lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-22616/32

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-22616/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 22 lg 1Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineRÕS § 25 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamineTLS § 49Alaealise tööle rakendamise piirangTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTTOS § 22 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-22616/24Tallinna Ringkonnakohus07.10.20082-05-22616/49Tallinna Ringkonnakohus05.11.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-05-022616

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 8.04.2009 Tallinn Tsiviilasja number

2-05-22616

Tsiviilasi

GS hagi KÜ vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja GS, isikukood xxx; elukoht xxx, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Natalia Lausmaa, Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, 10135 Tallinn Kostja KÜ , registrikood xxx; asukoht xxx, xxx, seaduslikud

esindajad

esindajad juhatuse liikmed U E ja I P Kohtuistungi toimumise aeg 19.03.2009

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata advokaat Natalia Lausmaale (AB Natalia Lausmaa) riigi õigusabi tasu suuruseks 1890 krooni, millele lisandub käibemaks 340,20 krooni, kokku 2230,30 krooni.
3.GS ei ole kohustust hüvitada riigile GS riigi õigusabi korras määratud advokaadile väljamakstus tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.GS esitas 19.12.2005 Harju Maakohtule hagiavalduse KÜ vastu tervisekahjustusega põhjustatud kahju varalise hüvitamiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt, mis esitati kohtule 23.04.2007 palus hageja kostjalt välja mõista tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks püsiva töövõime kaotuse eest perioodil 09.08.2005 kuni 01.04.2007 kokku 22 669, 70 krooni ja edaspidi 419 krooni kuus kuni 31.07.2011. Hageja tugines nõudes töölepingu seaduse § 49 p 4, võlaõigusseaduse § 103 lg 1, § 136 lg 2, § 139 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kinnitatud ”Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisele korrale” (edaspidi ajutine kord). Kohtuistungil täpsustas hageja, et ei tugine oma nõues ajutisele korrale, kuid on kasutanud selles sisalduvat metoodikat temale teekinud kahju suuruse arvestamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.08.2002 hageja ja kostja vahel tähtajaline tööleping kolmeks aastaks. Hageja võeti tööle majahoidja-koristaja ametikohale. 21.01.2005 toimus hagejaga tööõnnetus ja alates 22.01.2005 kuni 21.05.2005 oli hageja töövõimetuslehe alusel ravil. 21.01.2005 tööajal vigastas hageja vasakut kätt. Hageja pöördus vigastuste tõttu arsti poole ning teavitas tööõnnetusest tööandjat ja tööinspektsiooni. Hagejale tervisekahjustuse kaasa toonud juhtum on Tallinna ja Harjumaa tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetusena. Sellest asjaolust tuleneb tema tööandja kohustus hüvitada tööülesannete täitmisel saadud kahju.
3.Tervisekahjustuse tulemusena esines hagejal Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni (AEK) 09.08.2005 otsuse kohaselt püsiv osaline töövõime kaotus 40 % ulatuses alates 09.08.2005 kuni 28.02.2006. AEK 09.02.2006 otsuse kohaselt esines hagejal püsiv osaline töövõime kaotus 40 % alates 30.01.2006 kuni 01.04.2006. AEK 20.07.2006 otsuse kohaselt on hagejale määratud alates 12.07.2006 püsiv töövõime kaotus 10 % ulatuses, mis kehtib kuni 31.07.2011. Ajutise korra § 7 kohaselt kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele. Ajutise korra § 11 kohaselt kahju hüvise arvutamisel võetakse aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Ajutise korra § 20 näeb ette, et selliselt saadud summa makstakse välja olenemata kannatanu poolt saadavast pensionist, stipendiumist ja muust sissetulekust. Seega hagejale töövigastusele järgneval perioodil määratud invaliidsuspension ja tema poolt käesoleval ajal saadav vanaduspension hüvitise maksmisel tasaarvestamisele ei kuulu.
4.Hageja tööõnnetusele eelnenud keskmise töötasu suurus oli 4 190, 95 krooni kuus järgmise arvestuse alusel: 12 kuu töötasu kokku 46 094, 95: 11 (september arvestatakse välja kui ilma töötasuta kuu) = 4 190,45 krooni. Sellest töötasust 40 % moodustab 1 676 krooni ning 10 % 419 krooni. Järelikult väljamaksmisele kuuluva igakuulise hüvitise suuruseks perioodi 09.08.2005 kuni 20.07.2006 eest on 1 676 krooni kuus ja sellest lähtudes hüvitise suurus päevas on 55, 90 krooni; alates 20.07.2006 kuni 30.07.2011 on hüvitise suurus 419 krooni kuus ja 14 krooni päevas. Kokku hüvitis 09.08.2005 kuni 04.04.2007 moodustab 22 669, 70 krooni. Edaspidi alates 01.04.2007 kuni 31.07.2011 - 419 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista tööõnnetuse toimumist ning hageja tervisekahjustusel puudub põhjuslik seos kostja juures töötamisega. Hageja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 6 nõuet, mille kohaselt töötaja on kohustatud kohe teatama tööandjale või tema esindajale tööõnnetusest. Kuna hageja jättis tööõnnetusest teatamata, ei olnud tööandjal õigeaegselt võimalik läbi viia väidetava tööõnnetuse uurimist ja selgitada tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi.
6.Hageja teavitas tööandjat juhtumist suusõnaliselt alles 23.01.2005. Seletuskirja õnnetuse kohta esitas hageja 24.01.2005. Seletuskirja kohaselt vigastas hageja vasakut kätt laupäeval, 22.01.2005 töö ajal ehitusprahti labidaga konteinerisse visates. 22.01.2005 oli laupäevane päev, mil juhatuse liikmed olid tavatööst vabad ja kodus, hagejal ei olnud takistusi kostja juhatuse liikmete teavitamiseks. Hageja ei teavitanud juhtunust tööandjat koheselt, vaid alles järgmisel päeval, sündmusel puudusid pealtnägijad, ei olnud arsti teatist vigastuse või selle raskusastme kohta. Pärast kostja korduvat nõudmist tõi hageja ortopeedi poolt koostatud patsiendikaardi, mille kohaselt vigastus on tekkinud 21.01.2005. Juhtunu toimumise kuupäev patsiendikaardil ja G. S avaldusel on erinev. 24.02.2005 esitas hageja anestesioloog RR’i poolt 04.02.2005 koostatud teatise koopia. Sellel dokumendil on fikseeritud tööõnnetuse põhjused töötaja sõnade järgi alljärgnevad: „21.01.2005 koristustööde käigus (viskas labidaga lund) vigastas vasaku käe pöialt, ei saa valu tõttu pöialt tõsta. Õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse raskusaste – kerge.“ Juhtunu toimumise kuupäev ja tehtava töö kirjeldus olid teatises ja G. S avaldusel erinevad. Kuivõrd väidetavad õnnetuse toimumise kuupäevad G. S avaldusel, patsiendikaardil ja teatisel olid vastuolulised, siis kostja ei kvalifitseerinud hageja terviseriket tööõnnetusena. Kostja koostas tööõnnetuse raporti Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni inspektori nõudmisel, kuid jäi hagimenetluses seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost töövigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel. Hageja oli küll haiguslehel 22.01.2005-20.05.2005, kuid asus 21.05.2005 tervenenuna tööle. Hageja tunnistati terveks ja töövõimeliseks OÜ M Perearstikeskuse perearsti poolt. Kohtutoimikus olevatest raviarstide poolt koostatud materjalidest tegi kostja järelduse, et hageja on varjanud oma üldhaigust ja soovis seda näidata tööõnnetusena materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kostja tunnistas majaelanike ettepanekul 4.03.2005 koostatud tööõnnetuse raporti kehtetuks. Korteriühistu uuris õnnetusjuhtumit ja selle kohta koostati 7.02.2005 akt, mille järgi ei olnud tegu tööõnnetusega. Tööõnnetuse raport ja koostatud akt on vastuolulised. Ortopeed on oma 29.11.2005 teatises märkinud, et hagejal oli labakäe pöialde sirutajakõõluste iseeneslikud rebendid. Tervel käel ei teki iseeneslikud rebendid. Rebendi tekkimise põhjuseks on eelnevad muutused kõõlustes endis, kas kroonilise ülepinge tõttu või parasjagu põetava haiguse (psoriaas või reumatoidatriit) tõttu, mille käigus atrofeerub lihas- ja kõõluskude. Kostja leiab, et hagejal oli üldhaigus, mida ta varjas ja mida ta tahab näidata tööõnnetusena. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et tunnistajate antud ütlused õnnetuse toimumise kohta on vastuolulised. Ekspertiisi läbiviimist kostja ei soovinud. Hageja esitatud kahju hüvitise arvestus on ebaõige ning ei põhine kehtival seadusandlusel. Kahju hüvitamine seisneb kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitusest arvatakse maha seoses töövigastusega määratud invaliidsusgrupile või töövõimetuse astmele vastav pension.

VARASEM MENETLUS

7.Harju maakohtu 20.02.2008 otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 7.10.2008 otsusega maakohtu otsuse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
8.Ringkonnakohus leidis, et tegemist ei olnud konkreetse õnnetusjuhtumiga, vaid igapäevase tavapärase töö käigus tekkinud tervisekahjustusega, ning kohus oleks pidanud asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks määrama ekspertiisi. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada tervisekahjustust põhjustanud asjaolud, mis aga eriteadmisi omamata oli ilmselt võimatu. TsMS § 293 lg 1 tulenevalt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Poolte

vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja käsi sai kahjustada st tal on tekkinud tervisekahjustus ning ta viibis seetõttu haiguslehel. Poolte vahel on vaidlus selle üle millal tervisekahjustus tekkis, kas see tekkis töötegemise käigus ning kui suur on hagejale tekkinud kahju. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, millal hageja tervisekahjustus tekkis ja kas ta täitis sellel ajal töökohustusi. Sündmuse käsitlemine tööõnnetusena on õiguslik hinnang faktilisele asjaolule. Seetõttu tuleb kohtul välja selgitada, kas tervisekahjustuse puhul oli tegemist tööõnnetusega TTOS § 22 lg 1 mõttes, mille tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab kostja.

11.Tallinna ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et maakohus peab tervisekahjustuse iseloomu tuvastamiseks läbi viima ekspertiisi ja küsima eksperdi arvamust. Pooled teatasid kohtule 27.01.2009 toimunud kohtuistungil, et kumbki pool ei soovi ekspertiisi läbiviimist, sest pooltel puuduvad selleks rahalised vahendid. TsMS § 293 lg 1 sätestab, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Hageja tervisekahjustuse iseloomu hindamine ei ole välisriigi õiguse või rahvusvahelise õiguse küsimus, mille kohta eksperdi arvamuse küsimiseks on kohtul omaalgatuslik pädevus. Kohtul ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas ringkonnakohtu poolt ettekirjutatud täita, sest pooled ei ole esitanud taotlust ekspertiisi läbiviimiseks.
12.TLS § 49 p 4 järgi on tööandja kohustatud tagama ohutud töötingimused. TTOS § 22 lg 1 sätestab, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
13.Hageja on tõendanud tervisekahjustuse tekkimise aega ja kohta tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Hageja on selgitanud tervisekahjustuse teket hagiavalduses ja oma täiendavas hagiavalduses. 19.12.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt tekkis tervisekahjustus hagejal 21.01.2005. 23.04.2007 esitatud täpsustatud hagiavalduses märgib hageja, et tervisekahjustus tekkis 21.01.2005. Apellatsioonkaebuse märgib hageja, et tervisekahjustus tekkis tal 22.01.2005. Hageja poolt 24.01.2005 kostjale esitatud avaldusest nähtub, et tervisekahjustus tekkis 22.01.2005. Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nähtub, et hageja saabus erakorralise meditsiini osakonda 22.01.2005 kell 21.55 ja lahkus sealt kell 22.38. Regionaalhaigla anestesioloog R.P 04.02.2005 koostatud teatisest nähtub, et hageja ütluste järgi vigastas ta kätt 21.01.2005 labidaga lund tõstes. Hageja 24.01.2005 koostatud avaldusest nähtub, et tervisekahjustus tekkis 22.01.2005. 16.01.2007 kohtule esitatud hageja vastusest kostja vastusele on märgitud, et hageja koristas KÜ Ehitajate 22 ümbrust. Tunnistaja GŠ 10.01.2008 antud ütluste kohaselt kohtus ta hagejaga 22.01.2005 hommikul kella 10 ajal hageja maja ees, kus viimane lõpetas töö. Hageja läks, tööriistad käes, konteineriruumi. Tervisekahjustuse tekkimist ta pealt ei näinud, kuid kuuldes hageja karjatust, läks ta konteineriruumi vaatama, mis juhtus. Tunnistaja G.Š aitas hageja tema korterisse. Tunnistaja G.Š oli hageja kodust lahkumas, kui tuli hageja poeg. 19.03.2009 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi tunnistaja G.Š hagejaga laupäeval 22.01.2005 kell 11 kokku saama, et minna hageja pojale lilli ostma. Tunnistaja G.Š läks veidi varem hageja maja juurde, kus hageja lõpetas tööd. Hageja läks konteineriruumi ja tunnistaja G.Š kuulis tema oigamist. Tunnistaja G.Š aitas hagejal sulgeda konteineriruumi ukse ning nad läksid maja teise trepikoja ette. Trepikoja ees olles tuli autoga hageja poeg. Hageja, tunnistaja G.Š ja hageja poeg läksid kõik koos korterisse, tunnistaja G.Š lahkus mõne aja pärast ja hageja juurde jäi hageja poeg. Tunnistaja Ilja S i ütluste kohaselt sõitis ta 22.01.2005 umbes kella 10 ajal ema juurde ja nägi

hagejat koos GŠ e seismas maja teise trepikoja ees. Hageja, tunnistaja I.S ja G.Š läksid koos hageja korterisse. Tunnistaja I.S lahkus mõne aja pärast ja G.Š jäi hageja juurde. Tunnistaja I.S viis hageja õhtul kella 6 ajal traumapunkti.

14.TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses tuleb välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 328 lg 1 sätestab, et kõik menetlusosaliste poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides sisalduvad faktiväited peavad olema tõesed. Hageja enda poolt esile toodud asjaolud tervisekahjustuse tekkimise aja kohta on vastuolulised. Kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites on tervisekahjustuse toimumise aeg vastuoluline. Hageja poolt koostatud avalduses on kuupäevaks märgitud 22.01.2005, kuid hagejat ravinud arsti poolt koostatud dokumendis on märgitud toimunu ajaks 21.01.2005. Vastuolulised on ka tunnistaja I.S i ütlused selle kohta, et ta viis hageja traumapunkti kella 6 ajal õhtul, kuid erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardil on märgitud, et hageja saabus kell 21.55. Vastuolulised on tunnistajate ütlused. Tunnistaja G.Š kahel kohtuistungil antud ütlused selle kohta, millal saabus hageja juurde tema poeg ning kus hageja ja G.Š parasjagu poja saabumisel viibisid. Kord märkis G.Š , et olid hagejaga õues, kord jälle, et korteris. Vastuolulised on tunnistaja I.S i ütlused tunnistaja G.Š ütlustega selles osas, kes jäi pärast tervisekahjustuse toimumise hagejale seltsiks. I.S i sõnul lahkus tema ja seltsiks jäi G.Š , kuid G..Š sõnade kohaselt lahkus tema ja hageja juurde jäi hageja poeg. Kohus leiab, et tunnistajate I.S i ja G.Š ütlused ei ole usaldusväärsed seetõttu, et need on vastuolulised ning kohus hindab tunnistajate ütlusi kriitiliselt. Tunnistajad suutsid kohtuistungil välja tuua põhjused, miks nad mäletavad, et tegemist oli kindlasti 22.jaanuari kuupäevaga, mil hagejal tervisekahjustus tekkis. Muude asjaolude kohta olid tunnistajate ütlused vastuolulised. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütluseid ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena. Tervisekahjustuse tekkimise aja kohta on esitatud kaks dokumentaalset tõendit- anestesioloog R.P koostatud tõend ja hageja poolt koostatud avaldus, mis tervisekahjustuse tekkimise kuupäeva seisukohalt vastuolulised. Kohtul puudub alus kahelda arsti poolt koostatud dokumendi õigsuses. Arst on teatise kirjutanud ilmselt hageja ütluste põhjal. Patsiendikaardil ei ole märgitud konkreetset kuupäeva, millal tervisekahjustus väidetavalt tekkis, kuid anamneesis on selgitus, et „peale eilset koristustöid majahoidjana ei suuda enam vasema käe pöialt tõsta“: Patsiendikaardilt on nähe, et hageja pöördus erakorralise meditsiini osakonda 22.01.2005 kell 21.55.
15.TsMS § 230 lg 1 järgi peab menetlusosaline oma esitatud väiteid tõendama. Hageja peab kahju hüvitamise nõudes tõendama, et kahju tekkis, mis muuhulgas tähendab ka seda, et ta peab suutma tõendada kahju tekkimise aega. Kostja vastutab hageja tervisekahjustuse tekkimise eest üksnes siis, kui see tekkis töö ajal ja tööülesandeid täites. Kohus asub seisukohale, et asja arutamise käigus on leidnud tõendamist, et hagejal tekkis tervisekahjustus, sest pooled selle üle ei vaidle. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema tervisekahjustus tekkis tal tööülesannete täitmise käigus st ajal, mil kostja vastutab hagejale tekkinud tervisekahjustuse eest. Seega puudub kohtu arvates põhjuslik seos hageja tervisekahjustuse ja kostja vastutuse vahel ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole üheski hagiavaldusena pealkirjastatud dokumendis välja toonud asjaolu, et tervisekahjustus tekkis 22.01.2005. Selle argumendi on hageja välja toonud alles apellatsioonkaebuses.
16.Kohtule esitatud tõendid tööõnnetuse registreerimise ja fikseerimise kohta ei ole kohtu arvates usaldusväärsed, sest need on koostatud olulise ajalise hilinemisega. Tõendid hageja tervisekahjustuse ulatuse kohta ja hageja töövõime kaotuse kohta tõendavad tervisekahjustust, mille üle vaidlust ei ole ning tõendid hagejale määratud hüvitiste suuruse kohta tõendavad hageja kahju suurust, mida kohus ei analüüsi.
17.Kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida hagejale tekkinud kahju suurust ja põhjendatust, kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu.
18.TsMS rakendusseaduse § 3 lg 1 järgi enne 1.1.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 p sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et kostja oleks menetluse kulusid kandnud. Kostjat on esindanud seaduslikud esindajad, kostja ei ole tasunud riigilõivu. RÕS § 22 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Natalia Lausmaa on kohtule esitanud taotluse määrata riigi õigusabi suuruseks 1890 krooni, millele lisandub käibemaks 340,20 krooni, kokku 2230,20 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 2230,30 krooni. RÕS § 25 lg 1 sätestab, et samaaegselt advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisega määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. Hagejale on määratud 17.01.2007 tehtud Harju maakohtu määrusega riigi kulul õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi kulud ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et puudub vajadus kohtu 17.01.2007 määrust muuta. Hagejal ei ole kohustust hüvitada riigile hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadile väljamakstud tasu. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja