lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-50035/15

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-50035/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2663
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 94 lg 1PettusVÕS § 644 lg 1, 3Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineVÕS § 76 lg 1, 4Kohustuse täitmineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-50035/6Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.03.2009

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Logistika Pluss Osaühing10364192(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-50035

Tsiviilasi

OÜ VMC Ehitus hagi OÜ Baltic Parts vastu 364 936.80 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

364 936.80 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Baltic Parts apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14.09.2009

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant OÜ Baltic Parts (registrikood 11345896, asukoht Asunduse t 7-20 Tallinnas), lepinguline esindaja Jüri Asari Vastustaja OÜ VMC Ehitus (registrikood 10364192, asukoht Mustamäe tee 177-40 Tallinnas), lepinguline esindaja adv Triin Biesinger-Jussmann

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 20.03.2009 otsus OÜ VMC Ehitus hagis OÜ Baltic Parts vastu 364 936.80 krooni saamiseks jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad OÜ Baltic Parts kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 90Tehingu tühistamise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 5Seaduse dispositiivsuse põhimõte
VÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustus
VÕS § 645Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.18.07.2008 esitas OÜ VMC Ehitus (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ Baltic Parts (edaspidi kostja, apellant) vastu lepingu rikkumisest tuleneva põhivõlgnevuse 175 140.60 krooni, viivisvõlgnevuse 175 140.60 krooni ja kahju õigusabikulude katteks 14 655.60 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 06.12.2007 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema viimistlustöid Rae põik 9 Paldiski linnas Harjumaal asuvas biodiislitehase hoones. Kostja võttis tehtud tööd vastu, kuid tasus arve nr 1682 viivitusega ja jättis arvest nr 1704 tasumata 175 140.60 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt jättis hageja lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt tegemata. Nimelt jättis hageja tegema puhastustööd. Kostja poolt tellitud täiendav puhastusteenus maksis 131 829.60 krooni. Samuti jättis hageja üle andma lepingujärgse dokumentatsiooni. 12.05.2008 tühistas kostja tööde üleandmisvastuvõtmisakti, kuna see oli allkirjastatud pettuse tõttu. Hageja lubas akti sõlmimisel puhastustööd ära teha ning üle anda dokumentatsiooni, kuid jättis selle tegemata. Esimese astme kohtu otsus
4.20.03.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis OÜ-lt Baltic Parts välja kokku 364 936.80 krooni OÜ VMC Ehitus kasuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 06.12.2007 ehituse töövõtulepingu nr 7110/VIM, mille kohaselt pidi hageja tegema Paldiski Lõunasadamas Rae põik 9 värvimistöid. Tööde teostamise aeg oli 10.12.200718.01.2008. Hageja teostas värvimistööd. Pooled allkirjastasid 15.02.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja esitas hagejale 09.05.2008 akti tühistamisavalduse. Kostja tasus arve nr 1682 hilinemisega ja jättis arvest nr 1704 tasumata 175 140.60 krooni.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltevaheline suhe on töövõtusuhe. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab maksma hageja poolt esitatud võlgnevuse. Kostja leiab, et akt on tühistatud seoses pettusega hageja jättis puhastamata värvipritsmed seadmetelt ja metallkonstruktsioonidelt, kuigi ta seda lubas. Puhastustööd olid lepingujärgsed tööd. Hageja jättis esitamata ka

lepingus kokkulepitud dokumentatsiooni. Hageja leiab, et aktiga on tööd vastu võetud, pretensioone kostja enam esitada ei saa ning puudub õiguslik alus akti tühistada.

