Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-69-09 Tartu, 16. juuni 2009. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Sirje Mülleri, Tiiu Klesmanni, Olivia Parmasto, Tiina Parmasto, Eva Laarmanni ja Liina Kullese hagi Linda White'i vastu üüri tõstmise tühisuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-51943 Linda White'i määruskaebus Hagejad Sirje Müller, Tiiu Klesmann, Olivia Parmasto, Tiina Parmasto, Eva Laarmann ja Liina Kulles, hagejate lepinguline esindaja Lembit Ülper Kostja Linda White, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 25. mai 2009. a, kirjalik menetlus
kohta, märkides, et selle määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kostja vaidlustatud korduvate kohustuste kogusumma 1 122 789 krooni 20 senti, millelt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 5000 krooni, ülejäänud riigilõiv on tasumata. Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta jätta ja puudused tuleb kõrvaldada 20 päeva jooksul alates apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamisest keeldumise kohta tehtud määruse (määrus I) jõustumisest. Puuduste kõrvaldamata jätmisel, jääb apellatsioonkaebus TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
tegemisega, s.o muuta ühepoolselt poolte üürilepingus kokkulepitud üüri suurust. Sellise kujundusõiguse teostamisega saab üürileandja õiguse nõuda üürnikult rohkem üüri ja üürnik on kohustatud üüri määratud suuruses tasuma. Kui tuvastatakse üüri tõstmise tahteavalduse tühisus, ei ole üürileandjal õigust saada üüri avalduses märgitud suuruses ja üürnikul ei ole kohustust tasuda rohkem üüri. Seega on üüri tõstmise avalduse tühisuse tuvastamise nõue varaliselt hinnatav ning nõude väärtuse saab määrata kindlaks varem kokkulepitud ja üürileandja soovitud uue üüri suuruse vahest lähtudes, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Õige on ka see, et hagihind tuleb määrata kindlaks TsMS § 129 lg 1 alusel, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja viide Riigikohtu 8. oktoobri 2003. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03 ei ole praeguses asjas asjakohane, kuna viidatud lahend ei ole tehtud kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.