Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Vastavalt ajutise pankrotihalduri poolt esitatud täidetud ülesannete ja tehtud kulutuste aruannetele kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 11 tundi. Selle aja hulka kuulub: - pankrotiavalduse aluseks olevate andmetega tutvumine – 0,5 tundi; - järelpäringute teostamine, pangakontode ja muu vara arestimine – 1,5 tundi; - järelepäringute vastuste analüüs – 1 tund; - kohtumine võlgniku juhatuse liikmega 11.06.2009– 1 tund; - tutvumine võlgniku esitatud raamatupidamise algandmetega – 2 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 4 tundi; - osalemine kohtuistungil seoses pankrotiavalduse arutamisega – 1 tund. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tunnitasu suuruseks 1200 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 13 200 krooni. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 666 krooni. Nimetatud summa koosneb postikulust, teostatud järelpäringutest, tasuliste järelpäringute tasudest elektroonilistest vararegistritest, büroo- ja sidekuludest. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 666 krooni tuleb välja mõista. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb PankrS § 23 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 13 200 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 4 356 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija, s.o SOÜ.

2-09-24666 Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo on PankrS § 56 lg 1 p-s 1 nimetatud füüsiline isik, kellele on justiitsministri poolt antud pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.