7.Lepingu p 3.1.9 kohaselt pidi kostja esitama lõpliku vastuvõtu-üleandmisakti allkirjastamisel 2 aastat + 6 kuud kehtiva pangagarantii või kindlustuse 5%-le käesoleva lepingu summast koos käibemaksuga. Puudub vaidlus, et puhastustööd on lepingujärgsed tööd. Hageja lepingu rikkumist ei tunnista. Tunnistajad R. T. ja V. B. kinnitasid, et värvimistöid tegi ainult kostja ning pärast värvimist olid konstruktsioonidel ja seadmetel puhastamata värviplekid. Kostja on esitanud tõendid ka seadmete ja konstruktsioonide puhastustööde täiendavate kulude kohta. Nende tõendite alusel saab järeldada, et pärast hageja töö lõpetamist olid värviplekid seadmetelt ja konstruktsioonidelt kõrvaldamata.
8.Vaatamata eeltoodule puudus õiguslik alus akti tühistamiseks. Kostja tühistas akti 09.05.2008, kuna hageja jättis värvi puhastamata ning üle andmata dokumentatsiooni teostatud tööde kohta. Nimetatu oli kostja väidete kohaselt akti allakirjutamise eelduseks, hageja andis aga katmata lubadusi ja valeandmeid. Kostja tühistas akti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel.
9.Vastavalt TsÜS § 94 lg-tele 1 ja 2 on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
10.Tõendamata on kostja väide, et akti allkirjastamisel on hageja lubanud puhastustööd tulevikus teha ja dokumentatsioon esitada. Kostja palus selle väite tõendamiseks üle kuulata tunnistaja V. B., kuid tema akti allkirjastamise juures ei viibinud ega saa seetõttu nendest lubadustest teada. See, et hageja enne akti allkirjastamist lubas puudused parandada, ei tähenda, et hageja seda lubas ka akti allkirjastamisel. Pettuseks ei saa olla ettekujutus tulevikus tekkivate asjaolude suhtes. TsÜS § 94 peab asjaolude all silmas faktilisi asjaolusid, mille tõesuse või ebatõesuse kohta on võimalik otsustada, mitte oletusi, ettekujutusi, lubadusi, hinnanguid vms. Seetõttu puudus kostjal õiguslik alus akt pettuse tõttu tühistada.
11.Kuigi hageja jättis värviplekid puhastamata ning puuduvad tõendid lepingu p-s 3.1.8 sätestatud dokumentatsiooni esitamise kohta, ei saa kostja enam nendele puudustele tugineda. Nimelt on pooled täpselt kokku leppinud, kuidas toimub tööde vastuvõtmine ning pretensioonide esitamine. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kostja tehtud tööd üle vaatama ja puuduste avastamisel hagejale viivitamata teatama. P 4.3 kohaselt, kui kostja avastab töös puudusi selle vastuvõtmisel, on kostjal õigus neile viidata ainult juhul, kui vastuvõtuaktis on ära märgitud need puudused või võimalus esitada nõue nende kõrvaldamiseks. Pärast tööde vastuvõtmist saab nõuda vaid varjatud puuduste kõrvaldamist (p 4.4). Aktis ei ole märgitud puudusi koristustööde ega dokumentatsiooni kohta. Mõlemal juhul ei ole tegemist varjatud puudustega. Dokumentatsiooni esitamise kohustus on kostjale teada ja lepingus fikseeritud, mistõttu ei ole tegemist varjatud puudusega. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et värviplekke oli palju, kuid suur hulk värviplekke seadmetel ja konstruktsioonidel ei ole varjatud puuduseks. Seega pidanuks kostja akti allkirjastamisel need puudused akti märkima, et nõuda nende kõrvaldamist. Kuivõrd kostja seda ei teinud, ei saa ta enam lepingu p 4.3 kohaselt nendele tugineda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Seetõttu tuleb lugeda tööd teostatuks nõuetekohaselt ning hagejal on õigus nõuda nende eest tasu.
12.Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 175 140.60 krooni. Lepingu p 3.4 kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5% viivitatud summast päevas. Hageja nõuab viivist summas 175 140.60 krooni. Kostja hageja viiviste arvestusele vastu ei vaielnud. Ka viivised tuleb välja mõista. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja kahju moodustub kohtuvälistest kuludest õigusabile summas 14 655.60 krooni. Nõue on põhjendatud, kuna võla mittetasumisel ning tühistamisavalduse esitamisel oli hageja sunnitud pöörduma juristi poole õigusabi saamiseks, seetõttu esineb põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Õigusabikulud on mõistlikus suuruses. Apellatsioonkaebus
13.OÜ Baltic Parts palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
14.Kaebuse põhjenduste kohaselt oli tühistamiseavalduse esitamine seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsÜS § 90 lg-le 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, tühistada seaduses sätestatud korras. Kui tehing on seaduses sätestatud alusel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Maakohus, leides, et puudus alus akti tühistamiseks, tugines alusetult Riigikohtu lahendile, kus on leitud, et pettuseks ei saa olla ettekujutus asjaolude suhtes, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist. Kostja oli viidud eksimusse dokumentide allkirjastamisel, kuna hageja lubas värviplekid kõrvaldada ning seda hiljem ei teinud. Lubaduse täitmata jätmist saab lugeda pettuseks. Seega tekkis kostjal ettekujutus dokumentide allkirjastamisel, mitte aga pärast seda.
15.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et tööde vastu võtmisega peab ka puudustega tööd lugema vastuvõetuks ja leping nõuetekohaselt täidetuks. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lg-s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
16.Kostja on menetluses suutnud tõendada vastuvõetud töö lepingule mittevastavust. Mainitud asjaolu tõendati tunnistaja R. T. ütlustega, kes teadis, et konstruktsioonidel ja seadmetel, mille katmist korduvalt nõuti, samuti põrandate metallvõrudel, olid värviplekid puhastamata. Puhastusteenuse pidi kostja tellima kolmandalt firmalt ning tööd kestsid 30 päeva. Tunnistaja V. B. oli värvimistööde juures ja kuulis, et enne akti allkirjastamist lubas hageja puudused kõrvaldada. Koristustööd lubati teha kohe pärast akti allkirjastamist. Hageja töötajad tulid kohale, kuid nähes tööde mahtu, lahkusid. Maakohus tuvastas, et värviplekid olid jäänud puhastamata ja tegemist on lepingu p. 3.1.8 rikkumisega, vaatamata sellele aga leidis, et kostjal ei ole enam õigust nendele asjaoludele tugineda.
17.Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning tõendeid analüüsima. Maakohus on tunnistajate ütlusi valesti hinnanud ning selle tulemusel jõudnud ebaõige järelduseni. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate selgitused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 neid ei korda.
20.Maakohus jõudis asjakohasele järeldusele, et apellandi poolt 09.05.2008 kuupäeva kandvas avalduses (vastus pretensioonile ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning akti nr 07-02 tühistamisavaldus) esile toodud asjaolud (vastustaja väidetavad lubadused 15.02.2008 akti allkirjastamisel kõrvaldada puudused) ei ole käsitatavad pettust tõendavate asjaoludena TsÜS § 94 lg 1 mõttes ega andnud õiguslikku alust poolte vahel 07.02.2008 ja 15.02.2008 allkirjastatud aktide tühistamiseks. Samuti viitas kohus asjakohaselt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-112-01 01.10.2001. Seaduse mõtte kohaselt ei ole pettuseks sellistest asjaoludest teatamata jätmine või ebaõige avaldamine, millised võivad tekkida alles peale tehingu sõlmimist. Pettuseks on tehingu sõlmimise ajal olemasolevate asjaolude osas teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine või sellistest asjaoludest teatamata jätmine. Käesolevas asjas oleks teoreetiliselt võimalik seega pettusena käsitleda töövõtja poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel antud teavet, et värviplekid on puhastatud (kuigi tegelikult ei olnud puhastatud), kuid mitte lubadust plekid kunagi tulevikus puhastada.
21.Tehingu sõlmimisel teisele poolele selliste lubaduste andmine, milliseid hiljem ei täideta, võib kolleegiumi arvates olla aluseks, et kaaluda tehingu vastavust headele kommetele ja seeläbi tühisust TsÜS § 86 alusel. Riigikohus on asunud seisukohale, et tehingu vastavust headele kommetele saab kohus kaaluda omal algatusel (näiteks otsus nr 3-2-1-111-08 21.11.2008) ning et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks või taunitavateks ning kui tehing eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
22.Käesolevas asjas aga sellist kaalumise vajadust ei ole, sest kostja väide hageja poolt 15.02.2008 mingisuguste lubaduste andmise kohta on tõendamata. Hageja eitab kostja poolt väidetud lubadusi, kostja aga veenvaid tõendeid oma väite tõendamiseks ei esitanud. Kostja taotlusel ülekuulatud tunnistaja V. B. viibis küll värvimistööde juures, kuid mitte akti allkirjastamise juures ning akti allkirjastamisest sai ta teada kostja esindajalt, kui nõudis puhastustööde tegemist, ning kostja esindaja vastas talle, et hageja lubas teha puhastustööd (ütlused t lk 70). Teine tunnistaja R. T. ei tea tööde vastuvõtuaktist midagi (ütlused t lk 69). Ka ükski poolte poolt esitatud dokumentaalne tõend ei sisalda teavet 15.02.2008 hageja juhatuse liikme S. G. poolt antud lubadustest. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja juhatuse liige, et lubadused andis nimelt S. G. ja et see toimus nimelt samal päeval, kui kirjutati alla üleandmisevastuvõtu akt. TsMS § 229 lg 2 ei võimalda poole seadusjärgse esindaja seletust, mis ei ole antud vande all, käsitleda tõendina tsiviilasjas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et töö vastuvõtmisel pidid pooled juhinduma nendevahelise lepingu p-s 4 kokkulepitust. Töövõtulepingul põhinevaid õigussuhteid reguleerivad VÕS-i sätted on reeglina dispositiivsed (VÕS § 5), välja arvatud tarbijatöövõtu puhul. Käesolevas asjas ei ole tegemist tarbijatöövõtuga, sest tellija ehitusettevõtjana tegutses lepingus osaledes oma igapäevases majandustegevuses. Pooled olid lepingu p-s 4 kokku leppinud, et tellija on kohustatud töö üle vaatama ja akti alusel vastu võtma; et töö tulemust halvendavate kõrvalekallete avastamisel peab ta sellest viivitamata teatama töövõtjale; et tellija kõrvaldab puudused 2 päeva jooksul ja esitab siis objekti teistkordseks vastuvõtmiseks. Kostja kohustus töö üle vaadata tulenes ka VÕS §-st 643. Tõendamist ei leidnud, et tellija oleks töö vastuvõtmisel viidanud puudustele, mida töövõtja oleks saanud kõrvaldada ja andnud võimaluse puudused kõrvaldada ning et oleks toimunud teistkordne vastuvõtmine. Poolte juhatuse liikmete poolt allkirjastatud aktiga 15.02.2008 on tõendatud, et tellija võttis tööd vastu puudustele viitamata.
24.Lepingu p-des 4.3 ja 4.4 olid pooled seonduvalt töövõtja vastutusega leppinud kokku, et tellijal on õigus puudustele, millised olid avastatud töö vastuvõtmisel, viidata ainult juhul, kui vastuvõtuaktis olid puudused ära märgitud või oli seal märgitud võimalus esitada nõue puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud, kui tegemist on varjatud puudustega või sihilikult varjatud puudustega. Sellistest puudustest pidi tellija töövõtjat teavitama ja nõudma nende viivitamatut kõrvaldamist. Juhuks, kui kõrvalekalded töös ei oleks olnud kõrvaldatud mõistliku aja jooksul või oleksid olnud olulised ja kõrvaldamatud, oleks tellijal olnud õigus keelduda lepingu täitmisest ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende puuduste näol, milledele tugineb kostja, ei saanud olla tegemist varjatud puudustega. Ka ei ole kostja väitnud, et hageja oleks töö vastuvõtmisel mingit puudust või kõiki neid sihilikult varjanud.
25.Samas sõltumata lepingus kokkulepitust säilis tellijal töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise võimalus VÕS § 645 alusel. Viidatud säte reguleerib lepingutingimustele mittevastavuse tekkimist töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu ja juhul, kui töövõtja teadis või pidi teadma mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest ega teatanud sellest tellijale. Käesolevas vaidluses viidatud säte asja lõpliku lahendamise seisukohalt aga tähtsust ei oma, sest isegi juhul, kui tellija ei oleks minetanud õigust puudustele tugineda, oleks töövõtja konkreetses asjas vabanenud vastutusest VÕS § 644 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on mittevastavusest teada saanud või pidi teada saama.
26.Käesolevas vaidluses on tõendatud, et tellija teatas väidetavatest puudustest alles avalduses 09.05.2008. Samas väitis ta, et puudused olid olemas juba töö vastuvõtmisel 15.02.2008. Seega toimus teatamine peaaegu 3 kuud hiljem teadasaamisest. Seadusandja on pidanud mõistlikuks teatamise ajaks tarbija jaoks 2 kuud, seega majandustegevuses tegutseva tellija puhul oleks pikem teatamistähtaeg kui 2 kuud reeglina ilmselt ebamõistlik. Ka käesolevas asjas tõendamist leidnud tellija tegevust iseloomustavad asjaolud (peale tööde vastuvõtmist mitte töövõtjale tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks, nagu oleks tekkinud olukorras tavapärane olnud, vaid koheselt puhastustööde tellimine teiselt äriühingult; siis puhastustööde eest maksedokumendi saatmine ja alles peale pretensiooni/pankrotihoiatuse saamist puudustest teatamine) ei anna alust lugeda teatamisega toimunud viivitust mõistlikult vabandatavaks ja teatamist õigeaegseks. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, välja arvatud, kui teatamata jätmine oli

mõistlikult vabandatav ja nõutakse makstava tasu alandamist või tekitatud kahju hüvitamist.

27.Sisulisi vastuväiteid nõuete aritmeetilistele arvestustele ja hageja nõudele kahju hüvitamiseks kostja ei esitanud. VÕS § 115 lg 1 järgi on võla sissenõudmiseks kasutatud õigusabi eest tasumisega tekkinud kulu käsitatav kahjuna, mida hageja kandis seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega (tehtud töö eest osaline tasumata jätmine).
28.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja