Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

R AS esitas R Eu vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 25 146.93 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 6226.73 krooni ja alates 24.12.2008.a viivised 0,019% päevas tasumata põhinõudelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.09.2004.a liisingulepingu nr R04106664, mille kohaselt kostja kohustus tasuma kõik lepingus nimetatud sõidukiga seotud kulutused. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt ning hageja ütles lepingu 10.05.2005.a üles. Kostja tagastas sõiduki 20.05.2005.a. Seisuga 23.12.2008.a on kostja hagejale võlgu järgmised summad: • Osaliselt tasumata rendimakse kuni 15.01.2005.a eest 260.77 krooni. • Tasumata rendimaksed 15.02.2005.a-15.04.2005.a eest kokku 11 869.32 krooni. Maksepäev oli 15. kuupäev ning makse tuli teostada jooksva kuu eest. Kuna kostja tagastas sõiduki 20.05.2005.a, tuleb tasuda liisingumakse ka 15. maile eelneva perioodi eest. • Tasumata 2005.a mai rendimakse, kaks trahvi parkimiskorra rikkumise eest, kaks kohtutäituri tasu ja kaks leppetrahvi kokku 6266.84 krooni (arve nr XXX). Kostja ei tasunud parkimiskorra eest esitatud viivistasu otsuseid ning hageja kui sõiduki omanik maksis trahvid, kohtutäituritasud ja täitekulud. Kostja kohustus nimetatud kulud hüvitada tuleneb üldtingimuste p 5.14. • Sõiduki müügiteenus 6750 krooni. Sõiduki realiseerimine toimus autoplatsi kaudu ning müügitehingu teostamise eest on hagejale esitatud arve, mille hageja on tasunud. Tegemist on lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva kuluga, mille peab hüvitama kostja. Pooled leppisid üldtingimuste p 6.8 kokku viivistes 0,019% päevas tähtaegselt tasumata summalt ning seisuga 23.12.2008.a on viivised 6226.73 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel välja mõista viivised kuni nõude täitmiseni. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 147 lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.01.2006.a ning hagiavaldus on esitatud 2008.a detsembris. Hageja selgitas, et AS SEB Liisingu puhul on tegemist kontserni ettevõttega ÄS § 6 mõttes ning AS-il SEB Liising on õigus kinnitada dokumentide õigsust.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Nõue muutus sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest 10.05.2005.a ning hagi aegus 10.05.2008.a, hagiavaldus on esitatud 29.12.2008.a. Kostja leidis, et hagis ei ole toodud selget arvestust, millest hageja nõue koosneb. 15.02.2005.a kuni 15.04.2005.a rendimaksete perioodiks on 2 kuud, kuid hageja on esitanud nõude 3 kuu eest. Pole selge, millistest nõuetest koosneb hageja nõue 2005.a mai rendimakse, trahvide, kohtutäituri tasu ja leppetrahvide osas. Hageja on hagile lisanud AS SEB Liising tõendatud lisa nr 3, kuid kostjal ei ole viimatinimetatuga mingit puutumust. Hageja ei ole esitanud tõendeid seoses parkimistrahvide ja täitemenetlustega ning on arusaamatu, kes on trahvi saanud. Kostjat ei ole nimetatud rikkumiste eest karistatud. Kostja vaidleb vastu leppetrahvidele, kuna VÕS § 415 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepinguga viivitamisel leppetrahvi. Müügiteenuse kohta pole hageja kirjeldanud, milles teenus seisnes või kes teenust sai.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi aegumine Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS 147 lg 1, 2 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t hetkest kui kostjal tekkis kohustus tasuda ja hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt võla tasumist. Hageja leiab, et aegumisele tuleb

kohaldada TsÜS § 147 lg 3. Kohus eristab aegumise analüüsimisel erinevaid hageja esitatud nõudeid:

mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08. Autolink AS esitas hagejale 30.07.2005.a arve summas 5720.34 krooni (koos käibemaksuga 6750 krooni). Arvel on kulusummadena näidatud vahendustasu (tl 58-59). Kohus leiab, et võõrandamisteenusega kaasnevad kulud on mõistlikud ning nende väljamõistmine põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab nõutud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingumaksed 12 130.09 krooni (15.01.2005.a eest, 15.02.2005.a-15.04.2005.a eest), trahvid parkimiskorra rikkumise eest ja kohtutäituri tasud kokku 1710.40 krooni ning sõiduki müügiteenuse kulud 6750 krooni. Kokku rahuldab kohus hagi 20 590.49 krooni ulatuses. Viivised Üldtingimuste p 6.8 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva liisinguandjale viivist 0,019% viivitatud summalt päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust summaliselt vaidlustanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kuni 23.12.2008.a viivise välja liisingumaksete tasumisega viivitamise eest 3130.48 krooni, kohtutäiturile tasutud summade eest 421.20 krooni (1710.40 krooni x 0,019% x 1296 päeva) ja müügiteenuse kulude eest 1553.11 krooni, kokku 5104.79 krooni. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 24.12.2008.a viivise 0,019% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited sellele, et hageja esitatud dokumentide koopiatel on AS SEB Liising pitsat. Kohtutoimikus olevatel dokumentidel ei ole ka see pitsat originaalina ning kostjal oli õigus tulenevalt TsMS §-st 273 lg 5 taotleda algdokumendi esitamist. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud ning kohtul ei ole alust kahelda, et esitatud dokumentide puhul on tegemist korrektsete ärakirjadega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.