lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2571/73

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2571/73
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 172 lg 2, 5, 6PankrS § 173 lg 3, 5PankrS § 175 lg 1, 2FIMS § 68 lg 2PankrS § 1933 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-2571/10Viru Maakohus Narva kohtumaja15.03.20192-19-2571/25Viru Maakohus Narva kohtumaja21.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

27. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2571

Tsiviilasi

Žanna Kondratjeva menetlus

kohustustest

vabastamise

Kohustustest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS Puudutatud isik (võlgnik): Žanna Kondratjeva (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX; tel XXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Tervisekassa (end. Eesti Haigekassa)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2025 määrus muutmata.
2.Jätta Swedbank AS määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta Swedbank AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Viru Maakohus lõpetas 21. juuni 2021 määrusega Žanna Kondratjeva (võlgnik) pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks nimetas maakohus võlgniku. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi järgnevalt: Swedbank AS - 13 314,16 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1276,00 eurot, Eesti Haigekassa - 3661,85 eurot. Võlgnikul oli kohustus esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta 21. juuniks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 21.06.2022. Võlgnik kohtule ühtegi aruannet ei esitanud. Kohus kuulas võlgniku vande all ära 9. novembril 2022. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta AS-is XXXXXXXXXX tänavakoristajana, saades töötasu 654,00 eurot kuus. Kohus kohustas võlgnikku 10. novembril 2023 esitama kohtule korrektselt täidetud aruande. Kohus selgitas korduvalt (30. augusti 2023 ja 26. juuni 2024 kohtunõudes) võlgnikule usaldusisiku kohustusi ning palus kõik vajalikud andmed esitada. Võlgnik esitas 2021–2024 aastate kohta pangakonto väljavõtted, maksuameti tõendi ning töölepingu.
2.Kohus küsis 17. juunil 2025 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
2.1.Võlausaldaja Tervisekassa teatas, et tema nõue on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise või pikendamise jättis võlausaldaja kohtu otsustada.
2.2.Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätab võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise/ pikendamise kohtu otsustada.
2.3.Võlausaldaja Swedbank AS teatas, et võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud, kuid nõue on vähenenud nõude aluseks oleva lepingu kaastaotlejalt laekunud maksete arvelt ning on 19. juuni 2025 seisuga 12 756,18 eurot. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleks jätta kohustustest vabastamata.
3.Kohus kuulas võlgniku vande all ära 26. augustil 2025. Võlgnik avaldas, et ta ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik on töötanud kogu menetluse ajal munitsipaalettevõttes ja saanud miinimumpalka. Võlgnik on abitööline, koristaja, majahoidja asendaja ja prügimäe töötaja. Võlgnik töötab kuus päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Võlgnik elab üürikorteris koos täiskasvanud pojaga, poeg on hetkel töötu. Võlgnikul on 8klassiline haridus, midagi juurde õppinud ei ole. Võlgnik töötas pärast kooli ehitusfirmas, kuid tervis ei võimalda enam ehitustöid teha. Võlgnikul on halb tervis, tal on moodustised ribide vahel, südamepuudulikus, lisaks on tema kaks sõrme halvatud. Võlgnik on tihti haiguslehel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus lõpetas 16. septembri 2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus märkis, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 21. juunil 2021 ehk enne 1. juulit 2022. Seisuga 1. juuli 2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat. Seega kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 1. juulil 2025. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus märkis, et võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Kohus kontrollis seejärel kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud ja kui on rikkunud, siis kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Kohus leidis, et võlgnikul, arvestades tema haridust (8-klassi ning midagi juurde õppinud võlgnik ei ole) ja oskusi, on püsiv ning mõistlik töökoht ja stabiilne sissetulek. Võlgnik teatas kohtule, et tervis (võlgnikul on kaks moodustist ribide vahel, südamepuudulikus, lisaks on tema kaks sõrme halvatud) ei võimalda võlgnikul enam ehitustöid teha. Võlgnik töötab AS-is XXXXXXXXXX kuus päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, mistõttu lisanduva töökoha omamine ei oleks võlgnikule jõukohane. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Vaatamata sellele, et kohus pidi võlgnikule korduvalt usaldusisiku aruande esitamise kohustust meelde tuletama, teavitas võlgnik kohut siiski oma tegevusest ning sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjatud. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgniku sissetulekuks oli menetluse kestel töötasu, mille suurus jäi üldjuhul palga alamäära piiridesse. Kuigi võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda teda kohustustest vabastamast.

Võlgnikul on PankrS § 173 lg 3 kohaselt kohustus loovutada 75% oma teenitud tulust usaldusisikule. Usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 järgi hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele seejärel üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja arvestuste järgi oleks võlgnikult pidanud menetluse jooksul laekuma võlausaldajatele kokku 945,17 eurot, sh võlausaldajale Swedbank AS vastavalt jaotisele 689,50 eurot. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on süüliselt rikkunud endal lasuvaid kohustusi, kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve ning tuleks seega jätta kohustustest vabastamata. Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas oma seisukohta kohtule esitanud.

8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.FIMS § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 järgi kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
12.Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Määruskaebuse kohaselt rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, mille tõttu teda ei või pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus ei lugenud võlgniku loovutamiskohustuse mittetäielikku täitmist süüliseks rikkumiseks eelkõige põhjustel, et võlgniku töötasu oli väike, jäädes üldjuhul alampalga piiridesse. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda ka loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.
15.Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus määras võlgniku enda usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata jätmist saab ette heita talle üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. Võlgnik on oma sissetulekud kohtu päringute peale kohtule edastanud, seega ei ole ta oma tulusid kohtu ja võlausaldajate ees varjanud.

16.Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 2. november 2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).
17.Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
18.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja