Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et X hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.03.2009.a. otsusega rahuldatud X avaldus Y (pankrotis) vastu lõpparve nõudes ja tööandjalt mõisteti avaldaja kasuks välja lõpparve summas 45 000 krooni. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Y (pankrotis) on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus loeks X töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. 15.04.2009.a. määrusega kohustas maakohus hagejat X kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis 30 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates. Samuti selgitas kohus määruses, et hagiavalduses tuleb oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võib täiendavaid tõendeid.

Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kuna hageja töövaidluskomisjoni avaldus ei vasta hagiavalduses sätestatud nõuetele, kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagiavalduse nõuetele vastav hagiavaldus, mida hageja aga teinud ei ole. Kohus on hagejat hoiatanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 7, mille kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et X hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Töövaidluskomisjoni 04.03.2009.a. otsus töövaidlusasjas nr X vaidlustatud ulatuses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.