TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-09-25562 Avalduse kohaselt viibib Vxxxxxxx Txxxxxxx Jõgeva Maakohtu 27.05.2005.a määruse alusel tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel Võisiku hooldekodus. Tema eestkostja ülesandeid täidab vald. Võisiku Hooldekodu psühhiaatri arvamuse kohaselt vajab Vxxxxxxx Txxxxxxx talle seni osutatud teenuse jätkamist. Tema seisund on ebastabiilne ja paranemistendents puudub. Puudub haiguskriitika ja tema käitumine on psühhoelamustest (meelepetted, luulumõtted) mõjutatud ja ettearvamatu. Ta on sageli hirmunud, kärsitu. Elab oma maailmas ja kaasklientidega ei suhtle. Psühhiaatri arvamuse kohaselt on Vxxxxxxx Txxxxxxx endale ja ümbritsevatele ohtlik. Kohus määras Vxxxxxxx Txxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 03.06.2009.a Vxxxxxxx Txxxxxxxx ärakuulamise õisiku Hooldekodus. Vxxxxxxx Txxxxxxx kontakteerus ja püüdis ka küsimustele vastata- teadis oma vanust ja seda kui kaua on hooldekodus olnud. Ütles, et hooldekodus talle ei meeldi. Edasine vestluses ei laabunud, sest tema jutt muutus segaseks ja lõpuks ta teatas, et ei soovi rohkem rääkida ja lahkus. Ka kohtule antud vastused olid pikitud muusse juttu- ta rääkis kogu aja aga kuna jutt oli vaikne ja kohati seosetu, siis ei olnud enamikust räägitavast võimalik aru saada. Võisiku Hooldekodu vanemtegelusjuhendaja Diana Räni selgitas, et Vxxxxxxx Txxxxxxx suhtleb kõigiga nii- räägib vaikselt omaette, kellegagi konkreetselt ei suhtle. Hoiab omaette, uusi inimesi pelgab. Aegajalt tekivad tal luulud ja hirmud vaatamata ravimitele. Kui ta viia üle teise osakonda, siis tema seisund haleveneks, sest tal oleks väga raske kohaneda uute kaaslaste ja ruumidega. Samuti ei saaks ta hakkama enda eest hoolitsemisega ning vajab pidevat järelevalvet, et ennetada ja leevendada luuludest ja meelepetetest tekkivaid probleeme. Kohus kuulas 22.06.2009.a ära avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja. Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja esindaja selgitas, et Vxxxxxxx Txxxxxxxxx ei ole lähedasi peale ema, kes on samuti hooldekandeasutuses ja piiratud teovõimega. Vxxxxxxx Txxxxxxxx esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Esindaja selgitas, et kohtumisel Vxxxxxxx Txxxxxxxxxx sisulist kontakti temaga siiski ei saanud. Kinnisesse asutusse paigutamise alused ei ole tema puhul ära langenud ja on jätkuvalt täidetud. Kohtu seisukoht ja määruse põhjendused Kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on sätestatud Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1, mille kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt sama paragrahvi lg 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 538 lg 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Vxxxxxxx Txxxxxxxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 57 olevast eksperdiarvamusest nähtub, et Vxxxxxxx Txxxxxxxxx esinev raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul võib ravita ja järelvalveta tingimustes ohustada uuritavat ennast või teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut. Ekspert