857871(Hageja)Madisto Tehnika OÜ11128648(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-25056

Tsiviilasi

OÜ Ronette hagi Madisto Tehnika OÜ vastu viiviste saamiseks. Harju Maakohtu 26.06.2008 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ja tsiviilasjas hind

Madisto Tehnika OÜ apellatsioonkaebus, tsiviilasja hind apellatsionimeneltuses 17 920,96 krooni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Ronette (registrikood 10857871, asukoht: Kallasmäe Maardu küla Jõelähtme vald Harjumaal); hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm; Kostja Madisto Tehnika OÜ (registrikood 11128648, asukoht: Kivi t 8-18 Tallinnas); kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2008 otsus OÜ Ronette hagis Madisto Tehnika OÜ vastu viiviste saamiseks osas, millega maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 2 594,82 (kaks tuhat viissada üheksakümmend neli krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Rahuldada hagi osaliselt arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
3.Välja mõista Madisto Tehnika OÜ-lt viivistena 2 594,82 (kaks tuhat viissada üheksakümmend neli krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni OÜ Ronette kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 9Lepingu sõlmimine
VÕS § 94Intress võlasuhtes
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 6% kostja kanda ja 94% hageja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel suuline võlaõiguslik kokkulepe, mille alusel hageja tarnis kostjale kaupa ning kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt esitatud arvele (tlk 7).
2.Kostja võttis vastu kauba ja arve ning tasus kauba eest, kuid hilinemisega. Kostja on arve tasumisega aktsepteerinud pooltevahelisi kokkuleppeid, muuhulgas ka kokkulepet viivise osas.
3.Kostja viivitas kohustuse täitmisega kokku 442 päeva. Viivise määr päevas on 0,5% võlgnetavalt summalt ja sellest tulenevalt suurus päevas 102,57 krooni. Seega on hageja viiviste nõue kokku 45 335,94 krooni.
4.Hageja on seisukohal, et kuna kostja on käitunud pika ajavahemiku jooksul pahatahtlikult, on kasutanud hageja rahalisi vahendeid enda ärihuvides ning on kohtumenetluses kasutanud oma õigusi pahatahtlikult ega ei ole taotlenud ka viiviste vähendamist, on põhjendatud viiviste välja mõistmine täies ulatuses.
5.Alternatiivnõudena palus hageja kostjalt välja mõista seadusest tuleneva viivise kogusummas 2 594,82 krooni (viiviste arvestus tlk 76). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.Kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud, kuivõrd hageja ei ole kostjale arvet esitanud ning seetõttu puudub kostjal kohustus viiviste tasumiseks. Kostja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 4, mille kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel puudub leping viiviste osas, mistõttu isegi juhul, kui kostjal lasuks kohustus viiviste tasumiseks, peaks kostja viiviseid tasuma vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja sai vaidlusaluse arve kätte alles kohtu poolt saadetud hagiavaldusega. Aastast

2006 kuni hagi esitamiseni ei ole kostja poole pöördutud pretensiooniga, et arve on tasumata. Hageja poolt nõutav viivise määr on ka ebamõistlikult suur. Maakohtu otsus

9.Kohus rahuldas hagi osaliselt.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ostis hagejalt 26.08.2006 kaupa (killustikku) ja viivitas suulisest ostu-müügilepingust tuleneva ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmisega, tasudes arve nr 260030 (tlk 7) suuruses 20 515,77 krooni 14.11.2007. Nimetatud arvel oli viivise määrana märgitud 0,5% päevas. VÕS § 76 lg-te 1-3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
11.Kohus leidis, et kostja vastuväited viivise tasumise kohustuse tekkele ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-08 14.03.2008 asunud seisukohale, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Seega ka antud asjas oli kostja kauba ostjana kohustatud selle eest tasuma isegi siis, kui ta tõepoolest arvet ei oleks saanud. Küll aga leidis tunnistaja M. B. ütlustega tõendamist, et kostja pidi saama vaidlusaluse arve mõistliku aja jooksul peale kauba saamist posti teel ja sai korduvalt arve koopiad juhatuse liikme J. E. kaudu. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas ta 2006. aastal Maardu kivikarjääri direktorina ja omas volitusi müüa hageja nimel karjääri territooriumil asuvast hagejale kuuluvast killustikulaost killustikku kõigile soovijatele; teiste hulgas müüs ta korduvalt killustikku kostjale; ka tegeles ta arvetega ja saatis need alati posti teel, tasumata arvete korral andis J. E.le isiklikult kätte arve koopia koos saatelehega; ka vaidlusaluse kauba puhul andis J. E.le arve koopia ja saatelehe vähemalt kolmel korral isiklikult kätte; J. E.l ei olnud pretensioone ei kauba ega arve kohta; J. E. oli tol ajal tema ülemus firmas R. ja tal ei sobinud küsida, et miks arvet ei maksta. Tegemist on kohtu jaoks usutava ja veenva tõendiga ning kohtul puudub alus tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses kahelda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool oma väiteid ja vastuväiteid (nende aluseks olevaid asjaolusid) tõendama, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul sellised kokkulepped puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et hageja võlausaldajana esitas kostjale arve juba enne kohtumenetlust ja ümber lükatud kostja väide, et ta sai arve kätte esmakordselt alles koos hagimaterjalidega. Seega ka kostja poolt kohustuse täitmata jätmise õigustatus VÕS § 113 lg 4 mõttes tõendamist ei leidnud.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise (täitmisega viivitamise) korral muuhulgas õigus nõuda viivist. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja sai kauba kätte, et arve, millel oli hageja poolt pakutud viivisemäär, oli kostjale esitatud ning et kostja tasus arve. Tõendatud ei ole, et kostja oleks pakutud viivisemäärale vastu vaielnud. Seega saab nõustuda hageja seisukohaga, et kostja on tegudega nõustunud müüja poolt pakutud lepingutingimustega VÕS § 20 lg 1 mõttes ja tal on seega tekkinud kohustus tasuda viivist müüja poolt nõutud määras.
13.Küll aga on kostja esitanud vastuväite seonduvalt viivise ülemäärase suurusega. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda maksmiseks kohustatud

poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

14.Kohus arvestas tasumisele kuuluva viivise suuruse määramisel eelkõige hilinemisega täidetud kohustuse (põhivõla) suurust ja leiab, et seda ülatavas ulatuses viivise nõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega, milledest vastavalt VÕS §-le 6 ja §-le 7 peavad võlgnik ja võlausaldaja lähtuma käitumisel teineteise suhtes. Kohus on seisukohal, et võlgniku jaoks on ilmselt ebamõistlikult koormav maksta ja võlausaldaja jaoks ebaõiglaselt rikastav saada viivist enam kui kahekordses põhivõla suuruses. Ka ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ulatuses, milline annaks aluse nõuda hagetavas ulatuses viivist. Seega on mõistlik ja õigustatud vähendada tasumisele kuuluvat viivist hilinemisega tasutud põhivõla suuruseni, see on 20 515,78 kroonini.
15.Kuna kohus rahuldas hagi 45% ulatuses, siis jättis kohus hageja menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud vastavalt 55% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
16.Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega, palus otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
17.Kostja ei ole nõus sellega, et tal on kohustus maksta viivist määraga 0,5% päevas. Kostja ei ole võtnud endale sellist lepingulist kohustust. Leping viiviste ja/või viivise määra osas puudub.
18.Kostja tugineb viivise maksmise osas VÕS § 113 lg 1 alusele, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 alusel loetakse viivise määraks sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et lepinguga ei ole ette nähtud viivise kõrgemat määra, siis ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda viivist suuruses 0,5% päevas. VÕS-le tuginedes oleks vastavas vaidluses põhjendatud seadusest tulenev viivis 2 594,82 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium jagab kostja seisukohta, et pooltevaheline kokkulepe viiviste kohta on jäänud tõendamata ja seetõttu on kohus rajanud otsuse ebaõigele eeldusele. Kohus on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse.
21.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral (VÕS § 100) on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi üheks õiguskaitsevahendiks võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisese korral võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust

tulenevalt saab hageja nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist üksnes juhul, kui pooltevaheline sellesisuline viivise kokkulepe on tuvastamist leidnud.

22.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et kostja poolt kauba kättesaamise ning talle arve esitamise ja tasumise põhjal saab lugeda kostja VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustunuks arvel märgitud viivise määraga. VÕS § 9 kohaselt loetakse leping sõlmituks vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutatud kokkuleppe. Kokkuleppe selgus tähendab seda, et poolte tahteavaldused peavad olema vastassuunalised ja üheselt mõistetavad. Kokkulepe peab sisaldama lepingu tingimusi niisuguses ulatuses, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 on nõusolekut lepingu sõlmimiseks võimalik väljendada ka teoga, milleks muuhulgas võib olla, nagu ka käesoleval juhul, arves näidatud hinna tasumine. Nõustumisest maksta saadud kauba eest müüja poolt küsitud hinda, ei saa aga teha kohest järeldust, et ostja on arve tasumisega andnud ühtlasi ka nõusoleku sõlmida kokkulepe arvel märgitud viivise tasumise kohustuse osas. Hinna tasumisest saab teha järelduse müügilepingu olemuslike tingimuste (müügiese ja hind) osas kokkuleppe saavutamise kohta, kuid viivise kokkuleppe sõlmimist see üksi ei kinnita. Viivise kokkuleppega nõustumist saaks lugeda teoga aktsepteerituks näiteks siis kui arve saaja arvel näidatud viivise ära maksaks. Kuna kostja arvel märgitud viiviseid ei tunnista ning hageja pooltevahelise viivise kokkuleppe kohta tõendeid esitanud ei ole, puudub eeltoodu põhjal alus kostjalt lepingulise viivise tasumist nõuda.
23.Alternatiivse nõudena on hageja palunud mõista kostjalt välja seadusejärgse viivise summas 2 594,82 krooni (tlk 74, viivise arvestus tlk 76). Kostja on nõustunud tasuma viivist seaduses märgitud ulatuses ja on hagi summas 2 594,82 krooni apellatsioonkaebuses õigeks võtnud (tlk 121). TsMS § 440 lg 1 kohaselt tuleb hagi vastavas osas rahuldada ja TsMS § 444 lg-st 4 juhindudes kolleegium otsuse põhjendusi selles osas ei esita.
24.Kuna hagi kuulub rahuldamisele maakohtu otsusega võrreldes väiksemas ulatuses, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt kohtuotsust muuta ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel tuleb võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta menetluskuludest 6% kostja kanda ja 94% hageja kanda.

Iko Nõmm

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja