lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-29153/25

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-29153/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1567
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 313 lg 1, 2Üürilepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 69Tahteavalduse tegemineTsÜS § 90 lg 1Tehingu tühistamise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 186Võlasuhte lõppemise alusedVÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Meepott OÜ10997862(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-29153

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.juuni 2009, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Tsiviilasi

OÜ BREM Kinnisvarabüroo hagi OÜ Meepott vastu 28 231,50 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

28 231,50 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.veebruari 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ BREM Kinnisvarabüroo apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

02.06.2009, avalik kohtuistung

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja OÜ BREM Kinnisvarabüroo (registrikood 10553467, Tulika 15/17, Tallinn), esindaja Anti Päiv Kostja OÜ Meepott (registrikood 10997862, Idapõllu tee 3-31, Haabneeme, Viimsi vald, Harju maakond), esindaja Ivari Järvekald

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 18.veebruari 2009 otsus ja teha uus otsus.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Rahuldada OÜ BREM Kinnisvarabüroo hagi OÜ Meepott vastu ja mõista OÜ-lt Meepott välja 28 231 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend üks) krooni 50 senti OÜ BREM Kinnisvarabüroo kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 314 lg 1Üürilepingu erakorraline ülesütlemine, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada
VÕS § 325 lg 1Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm
VÕS § 335Üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad kostja OÜ Meepott kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ BREM Kinnisvarabüroo palus hagiavalduses OÜ-lt Meepott välja mõista 28 231,50 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2006 tähtajatu allüürilepingu nr 83/06, mille alusel sai kostja oma kasutusse äriruumi asukohaga Viimsi vallas Kaluri tee 5. Lepingu p 2.8 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 2392,50 krooni (ilma käibemaksuta). Lepingu p 2.10 kohaselt tuli üüri tasuda ettemaksuna maksustatavale kuule eelneva kuu 20-ndaks kuupäevaks. Kostja üüri maksmise kohustust ei täitnud ja hageja nõuab kostjalt viie kuu üüri 14 115,75 krooni tasumist. Vastavalt lepingu p 11.2 on hageja arvestanud kostjale viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid taotleb viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, s.o 14 115,75 krooni. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Allüürileping on kehtetu, kuna lepingu p-s 2.1 nimetatud lepinguese, s.o äriruum, ei vasta sellele definitsioonile. Ruumis sajab laepaneelide vahelt suures koguses liiva, millist puudust hageja lepingu allkirjastamisel varjas. Alates 11.04.2006 ei vastanud hageja kostja pretensioonidele, mis puudutasid üüritud äriruumi puudusi. Kuna üüritud ruum kostjale ei sobinud, vabastas ta selle 01.06.2006 ning lõpetas lepingu OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus, kellega ta üürilepingu p 7.1.5 kohaselt oli sõlminud hoolduslepingu. Lepingu lõpetamine OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus lõpetab automaatselt lepingu ka hagejaga, kuna ruumide üleandmisel koostati OÜ BREM Kinnisvarahooldus esindaja Raivo Sikemäega vastav akt. Kostja on tasunud üüri kogu perioodi eest, kui ta ruume kasutas ega võlgne hagejale midagi. Üüri mitteõigeaegne tasumine 2006 aprilli ja maikuus oli tingitud sellest, et kostjani ei jõudnud hageja arved. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et poolte vahel 15.03.2006 sõlmitud allüürileping ei ole kehtetu, kuna seda ei ole TsÜS § 90 lg 1 sätestatud alustel tühistatud. Küll aga on üüritud ruumi puudused aluseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 314 lg 1 kohaselt. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt pöördus ta korduvalt seoses üüritud ruumi puudustega nii hageja kui OÜ BREM Kinnisvarahoolduse poole, kellega ta oli üürilepingu p-st 7.1.5 tulenevalt kohustatud hoolduslepingu sõlmima, kuid tulemusteta. 11.04.2006 kostja poolt hageja esindajale saadetud e-mailist nähtuvalt oli üüritud ruumidel veel teisigi puudusi peale arvutitesse variseva liiva, mistõttu on arusaadav üürniku huvi puudumine ruumide edasiseks kasutamiseks.
4.Kostja on väitnud, et ta lõpetas hagejale kuuluva äriruumi kasutamise 01.06.2006. Vande all ütles kostja esindaja, et 1. juuni oli väljakolimise protsessi algus. Kuna kostja tegelik väljakolimise aeg on ebaselge, on kostja kohustatud tasuma hagejale üüri ka 2006.a

juunikuu eest. Kostja kasutas hagejale kuuluvaid ruume alates 15.03.2006 kuni 01.07.2006, s.o 3,5 kuud ning on kogu nimetatud perioodi eest tasunud hagejale kokkulepitud üüri. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.7 kohaselt kuulus 15.03.2006 tasutud tagatisraha tasaarvestamisele võlgnevusega, mida nii kostja kui ka hageja võlgnevuse arvestuses on teinud.

5.Hageja nõue, saada üüri veel viie kuu eest, on meelevaldne ja põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et leping on kuni käesoleva ajani lõpetamata. 2007.a maist alates kasutavad vaidlusalust ruumi juba uued üürnikud. Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks üüritud ruume kasutanud kauem, kui ta ise väidab või takistanud muul viisil omaniku valdust, milline asjaolu annaks VÕS § 335 alusel õiguse nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri kahjuhüvitisena. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Kohus jõudis oma lahendis järelduseni, et pooltevaheline leping oli kehtiv, kuid üüri kohustus kostja tasuma kuni 2006.a juuni lõpuni. Kohus ei ole põhjendanud, millal on kostja lepingu üles öelnud. Kohus kostja tegelikku väljakolimise aega välja ei selgitanud, vaid asus seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma hagejale üüri kuni 2006.a juulini. Kostja ei ole hagejale VÕS § 325 lg 1 kohaselt ülesütlemisavaldust esitanud ning seega ei ole pooltevahelist lepingut lõpetatud. Samuti ei ole ruumi valdust hagejale üle antud. Tähtsust ei oma asjaolu, et alates 2007.a maist kasutavad ruumi uued üürnikud, sest hageja nõuab üüri tasumist kuni 31.10.2006 (nii nagu oli kirjas 10.10.2006 maksekäsu kiirmenetluses avalduses). Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
9.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
10.Hageja nõuab kostjalt 2006.a 5 kuu eest arvestatud üürivõla 14 115,75 krooni tasumist poolte vahel 15.03.2006 sõlmitud tähtajatu allüürilepingu p 2.8 alusel ning põhivõla suuruses viivist lepingu p 11.2 alusel. Kostja väitel ei olnud poolte vahel alates 01.06.2006 kehtivat allüürilepingut ja ta ei pea sellest ajast alates hagejale üüri tasuma, sest ta vabastas ruumid ja OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus sõlmitud hoolduslepingu lõpetamisega lõppes automaatselt ka pooltevaheline allüürileping. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks teha kindlaks, kas pooltevaheline allüürileping kehtis ajal, mille eest hageja nõuab kostjalt üüri tasumist või see oli kostja algatusel lõpetatud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei põhine seadusel kostja seisukoht, et OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus sõlmitud hoolduslepingu lõpetamisega lõppes ka pooltevaheline allüürileping. OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei olnud vaidlusaluse allüürilepingu pooleks.
12.VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 järgi on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige sama seaduse §-des 314 - 319 sätestatud asjaoludel. Nimetatud sätted kehtivad ka allüürilepingu kohta.
13.Kostja tugines hagiavaldusele vastuväiteid esitades asjaolule, et üüritud ruumidel olid puudused, mis ei võimaldanud tal ruume kasutada. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et VÕS § 314 lg 1 järgi on üüritud ruumi puudused aluseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samas ei ole maakohus kontrollinud, kas kostja oli lepingu seaduses sätestatud korras üles öelnud.
14.Kui poolte vahel kehtib üürileping ja üks pooltest soovib vabaneda lepingust tulenevatest kohustustest, siis peab see lepingupool tegema kõik lepingu ülesütlemiseks vajaliku ja tema kanda on kõikide lepingu ülesütlemise eelduste täitmise tõendamise risk. Seega oli kostja kohustus käesolevas asjas tõendada, et leping enam ei kehti, s.o et on täidetud kõik lepingu ülesütlemise eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja seda teinud.
15.Lepingu ülesütlemiseks tuleb VÕS § 195 lg 1 alusel teha avaldus teisele lepingupoolele. Lepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Siinjuures ei ole oluline üksnes see, et lepingut ülesütlev pool vastava tahtavalduse teeb, vaid ka see, et teine lepingupool vastava taheavalduse TsÜS § 69 sätete kohaselt kätte saab. Seega lõpeb üürileping üksnes erakorralise ülesütlemise jaoks õigusliku aluse olemasolul vastava tahteavalduse teisele lepingupoolele tegemisega (VÕS § 186 p 6). Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14604 tehtud otsuses leidnud, et kui kohus tuvastab, et üks lepingupool ei ole ülesütlemisteadet saanud, siis ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud.
16.Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale teinud kehtiva (kätte toimetatud) tahteavalduse allüürilepingu VÕS § 314 lg 1 alusel lõpetamise kohta ja ruumid hagejale üle andnud. Hageja väitel sai ta teada asjaolust, et kostja on ruumidest lahkunud, alles 2007.a alguses. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Asjaolu, et kostja lahkus üüritud ruumidest juba 2006.a suvel, ei oma allüürilepingu kehtivuse hindamisel eeltoodud asjaoludel tähtsust.
17.Kuna kostja ei tõendanud lepingu ülesütlemise eelduste täitmist, võib hageja tugineda lepingule ja nõuda selle täitmist. Seega on kostja kohustatud tasuma VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 271 ning lepingu p 2.8 järgi hagejale üürivõla 2006.a 5 kuu eest 14 115,75 krooni ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning lepingu p 11.2 alusel viivist 14 115,75 krooni, kokku 28 231,50 krooni. Võla ja viivise arvestusele (t lk 56) ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud.
18.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi kuulub ringkonnakohtu otsusest tulenevalt täies ulatuses rahuldamisele, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja